2-18-129072/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14. aprill 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-129072

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi XX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 8. oktoobri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant)

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana

Šestel

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. oktoobri 2019. a otsus osas, milles maakohus määras

hageja esindajakulu suuruseks 0 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja

esindajakulu 50 eurot.

3. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.

3.2. Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 1315,40

eurot, lepingutasu 15 eurot ja 17. aprilliks 2019 sissenõutavaks muutunud

viivis 213,46 eurot.

3.3. Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt

(1315,40 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 18. aprillist 2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

3.4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

2 (4)

3.5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

3.6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 275 eurot, mis

koosneb hageja tasutud riigilõivust 225 eurot ja esindajakulust 50 eurot.

3.7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 14. novembril 2018

maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu 1601,6 euro saamiseks.

2. Maakohus lõpetas 25. märtsi 2019. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 486 lg 1 p 2 alusel maksekäsu kiirmenetluse, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hageja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

3. Hageja esitas 17. aprillil 2019 maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja

mõista põhivõla 1315,4 eurot, lepingutasu 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

213,46 eurot ning alates 18. aprillist 2019 viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus mõista kostjalt välja menetluskulud, s.o

riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu 420 eurot.

Hageja väitel sõlmisid Optimera Estonia AS (müüja) ja kostja 10. oktoobril 2016 osamaksetega

tasumise müügilepingu nr OE01680, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik

lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud AS-le Inbank (faktoor). Faktoor andis

kostjale laenu 1315,4 eurot kauba ostmiseks. Kostja oli kohustatud vastavalt maksegraafikule

tagastama laenu igakuiste maksetena, sh esimese osamaksena 12. novembril 2016 221,74 eurot

ja viimase osamaksena 12. aprillil 2017 221,7 eurot. Kostja ei tasunud ühtegi osamakset.

Faktoor teavitas kostjat müügilepingu ülesütlemisest 6. aprillil 2017. Müügilepingu

üldtingimuste p 6.5 kohaselt oli faktooril müüja esindajana õigus leping üles öelda, kui kostja

on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse või selle osa

tasumisega. Faktoor loovutas 28. detsembril 2017 oma nõuded hagejale. Hageja teavitas kostjat

nõuete loovutamisest kirjalikult. Kostja ei reageerinud nõude loovutamise teatisele ning ei ole

võlga tasunud.

4. Kostja hagile ei vastanud.

3 (4)

MAAKOHTU OTSUS

5. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 1315,4 eurot, lepingutasu 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 213,46 eurot

ning edasiulatuva viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

18. aprillist 2019 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 225 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5.1. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kostjalt hageja õigusabikulu välja mõista, kuivõrd

põhjendatud ei ole õigusabiteenuse tellimine isiku poolt, kes omandas nõude kolmandalt isikult

eesmärgiga nõue realiseerida. Nõue kuulus esmalt AS-ile Inbank, kes loovutas nõude hagejale.

Pole õige tekitada kunstlikult ja põhjuseta kostjale täiendavaid lisakohustusi. Lisaks ei olnud

tegemist niivõrd keerulise nõudega, mis vajas õigusabi hankimist. Kuivõrd tõendatud ei ole, et

hageja vajas õigusabiteenust, ja ei ole põhjendatud võlgnikule lisakohustuste tekitamine, ei ole

põhjendatud ka hageja õigusabikulude välja mõistmine kostjalt. Isegi kui kostjalt oleks hageja

õigusabikulu väljamõistmine põhjendatud, ei ole kolme lehekülje pikkuse ja sisult lihtsa

avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat summat.

POOLTE SEISUKOHAD

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus jättis hageja õigusabikulud kostjalt välja mõistmata ja saata asi uueks

läbivaatamiseks õigusabikulude osas esimese astme kohtule. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

6.1. Maakohus jättis kostjalt välja mõistmata hageja õigusabikulud summas 420 eurot.

Maakohus ei hinnanud hageja esindajakulu ega tunnitasu põhjendatust ega vajalikkust.

Ebaselge on, kas maakohus vähendas tunnitasu või hagi koostamisele kulunud aega või

mõlemaid.

6.2. Hageja

tegevusalana

on

äriregistris

märgitud

investeerimine

võlakirjadesse,

väärtpaberitesse ja finantsvahenditesse. Hagejal kui ettevõttel puuduvad juristid. Hagejale jääb

arusaamatuks, kuidas peaks ta ennast ise esindama. Hagi esitamiseks tuli hageja lepingulisel

esindajal analüüsida laenulepingut, arvutada välja võlanõude summad ja uurida kohtueelse

menetluse käiku. Hagiavalduse koostamine eeldab ka õigusalast analüüsi, nõustamist ning

vajadusel tõendite kogumist. Hageja peab ajakulu 3,5 tundi tõendite analüüsile,

komplekteerimisele ja hagiavalduse koostamisele ning esitamisele põhjendatuks.

6.3. Kostja ei vaielnud vastu hageja nõuetele ega menetluskuludele. Lisaks ei ületa hageja

esindaja tunnitasu 100 eurot (pluss käibemaks) kohtupraktikas aktsepteeritud keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on arusaamatu maakohtu seisukoht, et kostjalt ei ole

põhjendatud välja mõista hageja taotletavat summat.

6.4. Lisaks on 3,5 tundi analoogsete hagide koostamiseks tavapärane ajakulu, arvestades isegi

selliste hagide tüüpilisust.

7. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis hageja esindajakulu kostjalt välja mõistmata, ning teha tühistatud osas

uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja esindajakulu 50 eurot.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

4 (4)

9. Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse üksnes osas, milles

maakohus jättis kostjalt välja mõistmata hüvitise hageja kohtumenetluses kantud esindajakulu

hüvitamiseks. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes selles osas. Ülejäänud

osas on maakohtu otsus jõustunud.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult pidanud hageja esindajakulu täies ulatuses

põhjendamatuks. Sisuliselt on maakohus leidnud, et praeguses asjas ei olnud hagejal vaja

esindajat. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagimenetluses pidada üldjuhul põhjendamatuks

seda, et pool kasutab menetluses osalemiseks esindajat. Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud

toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks

TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna väljamõistmata jätmiseks. Samuti ei anna alust

esindajakulude väljamõistmata jätmiseks asjaolu, et hageja oli saanud nõude loovutuse teel.

Olukorras, kus algne võlausaldaja oleks võinud kasutada menetluses esindajat, ei ole mingit

põhjust seada hagejat temaga võrreldes halvemasse seisu. Riigikohus on ka leidnud, et

lepingulise esindaja kulude hüvitamist ei välista ainuüksi asjaolu, et õigustatud poole ettevõttes

töötavad juristid ning esindajakulu võib olla hüvitatav ka juhul, kui esindajaks on samasse

kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (vt Riigikohtu 1. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-154-15, p-d 9 ja 10).

11. Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul TsMS § 657 lg

2, mille kohaselt tuleks asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 657 lg 2 reguleerib

üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus on

lahendanud hagis esitatud nõuded. See ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramisele, mis

on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks ka menetlusökonoomia

põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude

kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus teha asjas uue otsuse, millega määrab

kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.

12. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1

mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu 50 eurot. Nimelt on tegemist tüüphagiga,

millesarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid.

Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (vrdl nt tsiviilasjas nr 2-19-109225

esitatud hagi). Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja

kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus,

täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat.

Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud

hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei

ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui

tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua

kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu

suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla

kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt

maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.

13. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav