2-20-3514/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Anni Haas

Määruse tegemise aeg ja koht

14.04.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-3514

Tsiviilasi

OÜ OSC Transport hagi Tallinna linna (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu) vastu

kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

608,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ OSC Transport (11679182), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Kai Villman

Kostja

Tallinna

linn

Tallinna

Keskkonna-

ja

Kommunaalameti

kaudu

(75014913),

volitatud

esindaja N K

Menetlustoiming

Loobumise vastu võtmine, menetluse lõpetamine

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu OÜ OSC Transport 03.04.2020 esitatud taotlus hagist loobumiseks.

2. Lõpetada tsiviilasja 2-20-3514 menetlus.

3. Jätta menetluskulud Tallinna linna kanda.

4. Määrata hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 612,50 eurot.

5. Välja mõista Tallinna linnalt OÜ OSC Transport kasuks menetluskulud

summas 612,50 eurot.

6. Välja mõista Tallinna linnalt OÜ OSC Transport kasuks hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (612,50 eurot) käesoleva määruse jõustumisest

kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

7. Tagastada hagejale pool riigilõivu summas 62,50 eurot OSC Transport OÜ

arveldusarvele xxx (AS SEB Pank).

2(4)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on OÜ OSC Transport (hageja) hagi Tallinna linna Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja

esitas 03.04.2020 kohtule taotluse hagist loobumiseks ning menetluskulude kostja kanda

jätmiseks. Hageja väitel esitas ta kostjale 17.02.2020 kohtuvälise taotluse kahjunõude

lahendamiseks (dtl 149). Hageja märkis kahjunõudes, et vastamiseks on aega 10 päeva

(dtl 149). 10 päeva jooksul kostja hagejale ei vastanud, mistõttu pöördus hageja 04.03.2020

kohtusse (dtl 149). Hageja väitel on oluline ka, et tegemist polnud esialgse pöördumisega

ning kostja oli varasemalt juba jätnud hageja nõude kohtuväliselt rahuldamata (dtl 149).

Samuti ei teatanud kostja hagejale, et 10 päeva oleks liiga lühike aeg ning kostja võtab

täiendava tähtaja vastamiseks (dtl 149). Kostja hüvitas hagejale kahju alles pärast hagi

menetlusse võtmist (dtl 149).

Kostja polnud vastu hagist loobumisele, kuid leidis, et menetluskulud tuleks jätta hageja

kanda. Kostja rahuldas hageja nõude 13.03.2020, kui polnud teadlik hagi esitamisest

(dtl 176). Kostja sai menetlusest teada alles 17.03.2020 ehk pärast nõude rahuldamist

(dtl 176). Kostja hinnangul pöördus hageja kohtusse ennatlikult. Hageja oleks pidanud ära

ootama mõistliku aja, mil kostja oleks saanud nõude läbi vaadata vastavalt märgukirjadele ja

selgitustaotlusele ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele (dtl 177). Hageja andis

kostjale 10 päeva vastamiseks, kuid ei hoiatanud, et hageja pöördub seejärel kohtusse

(dtl 177). Kaheksa tööpäeva polnud piisav aeg hageja nõudele vastamiseks (dtl 101). Kuigi

hageja oli esitanud korduvnõude, sisaldas see uusi tõendeid, mida kostja pidi analüüsima

(dtl 101). Märgikirjadele vastamise tähtaeg on 30 päeva ja erilise vajaduse korral, kui

tegemist on keerulise asjaga, võib seda tähtaega pikendada kuni kahe kuuni (dtl 101). Kostja

leidis täiendavalt, et hageja menetluskulud on üle paisutatud (dtl 177).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud (TsMS § 428 lg 1

p 3). Hageja esitas loobumise taotluse. Kostja taotlusele vastu ei vaielnud. Seetõttu võtab

kohus loobumise vastu ja lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Menetluse

lõpetamisel on samad tagajärjed kui kohtuotsusel (TsMS § 432 ls 2).

Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist (TsMS § 150 lg 2

p 2). Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 125 eurot, vastavalt hageja taotlusele tuleb 62,50

eurot hagejale tagastada.

Hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega (TsMS § 168 lg 2). Kui

hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub

hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. (TsMS § 168 lg 4). Kui

hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud,

kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Riigikohus on viidatud sätet

kohaldanud ka siis, kui vastaspoolt tunnistab nõuet, kuid hageja saab selle kohta teate kätte

alles pärast hagi esitamist (RKTKm 3-2-1-55-13, p 13). Seetõttu ei oma tähtsust, kas hagis

esitatud nõude rahuldamise tõi kaasa hagi esitamine või kostja enda otsust pärast hagi

kohtusse esitamist. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse nõude 04.03.2020. Kostja täitis

nõude 12.03.2020 ning teatas sellest hagejale 13.03.2020 (dtl 176). Seega täitis kostja nõude

pärast hagi kohtule esitamist ning on täidetud TsMS § 168 lg 4 eeldused.

3(4)

Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma

käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6). Kostja leiab, et pole oma

käitumisega andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks, kuna kostja lahendas kohtuväliselt

esitatud nõude mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et kostja poolt viidatud märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus ei kohaldu

käesoleval juhul, kuna nimetatud seadus ei kohaldu kohaliku omavalitsuse vastu esitatud

nõuetele vastamisele, vaid üksnes märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele. Seaduses

sätestatu kohaselt pole kahjunõude puhul tegemist ei selgitustaotluse ega märgukirjaga.

Seetõttu ei reguleeri seadused, missuguse tähtaja jooksul kostja oleks pidanud hageja

kohtuvälise kahjunõude osas seisukoha võtma.

Hageja märkis kostjale esitatud kohtuvälises kahjunõudes, et kostjal on aega nõudele vastata

10 päeva. Hageja ootas kaks nädalat kohtuvälise nõude saatmisest kuni esitas hagi kohtusse.

Selle aja jooksul hageja kostjalt mingit vastust ei saanud, mh ei teatanud kostja, et vajab

nõude läbi vaatamiseks rohkem aega. Seetõttu leiab kohus, et hageja andis kostjale võimaluse

nõue rahuldada kohtuvälises menetluses. Kohtu hinnangul pole 10 päeva nii lühike aeg, et

kostjal poleks olnud aega kaebusega tutvuda ja teatada hagejale, kas kostja kaalub

täiendavate tõendite tõttu kahjunõude uuesti läbi vaatamist või mitte. Samuti oli kostjal

võimalik hagejale teatada, et kostja vajab kaebuse uue läbivaatamise jaoks täiendavat aega.

Oluline pole, kas hageja märkis, et pöördub kaebusele tähtaegselt vastamata jätmise korral

kohtusse. Kohtueelse kahjunõude esitamisel tuleb kohtusse pöördumist nõude rahuldamata

jätmise korral pidada tavapäraseks. Kohtuvälisele nõudele hageja poolt määratud tähtaja

jooksul reageerimata jätmisega andis kostja hagejale põhjuse hagi esitamiseks, mistõttu ei

ole täidetud TsMS § 168 lg 6 eeldused ning kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 4

alusel kostja kanda.

Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist summas 612,50 eurot, millest 550 eurot on

õigusabikulud ja 62,50 eurot on pool hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Kui menetlusosaline

peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses

kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi

ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).

Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 110 eurot tund (km-ta) ning kokku 5 tundi. Kuna

hageja on käibemaksukohustuslane, siis taotleb hageja kulude välja mõistmist ilma

käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja tunnitasumäär on kooskõlas käesoleval ajal turu

keskmise tasuga ning kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga.

Hagejal kulus õigusabi 3,5 tundi hagi koostamiseks ja 1,5 tundi kostja vastusele seisukoha

koostamiseks. Kohtu hinnangul vastab hagi koostamiseks märgitud tööaeg hagi sisu ja mahtu

arvesse võttes hagi koostamise mõistlikult tööajale ja kohus ei leia, et oleks alust tööaega

vähendada või jätta menetluskulu välja mõistmata. Hageja 03.04.2020 seisukoht oli

koostatud vastavalt kohtu nõudele. Hageja esitas hagist loobumise taotluse ja vastas kostja

väidetele, mis on aluseks menetluskulude jaotuse lahendamisel. Seisukoha koostamiseks pidi

esindaja tutvuma ka kostja eelneva vastusega hagile. Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes

on 1,5 tundi dokumendi koostamise ajana põhjendatud ja vajalik. Seetõttu peab kohus hageja

menetluskulusid põhjendatuks 5 tunni ulatuses ja määrab hageja menetluskulude rahalise

suurusena kindlaks 612,50 eurot, millest 550 eurot (5 x 110) on põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud ja 62,50 eurot pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, mille tagastamist ei saa

hageja taotleda.

Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas

612,50 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

4(4)

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik