1-08-6538/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. märtsil 2010. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-6538 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Natalia Tselikova Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi Süüdimõistetu F.G tingimisi enne tähtaja lõppemist

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu F.G isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: xxx Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta F.G temale Harju Maakohtu 25.05.2009. a aasta otsusega kriminaalasjas nr 1- 09-6003 mõistetud liitkaristuse 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata.

Välja mõista F.G-lt menetluskuludena määratud kaitsjale makstud tasu 300 (kolmsada) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank`is, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

2 kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 25.05.2009. a otsusega tunnistati F.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning loeti F.G karistuseks 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 1 ja KarS §

64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks F.G-le 14.01.2009. a kohtuotsusega mõistetud karistusega, s.o 2 aastat 4 kuud vangistust, ning lõplikuks liitkaristuseks loeti 2 aastat ja 4 kuud vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 28.11.2008. a ja lõpeb 27.03.2011. a.

F.G on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati Harju Maakohtu 14.01.2009. a otsusega KarS § 25 lg 2 ja § 200 lg 1 järgi.

F.G on esitanud avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve alla.

Tartu Vangla leiab, et F.G ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve

kohaldamisega on otstarbekas. F.G puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus kahe aasta jooksul 59% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 24%.

Kriminaalhooldaja ei nõustu F.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega

elektroonilise valve alla, kuna F.G isa, Gennadi F.G, kellega kinnipeetaval tuleks

ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama samasse korterisse, oli korterisse kolimisele kategooriliselt vastu ning väljendas poja suhtes väga negatiivset suhtumist. Seega ei sobi korter aadressil Randla 10-14, Tallinn elektroonilise järelevalve kohaldamiseks.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

F.G avaldas jätkuvalt soovi vabaneda elektroonilise valve alla ja kinnitas, et temal on olemas elukoht oma vanemate juures, isaga on normaalsed suhted. Karistused väärteokorras ei ole narkootiliste ainete tarvitamise eest, vaid unerohtude tarvitamise pärast.

Kaitsja toetab F.G soovi vabaneda karistuse kandmiselt - vangla iseloomustus on

küllaltki positiivne, distsiplinaarkaristused ei ole sellised, mis annaks aluse väita, et ta ei saa vabaduses hakkama.

Prokurör ei nõustu F.G karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamisega, kuna elukoht

ei ole sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks ja F.G on oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei ole selleks sobiv isik.

Kohtuniku seisukoht F.G kannab liitkaristust I ja II astme kuritegude eest. Vastavalt KarS §-le 76 lg 2 punktile

1 võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. F.G on andnud nõusoleku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Maakohtu 25. mai 2009. a otsusega

3

mõisteti F.G-le liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust, mida ta asus kandma 28.11.2008. a. Seega on käesolevaks ajaks kantud karistusajast enam kui pool, mistõttu on olemas KarS §-st 76 lg 2 p 1 tulenev formaalne alus kinnipeetava enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et

elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole F.G

tulevane elukoht xxx sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Tegemist on kahetoalise

korteriga, mis kinnistusregistri andmetel kuulub F.G emale L. K-le. L. K. suhtumine poja kojutulekusse on kriminaalhooldaja arvates positiivne, kuid nimetatud korteris elab ka F.G isa, kelle suhtumine kinnipeetava kojutulekusse oli kategooriliselt eitav. Kriminaalhooldaja

on seisukohal, et isa vastuseisu tõttu ei sobi eelpool nimetatud eluase elektroonilise järelevalve kohaldamiseks.

Kohus nõustub kriminaalhooldajaga ja leiab, et isa negatiivse suhtumise tõttu on takistatud

elektroonilise järelevalve kohaldamine ning oht lisapingete tekkimiseks on suur, mis võib omakorda uue kuriteo toimepanemise riski suurendada.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

F.G on kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalset vangistust kannab neljandat korda.

Varasemalt on isikule mõistetud tingimisi karistus täitmisele pööratud. 2009. aastal on

kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud kolmel korral. Selline käitumine näitab kohtule suutmatust õiguskuulekalt ühiskonnas hakkama saada, mistõttu on uute kuritegude toimepanemise risk suur. Ka Tartu Vangla on hinnanud mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul 59%. Vangla materjalide kohaselt ei ole F.G käesoleva vangistuse jooksul õppinud, töötanud ega läbinud sotsiaalprogramme. Nimetatud asjaolude põhjal leiab kohus, et F.G puudub piisav tahe enda parandamiseks ja arendamiseks. Vangla on märkinud, et kinnipeetava eesmärgid

ja plaanid ei ole läbimõeldud. Eesmärkide ning piisava tahte puudumine enese parandamiseks suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt proovis F.G esmakordselt narkootikume 1996. a; väidetavalt tarvitas heroiini, kuid mitte süstemaatiliselt ning sõltuvust opiaatidest ei tunnista. Enne vangistust tarvitas süüdimõistetu enda sõnul amfetamiini ja kanepit ning väidab, et see probleeme

ei põhjustanud. F.G on korduvalt karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

seaduse alusel, seda veel 2007. ja 2008. a. Kohus nõustub kriminaalhooldajaga, et uuesti sõltuvusainete tarvitamise risk on kõrge. Arvestades eeltoodut jätab kohus F.G temale Harju Maakohtu 25.05.2009. a otsusega

mõistetud liitkaristuse, s.o 2 aastat ja 4 kuud vangistust, kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, vabastamata.

Menetluskulud

Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb F.G-lt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista.

Ingeri Tamm Kohtunik