2-19-14921/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-14921

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

14 aprill 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-14921

Tsiviilasi

Konstantinovas

pagasta

zemnieku

saimniecība

„Skudras“ hagi Metsatehnika Forester OÜ vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4900 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Konstantinovas pagasta zemnieku saimniecība

„Skudras“ (registrikood 41501024191 (Läti)), asukoht:

Skudras, Konstantinovas pagasts, Dagdass novads, LV-

5680

Hageja lepinguline esindaja jurist Vassili Kosteitšuk

(Perejurist OÜ, e-post: XXX)

Kostja:

Metsatehnika

Forester

OÜ

(registrikood

14018311), asukoht: Ringtee 27a, 50105 Tartu, e-post:

info@forester.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik meneltus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Konstantinovas pagasta zemnieku saimniecība „Skudras“ hagi Metsatehnika

Forester OÜ vastu.

2. Välja mõista Metsatehnika Forester OÜ-lt Konstantinovas Konstantinovas pagasta

zemnieku saimniecība „Skudras“ kasuks võlgnevus 4900 (neli tuhat üheksasada) eurot.

3. Jätta menetluskulud Metsatehnika Forester OÜ kanda.

4. Rahuldada Konstantinovas pagasta zemnieku saimniecība „Skudras“ avaldus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata Konstantinovas

pagasta zemnieku saimniecība „Skudras“ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1100 (üks

tuhat ükssada) eurot ja mõista Forester OÜ-lt Konstantinovas Konstantinovas pagasta

zemnieku saimniecība „Skudras“ kasuks välja menetluskulude katteks 1100 (üks tuhat

ükssada) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Konstantinovas pagasta zemnieku saimniecība "Skudras" (hageja) esitas 26. septembril 2019. a

Tartu Maakohtule hagiavalduse Metsatehnika Forester OÜ (kostja) vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt tegi kostja 23. veebruaril 2018. a hagejale hinnapakkumise metsaveohaagise

FT-8 ja manipulaatori FC-67 valmistamiseks. Vastavalt pakkumisele kohustus kostja valmistama

nimetatud seadmed 30 päeva jooksul tellimuse kinnitamisest ja müüma need hagejale 9800 euro

eest. Pakkumise kohaselt tuli 50% müügihinnast tasuda tellimuse kinnitamisel ja ülejäänud 50%

enne tarnimist. Koos pakkumisega saatis kostja hagejale müügilepingu, millega kohustus

valmistama ja müüma hageja poolt tellitud metsaveohaagise FT-8 koos manipulaatoriga FC-67

vastavalt pakkumise tingimustele.

Hageja vajas seadmeid aprillis 2018. a. Hageja kinnitas 26. veebruaril 2018. a tellimuse, tasudes

kostjale kooskõlas pakkumisega ettemaksu 50% lepinguhinnast, s.o 4900 eurot. Kostja ei ole

tellitud seadmed kokkulepitud tähtaja, s.o 30 päeva jooksul valmistanud. Hageja taganes seejärel

lepingust ja saatis 7. mail 2019. a kostjale pretensiooni nõudega tagastada ettemaks summas 4900

eurot ja hüvitada lepingu rikkumisega tekitatud kahju. Kostja lepinguline esindaja vastas hageja

pretensioonile 17. mail 2019. a, väites, et kostja olevat tellitud seadmed valmistanud ja seetõttu ei

pea ta raha tagastama.

Hageja leiab, et kostja ei ole kunagi teatanud hagejale seadmete valmimisest. Hageja päringutele

seadmete eeldatava valmimise aja kohta ei ole kostja vastanud või on vastanud lubadustega, mida

ei ole täitnud. Kuivõrd hageja vajas seadmeid 2018. aasta kevadel ja kostja ei ole neid enam kui

aasta jooksul valmistanud, ostis hageja 2019. aastal seadmed teises kohast ja kaotas huvi kostja

seadmete vastu.

Hageja vaidles kostja vastuväidetele vastu. Kostja poolt 15. novembri 2019. a menetlusdokumendis

pakutud kompromiss hagejale ei sobi. Hageja tegi omalt poolt kompromissettepaneku, mille

kohaselt pakub kostja hagejale 4900 euro väärtuses metsaveohaagist ilma manipulaatorita.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hagejal ei olnud ega ole

õigust lepingust taganeda, sest kostja on täitnud lepingut nõuetekohaselt. Hageja väide, et

vaatamata tema poolt seadmete tellimuse kinnitamisele ja ettemaksu tasumisele, ei ole kostja

tellitud seadmeid kokkulepitud tähtaja jooksul valmistanud, ei vasta tõele. Hageja väited selle

kohta, et kostja on eiranud tema küsimusi ja jätnud lubadused täitmata, on paljasõnalised ning

tõendamata. Hageja ei ole kostjapoolset lepingurikkumist tõendanud.

Kostja leiab, et hoopis hageja on lepingut rikkunud. Kostja on valmistanud ja kokku pannud

lepingus kokku lepitud seadmed ning pannud need hagejale äraviimiseks valmis ja sellest hagejat

ka teavitanud (sh kohustusest tasuda ülejäänud 50% müügihinnast). Seega on kostja täitnud hageja

ees omapoolsed lepingulised kohustused. Juhul, kui hageja vaidleb nimetatud asjaolule vastu, siis

taotleb kostja tunnistajate ülekuulamist, kes võivad viidatud asjaolu kinnitada.

Vaatamata sellele, et kostja on oma lepingujärgsed kohustused hageja ees täitnud, ei ole hageja

enda lepingulisi kohustusi kostja ees täitnud, s.t tasunud kostjale ülejäänud osa 4900 eurot seadmete

müügihinnast (9800 eurot). Hageja on vastuvõtuviivituses kostja ees, kuivõrd on jätnud temale üle

antud toodete eest tasu maksmata.

Pärast seadmete valmimist on hageja teatanud, et ta ei soovi seadmeid kostjalt vastu võtta ega ole

tulnud valmis pandud seadmetele järele, viidates, et need ei vasta tema ootustele. Hageja ei ole

seadmete osas esitanud kostjale ühtegi konkreetset (kirjalikku) pretensiooni, rääkimata lepingust

taganemisest. Hageja poolt 7. mail 2019. a esitatud nõudekirjas on hageja käsitlenud üksnes

võlgnevuse tasumist. Lepingust taganemist ei ole selle dokumendi põhjal võimalik tuvastada.

Lepingust taganemise soovist on kostja saanud teada alles hagimaterjalidega tutvudes.

Kostja tegi 15. novembri 2019. a menetlusdokumendis kompromissettepaneku, mille kohaselt on

kostja valmis tasuma hagejale pool viimase poolt nõutud summast, s.o 2450 eurot ja jättes

menetluskulud poolte enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle. Kostja edastas hagejale hinnapakkumise

metsaveohaagise FT-8 ja manipulaatori FC-67 valmistamiseks. Pakkumise kohaselt kohustus

kostja valmistama seadmed 30 päeva jooksul tellimuse kinnitamisest ja müüa need hagejale 9800

euro eest. 50% müügihinnast tuli tasuda tellimuse kinnitamisel ja ülejäänud 50% enne tarnimist.

Koos pakkumisega saatis kostja müügilepingu, millega kohustus valmistama ja müüma hageja

poolt tellitud metsaveohaagise FT-8 koos manipulaatoriga FC-67 vastavalt pakkumise

tingimustele. Hageja kinnitas 26. veebruaril 2018. a tellimuse, tasudes kostjale kooskõlas

pakkumisega ettemaksu 50% lepinguhinnast, s.o 4900 eurot.

Pooled vaidlevad selle üle, kes on lepingut rikkunud ning kas hagejal on õigus taganeda lepingust.

4. Kohus leiab, et Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja

müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus

omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale

tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt

kohaldatakse müügilepinguid käsitlevas peatükis sätestatut ka lepingutele, mis on sõlmitud

valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa

asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Vaidlust ei ole selles, et kostja valmistab ning müüb

hagejale seadmeid. Seega kohalduvad asjas kooskõlas VÕS § 208 lg-te 1 ja 2 müügilepingut

käsitlevad sätted.

Lepingu p 3 kohaselt jõustub leping pärast makse tegemist. Vaidlust ei ole, et hageja on esimese

osamakse 26. veebruaril 2018. a tasunud ja seda vastavalt pakkumise tingimustele summas 4900

eurot. Seega jõustus leping tasumisega samal päeval, s.o 26. veebruaril 2018. a ning kostjal

kooskõlas pakkumise tingimustega tuli valmistada lepingu aluseks olevad seadmed lepingu

jõustumisest 30 päeva jooksul.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja

kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati

kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega hakkas kostja jaoks

pakkumises märgitud 30-päevane tähtaeg seadmete valmistamiseks kulgema alates 27. veebruarist

2018. a.

TsÜS § 135 lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt, kui tähtpäeva

saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku

viimasel päeval. Seega saabus kostja jaoks seadmete valmistamise tähtaeg 28. märtsil 2018. a.

5. Hageja väitel ei ole kostja ettenähtud tähtajaks seadmeid valmistanud. Kostja väitel on ta

seadmeid valmistanud ning hagejale üleviimiseks valmis pannud, kuid hageja ei ole seadmetele

järgi tulnud. Kostja leidis, et hageja ei ole kostjapoolset lepingu rikkumist tõendanud.

Kohus leiab, et asja üleandmise kohustus on sätestatud VÕS §-s 209. Tulenevalt VÕS § 85 lg-st 1

peab võlgnik kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Pooled ei ole

lepingus ega pakkumises kokku leppinud, kuidas täpsemalt seadmete valmimisest teavitamine ja

nende üleandmine toimub. Pakkumises on vaid märgitud tarneklausliks „EXW“, s.t ex works -

müüja teeb kaubad kättesaadavaks ostjale enda juures või muus asukohas. EXW järgi on müüja

oma tarnekohustuse täitnud, kui ta on andnud kauba ostja käsutusse oma territooriumil või mõnes

teises nimetatud kohas (tehases, laos jms). Müüja ei vastuta kauba peale laadimise eest ostja

transpordivahendile ega ekspordi-tolliformaalsuste täitmise eest. Juhul kui pooled soovivad, et

müüja vastutaks kauba peale laadimise eest ning kannaks sellega seotud riski ja kulusid, tuleks see

selgelt müügilepingus sõnastada (https://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/eksport/incoterms

2010.pdf). Asjaoludest nähtub, et pooled ei ole tarnekohustuses täpsemalt kokku leppinud. Kohus

saab eeldada, et kostja pidi valmistatud seadmed enda juures hagejale üle andma.

VÕS § 209 lg 1 esimese lause ja lg 2 kohaselt kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab

müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust

teatama. Kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest

ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks. Kostja väitel on ta hagejat

seadmete valmistamisest teavitanud. Kostja ei ole enda vastavat väidet millegagi tõendanud.

VÕS § 212 kohaselt kui ostja on kohustatud asja üleandmise kohast ära viima ja asja üleandmise

aja määramise õigus on müüjal, peab müüja ostjale õigeaegselt teatama, millal asi on ostja

käsutusse andmiseks valmis pandud. Sellest tulenevalt oli kostjal kohustus hagejat teavitada

seadmete valmimisest.

TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu

hinnangul kui pooled vaidlevad lepingu rikkumisest tuleneva nõude puhul selle üle, kas kostja on

asju valmistanud ning hagejale üleandmiseks valmis pannud, siis ei pea hageja täiendavalt

tõendama negatiivset asjaolu ehk seda, et kostja ei ole asju talle valmistanud ega üleandmist

võimaldanud. Selles olukorras peab kostja tõendama, et ta on täitnud lepingust tuleneva kohustuse

asjad valmistada ning valmistamisest hagejat teavitada.

Seega juhul, kui kostja väidab, et ta on tellitud seadmeid õigeaegselt valmistanud, nende

valmistamisest hagejale teada andnud ning on neid hagejale üleandmiseks valmis pannud, tuli

kostjal vastavad väited tõendada. Kostja ei ole seadmete valmistamist ega hageja teavitamist

seadmete valimisest tõendanud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja on seadmete vastu huvi

kaotanud ning ei tulnud nendele järgi. Kostja ei ole menetluses ühtegi tõendit esitanud. Kohus leiab,

et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole lepingut rikkunud.

Kuivõrd kostja väited hageja vastuvõtuviivituse kohta VÕS § 119 lg 1 järgi on samuti tõendamata,

ei pea kohus vajalikuks neid käsitleda.

6. Hagiavalduse kohaselt on hageja lepingust 7. mail 2019. a taganenud. Alternatiivselt juhul, kui

kohus leiab, et leping ei ole 7. mai 2019. a teatega lõppenud, siis taganeb hageja hagiavalduses

pooltevahelisest lepingust hagi kostjale kättetoimetamise päeval.

Kohus leiab, et VÕS § 186 lg 1 p 5 järgi lõpeb võlasuhe lepingust taganemisega. VÕS § 188 lg 1

kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

Kohus nõustub kostja väitega, et hageja 7. mai 2019. a pretensioonist ei saa lepingust taganemist

välja lugeda. See ei välista aga hageja õigust lepingust taganeda hagiavalduses. Esitades lepingust

taganemise tagajärgedest tuleneva hagi, pole välistatud taganemisavalduse esitamine ka

kohtumenetluse ajal maakohtus (vt Riigikohtu 21. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-

11, p 13).

Taganemise kui tahteavalduse kehtivuseks ei ole määrav mitte avalduse koostamise aeg, vaid selle

teise pooleni jõudmise aeg (VÕS § 188 lg 1, TsÜS § 69 lg 1). Vaidlust ei ole, et kostja on

hagiavalduse koos selles sisalduva lepingust taganemise avaldusega kätte saanud. Selleks, et

taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks VÕS § 188 lg 2 alusel lepingu, peavad olema täidetud ka

taganemise sisulised eeldused. Hageja peab tõendama, et tal oli lepingust taganemiseks õigus.

Kohus selgitas, et praegusel juhul tuli kostjal tõendada, et ta ei ole lepingut rikkunud. Hageja ei saa

tõendada negatiivset asjaolu, s.o asjaolu, et kostja ei ole seadmeid valmistanud ning hagejale

üleandmiseks valmis pannud. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole lepingut rikkunud.

VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lg 2 p-de 1 ja

2 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb

kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja

arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja

temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud või rikuti

kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks

lepingu täitmise vastu.

Hageja jäi kostjapoolse lepingurikkumise tõttu ilma tellitud seadmetest ning hageja vajas seadmeid

aprillis 2018. a. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud lepingust taganema.

Kohus leiab, et VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki

lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu

väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kostja ei ole hagejale midagi üle andnud. Hageja on

kostjale tasunud ettemaksena 50% ostuhinnast, s.o 4900 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Arvestades hagi rahuldamist, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 400 eurot ja lepingulise esindaja kulud 960 eurot, kokku 1360

eurot. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 kohaselt. Kuna hageja on tasunud riigilõivu

seaduses sätestatud ulatuses, kuulub riigilõiv kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Lepingulise esindaja kulud mõistetakse vastaspoolelt TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus loeb hageja esindaja tunnitasu 120 eurot mõistlikuks.

Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult

keskmisest keerukama vaidlusega. Hageja esindaja esitas hagiavalduse ning hageja seisukohad

kostja vastuste osas ei sisalda sisulisi vastuväiteid ega õiguslikke hinnanguid. Kostja ei esitanud

menetluses ühtegi tõendit ning hagejal ei tulnud seetõttu kostja tõendeid analüüsida. Kohus

lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja

ajakuluks hageja esindamisel 5 tundi, s.o rahaliselt 600 eurot.

Menetluskulude nimekirjas toodud kulu 100 eurot hagiavalduse lisade tõlkimisele on põhjendatud

ja vajalik. Hagejaks on Läti äriühing, dokumendid s.o hagiavalduse lisad on koostatud inglise või

vene keeles. TsMS § 32 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus eesti keeles. TsMS § 33 lg 1 kohaselt tuleb

kohtule võõrkeelsete dokumentide esitamisel esitada ka nende dokumentide tõlge eesti keelde.

Seega tuli hagejal hagiavalduse lisad eesti keelde tõlkida. Tõlkekulu 5 dokumendi eest summas 100

eurot on põhjendatud, vajalik ja mõistlik ning see tuleb kostjalt välja mõista.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista, kokku 1100

eurot (400+600+100).

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik