2-19-17464/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-17464

Tsiviilasi

Tori

valla

avaldus

OSAÜHINGU

LUNALIK

(kustutatud)

likvideerimise

läbiviimiseks

ja

likvideerija määramiseks

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 26. märtsi 2020. a määrus (avalduse

menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

Tori valla määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tori vald, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Ott Lepmets

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 26. märtsi 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-17464 ja

saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tori vald (Tori Vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 7. novembril 2019 Pärnu Maakohtule

avalduse OSAÜHINGU LUNALIK (kustutatud, osaühing) likvideerimise läbiviimiseks ja

likvideerija määramiseks.

Avalduse kohaselt kustutas registripidaja osaühingu äriregistrist 4. detsembril 2012

äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel ilma likvideerimismenetlust läbi viimata. Avaldaja on

likvideerimise läbiviimise nõudmiseks huvitatud isik ÄS § 218 lg 2 mõttes. Osaühingu omandis

on jätkuvalt Tori vallas asuv kinnisasi (kinnisasi I, registriosa nr 3830606), mille igakordse

omaniku kasuks on kantud teeservituut teisele kinnisasjale (kinnisasi II, registriosa nr

3367106). Kustutatud osaühingule kuuluv kinnisasi on teelõik, mida kasutavad ümberkaudsete

kinnisasjade omanikud. Osaühing oli kinnisvara arendaja ja pidi andma tee üle avaldajale.

Samuti on avaldaja omandamas kinnisasja II, mille kasuks on seatud teeservituut. Teeservituudi

osaliseks lõpetamiseks on vaja kustutatud osaühingu nõusolekut.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus keeldus 26. märtsi 2020. a määrusega avaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast.

2 (3)

Maakohus kohaldas ÄS § 60 lg-t 5 ja märkis, et pärast äriühingu ÄS § 60 lg 3 alusel äriregistrist

kustutamist saab äriühingu võlausaldaja nõuda likvideerimise läbiviimist, kuid selleks peab

registripidaja ennistama võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja TsMS-is

sätestatud korras.

Maakohtu hinnangul tuleb avalduses kirjeldatud asjaoludel lugeda avaldaja osaühingu

võlausaldajaks, sest tal on osaühingu vastu kinnisasja I omandiõiguse üleandmise nõue.

Kustutamishoiatus ja üleskutse võlausaldajatele likvideerimise taotlemiseks avaldati väljaandes

Ametlikud Teadaanded 10. märtsil 2011 ning seega lõppes 6-kuuline tähtaeg 10. septembril

2011. Maakohus leidis, et tähtaja ennistamise võimalus on avaldaja jaoks pöördumatult

lõppenud. Seega ei pidanud maakohus põhjendatuks anda avaldajale võimalust puuduste

kõrvaldamise korras tähtaja ennistamist taotleda.

Avaldaja huvi likvideerimismenetluse läbiviimiseks ei õigusta ka soov seista kohalike elanike

heaolu eest. Asjaolu, et tee omanikuks kinnistusraamatus on äriregistrist kustutatud juriidiline

isik, ei takista avaldajal korraldada tee hooldamist. Ka asjaolu, et asjaõiguslepingu sõlmimiseks

on vajalik kustutatud osaühingu nõusolekut, ei anna alust avalduse menetlemiseks. Avaldaja ei

ole kinnisasja II omanik ega ole põhistanud selle omandamisel teeservituudi (osalise)

lõpetamise vajadust. Servituudiga seotud tahteavaldusi saab nõuda üks kinnisasja omanik teiselt

kinnisasja omanikult.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega avaldus likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks rahuldada.

Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ekslikult, et avaldaja on osaühingu võlausaldaja.

Avaldaja ei ole osaühingu võlausaldaja, vaid likvideerimismenetlusest huvitatud isik. Seega ei

kehti avaldajale ÄS § 60 lg-s 5 võlausaldajale või äriühingule endale sätestatud tähtajad.

Avaldaja on kohtule esitatud avalduses oma õigustatud huvi likvideerimismenetluse

läbiviimiseks veenvalt põhistatud. Seaduses ei ole sellise avalduse esitamiseks sätestatud

tähtaega.

Tsiviilasjas nr 2-18-18516 leidis kohus sarnastel asjaoludel põhjendatult, et omavalitsusüksusel

on

seadusest

tulenevate

avalike

ülesannete

täitmise

tõttu

õigustatud

huvi

likvideerimismenetluse alustamiseks eesmärgiga lahendada kinnisasja omandiõiguse küsimus

ning kinnisasja võimalik võõrandamine avaldajale.

4. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus ei saa

avalduse menetlusse võtmist otsustada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

6. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et praeguses asjas on kohaldatav

ÄS § 60 lg 5 ning TsMS § 67 lg-te 1 ja 2 järgi on osaühingu likvideerimise taotlemise tähtaja

ennistamise võimalus pöördumatult lõppenud.

Kolleegium leiab, et avaldaja ei ole osaühingu võlausaldajaks, kes võib nõuda osaühingu

likvideerimist üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise

taotlemise tähtaja (ÄS § 60 lg 5). Avalduses toodud asjaoludel on avaldaja põhistanud, et ta on

huvitatud isik ÄS § 218 lg 2 mõttes. ÄS § 218 lg 2 järgi, kui pärast osaühingu registrist

kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad

likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja

ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. ÄS § 60 lg 3 ei välista

äriregistrist kustutatud äriühingu täiendavat likvideerimist ega kehtesta selleks erisusi. See, et

osaühing kustutati äriregistrist likvideerimismenetluseta, ei välista ÄS § 218 lg 2 kohaldamist.

3 (3)

7. Kolleegium nõustub määrukaebuse väitega, et maakohus on teinud avalduses toodud

asjaoludest ebaõige järelduse, et pärast elurajooni arenduse lõppu pidi osaühing andma

kinnisasja üle avaldajale, e avaldajal on osaühingu vastu kinnisasja omandiõiguse üleandmise

nõue. Määruskaebuse väite kohaselt ei ole avaldaja ühtegi sellekohast lepingut osaühinguga

kinnisasja omandamiseks sõlminud. Osaühingul ei ole avaldaja ees täitmata kohustusi, mistõttu

ei saa avaldajat käsitleda osaühingu võlausaldajana.

Osaühing on registrist kustutatud, kuid osaühingul on vara, mistõttu on vajalikud täiendavad

likvideerimisabinõud. ÄS § 218 lg-s 2 ei ole sätestatud huvitatud isikule tähtaega

likvideerimismenetluse läbiviimise nõudmiseks. Avaldaja selgitas määruskaebuses täiendavalt,

et tema ülesanne omavalitsusüksusena on mh korraldada valla teede ehitamist ja korrashoidu,

mistõttu soovib ta kinnisasja tasu eest omandada. Kuna kinnisasi jäi osaühingu omandisse, siis

ei saa avaldaja selle teelõigu lumikoristust ega hooldustöid korraldada ning seda ei tee ka

kinniasasja omanik (kustutatud osaühing). Avaldaja on omandamas kinnisasja II, mis on

kinnisasja I igakordse omaniku kasuks koormatud teeservituudiga. Tehingu lõpuleviimiseks on

vaja kinnisasja I omaniku nõusolekut.

Kolleegiumi hinnangul saab eeltoodud asjaoludel pidada avaldajat huvitatud isikuks.

8. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause

mõttes, jaotatakse menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.

9. Määrus ei ole edasikaevatav TsMS § 372 lg 5 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler