2-18-7905/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinn kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Beata Skitiba

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

09.aprill 2020, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-7905

Tsiviilasi

If P&C Insurance AS hagi R L vastu kahju nõudes

Tsiviilasja hind

8 958,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168,

asukoht Lõõtsa 8a, Tallinn 11415);

Hageja lepinguline esindaja: Paul Paas (isikukood xxx,

e-post paul@soter.ee);

Kostja: R L (isikukood xxx, elukoht xxx);

Kostja lepinguline esindaja: Anto Variku (isikukood

xxx,

Anto

Variku

ja

Partnerid,

e-post

anto.variku@svlaw.ee).

Asja läbivaatamine

13.11.2019 ja 21.01.2020 kohtuistungitel, kus osalesid

poolte lepingulised esindajad Paul Paas ja Anto Variku;

Menetlus jätkus poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista R Llt (isikukood xxx) If P&C Insurance AS-i (registrikood 10100168)

kasuks tagasinõude korras kannatanutele tasutud liikluskahju hüvitamiseks

8 958,63 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista R Llt (isikukood xxx) If P&C Insurance AS-i (registrikood 10100168)

kasuks menetluskulude hüvitamiseks 529,30 eurot (s.o riigilõiv 500 eurot ja

lepingulise esindaja kulutused 29,30 eurot).

5. Kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 529,30

eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. If P&C Insurance AS (hageja) esitas 21.05.2018 Harju Maakohtule hagi R L (kostja)

vastu regressi korras kahju hüvitamise nõudes.

2. Kohus võttis hagi 23.05.2018 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjalikku vastust

hagile. Kostja vastas hagile 22.06.2018. Hageja esitas kostja vastuse osas arvamuse

24.08.2018. Kostja esitas tõendeid 06.11.2019 menetlusdokumendis. Hageja vastas sellel

12.11.2019. hageja esitas täiendavaid tõendeid 31.12.2019.

3. Kohtuistungid toimusid 13.11.2019 ja 21.01.2020, kus osalesid poolte lepingulised

esindajad.

4. Kostja esitas kirjalikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja 28.02.2020. Samal

kuupäeval esitas ka hageja oma lõplikud seisukohad ja tõendid menetluskulu kohta.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

5. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 8 958,63 eurot regressi korras

liiklusõnnetuses kannatanutele väljamakstud kulude hüvitamiseks.

6. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

 Tallinnas Paldiski mnt 96 toimus 20.05.2015 kell 00:35 liiklusõnnetus, milles sai

kannatada xxx AS-ile (akronüüm xxx) kuuluv kontaktliini mast, xxx (akronüüm xxx)

kuuluv välisvalgustus, G.G. L ja L. L (kostja alaealised lapsed).

 Kahju tekitati kostja poolt juhitud sõidukiga xxx (reg.nr xxx, edaspidi sõiduk/auto).

Liikluskahju toimumise ajal puudus kostjal sõiduki juhtimisõigus, sest ta polnud oma

juhtimisõigust

taastanud.

Juhtimisõiguse

taastamise

eelduseks

oleks

liiklusteooriaeksami edukas sooritamine, mida liikluskahju toimumise ajaks polnud

kostja sooritanud.

 Politsei poolt koostatud väärteo kirjelduse kohaselt juhtis kostja mootorsõidukit,

juhtimise ajal tegeles toimingutega, mis segasid juhtimist, mille tõttu kaotas kostja

sõiduk juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu posti. Kostja on sõiduki juhina eiranud

elementaarseid liiklusreegleid.

 Sõiduki suhtes oli 03.12.2014 sõlmitud hageja juures liikluskindlustuse kindlustuspoliis

nr xxx kindlustusperioodiga 03.12.2014-02.12.2015.

 xxx-le tekitatud kahju osas avas kindlustusselts kahjutoimiku xxx. xxx teostas

kontaktliini taastusremondi - masti asendamise summas 8 485,70 eurot (ilma

käibemaksuta), mille hüvitas hageja.

 Liikluskahju toimumise ajal oli trollide kontaktvõrk kasutuses. Alles 2016. aasta

jaanuaris lõpetati trolliliiklus Õismäe suunal. Seega kostja poolt liiklusõnnetuse käigus

kahjustatud trolliliikluse tagamiseks, tuli kahjustatud mast ja liin kiiresti taastada.

Hiljem demonteeriti trolliliinid, kuid kandemast seisab seal praegugi ja on xxx omandis.

 xxx kasutas ettevõtte sisest hinnakirja, mis oli kehtestatud veel Eesti krooni ajal.

Trollibussi kontaktvõrgu masti paigalduse hinna (6 102 eurot) võttis XXX AS xxx

pakkumiselt. Veoauto kasutamise hind võeti analoogselt töölt kolm kuud varem teenust

sisse ostetud AS Xxx arve-saatelehelt.

 XXX-le tekitatud kahju osas avas kindlustusselts kahjutoimiku E42154320L. XXX-le

kuuluva välisvalgustuse taastusremondi teostas Xxx OÜ summas 350 eurot, millele

lisandus käibemaks (elektripaigaldise rikkumise taastamistööde kalkulatsioon, taotlus

hüvitamiseks). Hageja hüvitas eelmainitud kahju summas 420 eurot Tallinna

Linnakantseleile.

 G.G. Lle tekitatud kahju osas avas kindlustusselts kahjutoimiku XXX. Tallinna

Lastehaigla SA osutatud raviteenuste koondarve nr xxx ja raviteenuste arve nr xxx,

hageja kahju hüvitamise otsusest tulenevalt hüvitas hageja 29,45 eurot Tallinna

Lastehaigla SA-le.

 L.Lle tekitatud kahju osas avas kindlustusselts kahjutoimiku XXX. Tallinna Lastehaigla

SA osutatud raviteenuste koondarve nr xxx ja raviteenuste arve nr xxx, hageja kahju

hüvitamise otsusest tulenevalt hüvitas hageja 23,48 eurot Tallinna Lastehaigla SA-le.

 Kokku hüvitas hageja kannatanutele 8 958,63 eurot. Liikluskindlustuse seaduse

(LKindlS) § 53 lg 2 p 3 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue

sõidukijuhi vastu, kui juhtis sõidukit liiklusseaduse (LS) § 90 lõike 1 punktides 1 või 2

nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates.

7. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda.

Kostja vastuväited hagile

8. Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt ja leiab, et hagiavalduse saab rahuldada kokku 1

323,77 euro ulatuses. Kostja toob esile järgmised vastuväited hagile:

 Kostja puhul ei tuvastatud pärast liiklusõnnetuse toimumist asjaolusid, mis oleks

LKindlS § 90 lg 1 punkti 3 ja § 91 kohaselt tinginud kostja juhtimiselt kõrvaldamise.

Samuti ei ole tuvastatud, et kostja oleks 20.05.2015 tekitanud liiklusõnnetuse ja sellega

seonduva kahju tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning nagu oleks eksisteerinud

põhjuslik seos liiklusõnnetuse põhjustamise ja juhtimisõiguse ajutise äravõtmise vahel.

Liiklusõnnetuse toimumisest teavitas kostja hagejat samal päeval 20.05.2015 ning

liiklusõnnetuse tagajärjel tunnistati sõiduk tehniliselt hävinenuks ja taastamisele

mittekuuluvaks.

 Harju Maakohtu poolt tehtud kohtuotsusega nr xxx võeti kostjalt juhtimisõigus kuueks

kuuks ning see karistus kehtis kuni 09.07.2014. Põhja Prefektuuri poolt tehtud

väärteootsusega nr 2317,13,010426 võeti kostjalt juhtimisõigus ära perioodil

10.02.2014 kuni 09.08.2014. Seega olid kostjale määratud juhtimisõiguse äravõtmist

puudutavad karistused liiklusõnnetuse toimumise ajaks möödunud ning kostjal oli vaid

sooritamata liiklusteooriaeksam.

 Kostjal ei ole vastuväiteid kommunaalameti kulude osas. Kostja lastele tekkinud kahju

hüvitamise osas kostjal vastuväited samuti puuduvad.

 XXX-le tekitatud ja hüvitatud kahju suurusega 8 485,70 eurot kostja ei nõustu kuna

tegelikkuses ei ole avariis kannatada saanud posti asendatud põhjusel, et seal paiknesid

trolliliinid - liinid olid õnnetuse tekkimise ajal juba suletud ja asendatud

hübriidbussidega. Kostja teostas liiklusõnnetuse toimumise kohal hilisemalt

paikvaatluse ja tegi fotod, mis kinnitavad asjaolu, et tegelikkuses ei ole Tallinnas

Paldiski mnt 96 maja juures olevat trollide kontaktliini posti kunagi asendatud ega

hageja poolt XXX kalkulatsioonis nr 01-2015 loetletud töid teostatud. Lisaks eelnevale

on kalkulatsioon kogu ulatuses selgelt liialdatud tööde maksumuse ja ajakulu osas, eriti

mis puudutab masti paigaldust summas 6 102,00 eurot (kalkulatsiooni nr 01-2015 rida

nr 5), kuid tööde maksumuse ja ajakulu osas on küsitavusi oluliselt rohkem (read nr 1,

2 ja 4). Eelneva tõttu tuleb kahjuhüvitise kooseisust välja jätta vähemalt XXX nõue

summas 8 485,70 eurot ning selles osas ei ole võimalik kostja vastu tagasinõuet esitada

kuna vastavat kahju ei ole tekkinud.

 Tegemist on tõenäolistelt vana ja teisaldatava asenduspostiga kuna oli teada, et kõik

sellel suunal sõitvad trolliliinid suletakse niikuinii 31.12.2015. Hagi materjalidest

nähtuvalt ei ole ka hageja ise sündmuskohal käinud ja tegelikku olukorda fikseerinud,

sest vastasel juhul oleksid tal tekkinud põhjendatud kahtlused kahju tegeliku ulatuse

suhtes.

 Kalkulatsioon nr 01-2015 on kogu ulatuses liialdatud tööde maksumuse ja ajakulu osas,

eriti mis puudutab masti paigaldamise töid summas 6 102,00 eurot (vt kalkulatsiooni nr

01-2015 rida nr 5 „trollibussi kontaktvõrgu masti paigaldus“).

 Tööde ühikuks on märgitud 1, mistõttu ei ole kahjunõue selge ja arusaadav. 6 102 eurot

oli XXX töötajate arvestuslik tööjõukulu. XXX-l on 24h ööpäevane valve, mille

töötajate igapäevaste tööülesannete hulka kuulubki tavapärane hooldus ja avariide

likvideerimine. Eelneva tõttu ei ole tööjõukulud käsitletavad kahjuna ning neid ei saa

kahjuna ka sisse nõuda.

 Töid teostanud masinapark kuulus XXX-le, mistõttu ei ole võimalik käsitleda kahjuna

kalkulatsiooni ridu nr 1 (tõstukauto kasutamine xxx summas 577,46 eurot), 2 (kraana

kasutamine summas 145,80 eurot), 3 (keevitusauto kasutamine summas 80,00 eurot ja

4 (veoauto kasutamine summas 729,60 eurot), mis kokku moodustab 1 535,86 eurot. Ei

ole esitanud ainsatki kuludokumenti, mis tõendaks eelnimetatud kahju tekkimist ning

enese poolt kehtestatud ja kontrollimatute ühikuhindade alusel ei ole võimalik kostjalt

kahju välja mõista. Kostja nõustub, et ülejäänud otsesed kulutused, mis on toodud

kalkulatsiooni nr 01-2015 ridadel 6-20 kokku summas 850,84 eurot võivad olla

käsitletavad XXX kahjuna.

 Hageja on kahjunõudes märkinud ühikuhinnad kasutatud tehnika tundide ja päevade

eest, kuid selliselt ei ole võimalik kahjunõuet esitada kuna tegemist on hageja enese

tehnikaga, mida hageja ei pidanud rentima kolmandatelt isikutelt. Kahjuna võiks olla

käsitletav otsene kulu näiteks kütusele, kuid sellist arvestus ei ole hageja kohtule

esitanud. Ettevõtte sisemised kulud oma tööjõu ja tehnika kasutamisel ei saa olla

käsitletavad kahjuna ning sellist kahjunõuet kolmandate isikute vastu esitada ei saa.

9. Kostja taotleb jaotada menetluskulud poolte vahel proportsionaalselt vastavalt hagi

rahuldamise ulatusele (vt ka t lk 109 pöördel).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud kohtuistungil ära

pooled ja tunnistaja ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb

rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab kulud kindlaks rahaliselt.

11. Põhivaidlus poolte vahel seisneb selles, et kostja arvates ei ole tema põhjustatud

liiklusõnnetuse tõttu tekkinud kahju nii suur nagu hageja väidab. Liiklusõnnetuse asjaolude

ja tekkinud kahju liikide üle vaidlust pole ning osaliselt ei vaidle kostja ka kahju suurusele

vastu.

12. Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised

asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:

 Tallinnas Paldiski mnt 96 juures toimus 20.05.2015 kl 00:29 liiklusõnnetus (LÕ), mille

põhjustas mootorsõiduki juhtimise õigust mitteomav kostja. LÕ tagajärjeks oli nii

varaline kui ka tervisekahju (t lk 4; 6; 10; 15; 20; 23; 27). Politsei-ja Piirivalveameti

väljastatud õiendi kohaselt karistati kostjat LS § 90 lg 1 p 1 ja § 33 lg 11 p 1 rikkumise

eest (t lk 4).

 LÕ toimumise ajal oli kostja juhitud sõiduki vastutus kindlustatud hageja juures (t lk 5).

 XXX esitas hagejale kahju hüvitamise nõude täitmiseks maksenõude nr 15099

(29.05.2015, t lk 6 pöördel) summas 8 485,70 eurot koos kalkulatsiooniga nr 01-2015 t

lk 7, mille hageja on 11.06.2015 tasunud (t lk 11-12).

 Kommunaalamet esitas hagejale taotluse kahju 420 euro hüvitamiseks, mille hageja

tasus 12.06.2015 (t lk 12-17).

 G.G.Lle tekitatud kahju hüvitas hageja Tallinna Lastehaigla SA-le summas 29,45 eurot

10.06.2015 (t lk 19-24).

 L.Lle tekitatud kahju hüvitas hageja samuti Tallinna Lastehaigla AS-ile, summas 23,48

eurot maksega 10.06.2015 (t lk 26-28).

13. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on esitanud kostjale tagasinõuded hüvitatud kahju

osas (22.12.2016, t lk 9 ja 29; 26.06.2017, t lk 18 ja 19) ning kostja ei ole hagejale regressi

korras kahju hüvitanud üheski kahju kategoorias.

14. Kostja märkis oma esialgses vastuses hagile (21.06.2018, t lk 56 jj), et ei vaidle vastu

asja tehioludele ja kuigi palus jätta hagi tervikuna rahuldamata, vaidles vastu vaid XXX-le

tekitatud kahju suurusele. Vastuse p-st 6 saab järeldada ka seda, et kostja seab kahtluse alla

hageja regressiõiguse tervikuna.

15. 06.11.2019 esitas kostja kahe tunnistaja ülekuulamise ja ekspertiisitaotluse (t lk 70).

Kohus andis kostjale tõendite esitamiseks tähtaja. 25.11.2019 e-kirjas teatas kostja, et

loobub tunnistaja V.J ülekuulamisest (tunnistaja on surnud, t lk 88 pöördel) ning

21.01.2020 kohtuistungil loobus kostja ka ekspertiisi esitamisest või taotlemisest (t lk 103).

16. 28.02.2020 esitas kostja lõplikud kirjalikud seisukohad ja vastuväited hagile, milles

märgib, et hagi saab rahuldada kommunaalametile tekitatud kahju 420 eurot ulatuses,

kostja lastele tekitatud kahju 52,93 euro ulatuses ja XXX-le tekitatud kahju võib olla

põhjendatud 850,84 euro ulatuses (s.o t lk 7 kalkulatsiooni read 6-20) = kokku on kostja

seega tunnistanud kahju tekitamist summas 1 323,77 eurot (t lk 108-110). TsMS § 231

lg 2 alusel loeb kohus selles ulatuses kahju tekitamise omaksvõetuks.

17. Vaidlus on seega vaid XXX-le tekitatud kahju suuruse osas ulatuses, mis ületab 850,84

eurot (s.o vaidluse all on 7 634,86 eurot).

18. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõude aluseks on LKindlS § 53 lg 2 p 3, viitega LS

§ 90 lg 1 p 1. Kostja on esmalt küll seadnud kahtluse alla ka hageja tagasinõude õiguse,

kuid hiljem ei ole kostja enam sellele viidanud. Kohus loeb Politsei-ja Piirivalveameti

õiendi ja kostja sellekohaste vastuväidete puudumise alusel tõendatuks, et kostja rikkus LS

§ 33 lg 11 p 1 ja LS § 90 lg 1 p 1, millega põhjustas LÕ-se. Juhtimisõiguse ja selleks

vajalike teadmiste (millised tegevused ei ole sõiduki juhile roolis olles liikluses osaledes

lubatud jne) puudumine on käesoleval juhul põhjustanud LÕ-se ja seega on hagejal

LKindlS § 53 lg 2 p 3 ja ka VÕS § 492 lg 1 alusel tagasinõude õigus LÕ põhjustanud isiku

vastu. Kostja ei ole ka LKindlS § 53 lg 3 nimetatud eeldust ümber lükanud.

19. Hageja on lisaks XXX kalkulatsioonile ja arvele esitanud tõendina kahju suuruse kohta

järgmist:

-

Fotod sündmuskohalt 20.05.2015 kl 9:00 hommikul (t lk 7 pöördel ja 8), mis kinnitavad,

et olemas olev trolliliinide kandemast on purunenud ja väändunud pikali ning kohale on

toodud kontaktvõrgumasin-tõstukauto, mis hoiab ajutiselt trolliliine selleks, et

trolliliiklus oleks võimalik peale öist õnnetust, hommikul avada.

-

Eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja G.G ütlused 21.01.2020 toimunud kohtuistungil (t lk

104, 00:37:17).

-

XXX infrastruktuuridirektori 23.08.2018 teade hagejale selle kohta, et ajutise

kontaktvõrgu platvormtõstuki asemele paigaldati 20.05.2015 (ilmselgelt eksituse tõttu

märgitud 2018) teisaldatav kandemast ja kontaktvõrk ühendati selle masti külge. Kuna

2016 jaanuaris lõpetati trolliliiklus Õismäe suunal, siis kontaktjuhe demonteeritu 2016

maikuus. Kandemastidele jäid valgustusarmatuurid konsoolidega ja kaablid.

24.10.2016 telliti XXX poolt ajutiste kandemastide asemele alalised kontaktmastid

tänavavalgustuse jaoks. Paigaldamine toimus 2016 aasta 43.nädalal. Ajutised mastid

veeti XXX laoplatsile. Peterburi mnt ääres asuvad kontaktmastid kuuluvad XXX-le (vt

t lk 64).

-

XXX elektritranspordi taristu osakonnajuhataja V.I 16.12.2019 e-kirja hagejale, mille

lisadena on esitatud XXX kalkulatsioonis esitatud tasu kujunemise alused (t lk 96-100).

20. Kostja esitas tõendina fotod sündmuskohalt (t lk 72-74), millest nähtub, et ajutised

kontaktmastid on koormuseta (neile ei kinnitu liine ega seadmeid), kuid kõrvale paigutatud

alaliste mastide külge on kinnitatud tänavavalgustus.

21. Kostja tunnistaja G.G selgitas 21.01.2020 toimunud kohtuistungil (t lk 104 jj), et:

-

esmalt toodi õnnetuskohale kontaktvõrgumasin-tõstuk, mille külge kinnitati liinid, et

saaks üldse liiklust avada.

-

Seejärel oli vaja tellida lahtine masin ja kraana, et tuua Tallinnas Peterburi tee 76 asuvalt

laoplatsilt ajutine mast, mille külge liinid ajutiselt kinnitada (et vabastada tõstukauto);

-

Keevitusmasin ja kraana kuulusid XXX-le, masti vedamise auto oli tellitud mujalt.

-

Kontaktvõrgumasin-tõstuk kuulus samuti XXX-le.

-

Töö teostas XXX personal ja töötunnid kajastuvad XXX kalkulatsioonil.

-

Uus kontaktvõrgu mast paigaldati xxx OÜ poolt XXX 24.10.2016 tellimuse alusel ja

masti külge paigaldati tänavavalgustus.

-

Masinate töö tunnihind on fikseeritud XXX sisekäskkirjadega.

22. Kohus selgitab, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja

menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik

asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2

ja § 394 lg 2 p-st 3.

23. Kuna vaidluse all on ainult XXX kalkulatsiooni positsioonid 1-5, siis analüüsib kohus

detailsemalt ainult neid postisoone.

24. LKindlS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse kohustuslikule liikluskindlustusele VÕS

sätteid.

Vaidlustatud osas on hageja nõue otsese varalise kahju hüvitamise nõue. VÕS § 128 lg 3

kohaselt hõlmab see muuhulgas hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud

väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud

või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks

või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Seega peab hageja tõendama, millised on parandamise mõistlikud kulud VÕS § 132 lg 1

mõttes ehk millised kulutused on vajalikud vara senise koosseisu ja olukorra taastamiseks.

25. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kuna hagejal olid endal peaaegu kõik masinad ja

tööjõud olemas, siis ei peagi kostja seda kulu hüvitama.

Esimesed 4 positsiooni kalkulatsioonil on sõidukite kasutamine: tõstukauto, kraana,

keevitusauto ja veoauto kasutamine. Tunnistaja G.G on 21.01.2020 kohtuistungil

selgitanud, et XXX tellis väljastpoolt ainult veoauto, teised sõidukid on XXX-l olemas.

Samas ei tähenda see, et nende kasutamine liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks ei

ole käsitatav kahjuna. Neid sõidukeid ei oleks olnud vaja kasutada, kui hageja poleks

kontaktliini masti LÕ käigus ära lõhkunud.

Hageja on esitanud XXX juhatuse poolt kinnitatud infrastruktuuri osakonna poolt

välistellijatele tehtavate teenuste hinnakirja ja kohtu arvates on see arvestatav tõendina

hindamaks, millised on mõistlikud kulutused tekitatud kahju kõrvaldamiseks. Sõltumata

sellest, et hinnakiri on kehtestatud välistellijatele. Hinnakirjast nähtub, et sõidki

kasutamisel lähtutakse kütusekulust ja tööjõumaksudest. Kohtu hinnangul võib seda pidada

mõistlikuks kuluks arvestades ka seda, et hinnakiri on kehtestatud vähemalt 9 aastat tagasi,

sest ametlikult tuli Eestis euro käibele 01.01.2011, kuid hinnakiri on esitatud Eesti

kroonides.

Kohtu hinnangul on nii XXX teatisega (t lk 64) kui ka tunnistaja G.Gi ütlustega tõendatud,

et 20.05.2015 ehk LÕ toimumise ajal, oli Tallinnas Paldiski mnt-l trolliliiklus ning selle

toimimise tagamiseks oli vajalik taastada hageja poolt purustatud kontaktliini mast, kuhu

liinid saaks kinnitada. Selleks oli vajalik esmalt ajutise meetmena rakendada kontaktvõrgu

platvormtõstukit (kalkulatsiooni positsioon 1) ja seejärel kraanat (pos 2), keevitusautot (pos

3) ja veoautot (pos 4), et paigaldada ajutine post, vabastada tõstukauto ja paigutada liinid

ümber ajutise posti peale.

Hageja on tõendanud (t lk 100), kui palju veoauto teenus LÕ toimumise ajal üldiselt

maksis.

Kostja pole esitanud tõendeid selle kohta, et viidatud sõidukeid on võimalik üürida või

rentida teistsuguse, s.t odavama hinnaga.

26. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud kuluks, mis on seotud hävinenud asja

funktsionaalsuse esialgse taastamisega, 1 532,86 eurot (kalkulatsiooni positsioonid 1-

4).

27. Uue masti paigaldamise osas on hageja selle maksumuse tõendamiseks esitanud AS

Xxxi koostatud hinnapakkumise (t lk 97), kuid uue masti paigaldas xxx OÜ (tunnistaja

G.G, t lk 104 pöördel), seega ei ole hageja tõendanud hävinenud masti asendamise

tegelikku kulu. Kostja on väitnud, et kulu on tõendamata ega saa olla sellises suuruses,

kuid ei ole esitanud tõendeid ning on sellekohase ekspertiisi või spetsialisti arvamuse

esitamise võimaluse kasutamata jätnud.

Tsiviilasjas nr 2-17-11269 on Riigikohus oma lahendis (12.06.2019) märkinud muuhulgas,

et kui hävinud asja väärtus võis hävimise ajaks olla võrreldes uue samaväärse asja

väärtusega oluliselt vähenenud, tuleb kahju hüvitamise kindlaksmääramisel arvestada ka

VÕS § 132 lg 1 teises lauses sätestatuga, st tuleb hinnata, kas asja väärtus oli hävimise

ajaks, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, mis annaks aluse

hävinud asja väärtuse vähenemist hüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

Kohtule ei ole esitatud andmeid või tõendeid selle kohta, kas ja kui palju võis hävinenud

masti väärtus olla vähenenud võrreldes uue paigaldatud mastiga, samuti ei ole kohtul

andmeid selle kohta, kas uue masti ja selle paigalduskulud võisid olla väiksemad AS Xxx

hinnapakkumisest (t lk 97).

Kohtu ette toodud tõendite alusel saab kohus tuvastada vaid seda, et uue masti

paigaldamise tavapärane kulu oli kalkulatsioonis ja võrreldavas hinnapakkumises

toodud 6 102 eurot.

Asjaolu, et trolliliinid Paldiski mnt-l eemaldati ja trolliliiklus Õismäe suunal lõpetati, ei

tähenda, et XXX-l kahju ei tekkinudki – kohtu ette toodud tõendid (ka kostja fotod t lk 72)

kinnitavad, et mast asendati ja uus kontaktmast püstitati, sest see oli vajalik

tänavavalgustuse tagamiseks.

28. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi tervikuna ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja tagasinõude korras kahju hüvitamiseks 8 958, 63 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. Asja

menetlenud

kohus

märgib

kohtuotsuses

ka

menetluskulude

jaotuse

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

30. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

31. TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

32. Hageja on taotlenud menetluskuluna hüvitada talle riigilõiv 500 eurot ja kohtuistungitel

esindamiseks vajalik sõidukulu kokku 29,30 eurot. Lisaks taotleb hageja menetluskuludelt

viivise välja mõistmist.

33. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg 1-2 alusel vajalik kohtukulu ja vastavalt

riigilõivuseaduse lisale 1 on hageja tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud määras. Seega

kuulub see kulutus kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.

34. TsMS § 144 p 1 alusel on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate kulud.

Hagejat on menetluses esindanud lepinguline esindaja, kes on oma kuluna esitanud

kohtuistungitele sõitmise kulu. TsMS § 175 lg 1 alusel kuulub see hüvitamisele ja kostjalt

välja mõistmisele. (Hageja esindaja asukoht on Jõhvis ning hageja on esitanud

kuludokumendid – rongi- ja bussipiletid kohtuistungite toimumise päevade kohta.)

35. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus kostjalt välja ka viivise

menetluskuludelt.

36. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja

nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

Kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.