2-18-13598/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande

Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-13598

Tsiviilasi

ParadiseCity OÜ hagi Aali Betoon OÜ vastu

15.01.2018 töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 16.10.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aali Betoon OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): ParadiseCity OÜ (registrikood

12804962), lepinguline esindaja Artjom Morozov

Kostja (apellant): Aali Betoon OÜ (registrikood

11969158), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott

Saame

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalikus menetluses

1. Jätta hageja 06.04.2020 taotlus tähtaja pikendamiseks rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 16.10.2019 otsus ja jätta ParadiseCity OÜ hagi Aali

Betoon OÜ vastu 15.01.2018 töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks läbi vaatamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise

suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib

määruskaebuse Riigikohtule esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tsiviilasi nr 2-18-13598

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on Aali Betoon OÜ (kostja) apellatsioonkaebus Harju

Maakohtu 16.10.2019 otsuse peale. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 15.01.2018 töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 7098 eurot, viivise 342,83

eurot ning edasiulatuvalt viivise 0,07% päevas põhinõudelt alates 12.09.2018 kuni nõude

kohase tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue.

2. Kostja esitas maakohtu otsusele 18.11.2019 apellatsioonkaebuse koos menetluskulude

katteks tagatise andmise taotlusega, milles palus kohustada hagejat andma kostja

eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 2350 eurot. Kui hageja kohtu määratud tagatist

ei anna, palus kostja jätta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 197 ja TsMS §

657 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.

3. Ringkonnakohus rahuldas 21.02.2020 määrusega kostja taotluse osaliselt ning kohustas

hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 500 eurot. Kohus määras,

et nimetatud tagatis tuleb anda 14 päeva jooksul määruse jõustumisest raha hoiustamisena

kohtu deposiitkontole ning tagatise andmisest tuleb viivitamatult teavitada Tallinna

Ringkonnakohut ja kostja lepingulist esindajat.

4. Hageja esitas 12.03.2020 taotluse anda tagatise tasumiseks täiendav tähtaeg kuni

26.03.2020. Kohus jättis taotluse käiguta ja määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mille

jooksul tuli esitada põhistatud taotlus koos mõjuva põhjuse esiletoomisega. Ühtlasi selgitas

kohus, et ringkonnakohtu 21.02.2020 määrus jõustus 12.03.2020, mistõttu lõpeb hagejale

määratud tähtaeg taotletud pikendusega samal päeval, s.o 26.03.2020. Kuna hageja taotluses

puuduseid ei kõrvaldanud, jättis ringkonnakohus selle rahuldamata.

5. Hageja määratud tähtpäevaks kohut tagatise tasumisest ei informeerinud ja kohtul ei ole

õnnestunud tagatise laekumist tuvastada.

6. 06.04.2020 esitas hageja lepinguline esindaja taotluse tähtaja ennistamiseks, milles palus

ringkonnakohtu 21.02.2020 määrusega tagatise tasumiseks antud tähtpäev ennistada.

Hageja esindaja viitas riigis kehtivale eriolukorrale ja hageja seadusliku esindaja lapse

haigestumisele. Kostja vaidleb hageja taotlusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Ringkonnakohtu põhjendused

7. Ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb kostja taotlusel jätta TsMS § 639 lg 1, § 197 teise lause

ja § 423 lg 1 p 12 koostoimes läbi vaatamata.

8. Esmalt käsitleb kolleegium hageja 06.04.2020 taotlust. TsMS § 66 näeb muu hulgas ette,

et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust

menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei

pikenda enda määratud tähtaega. TsMS § 67 lg 1 järgi on võimalik ennistada vaid seaduses

sätestatud tähtaega. Üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleks TsMS § 67

lg 2 kohaselt teha ka menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse ning

tasuda TsMS § 142 lg 3 p 1 kohaselt ennistamise avalduselt kautsjon. Nimetatud toiminguid

hageja teinud ei ole. 06.04.2020 taotlus tähtaja ennistamiseks on kolleegiumi hinnangul

käsitletav (korduva) tähtaja pikendamise taotlusena. TsMS § 64 lg 1 alusel võib kohus enda

määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel mõjuval põhjusel pikendada.

Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul (lg 2). Kohus on juba

lahendanud hageja 12.03.2020 taotlust tagatise tasumiseks täiendava tähtaja pikendamiseks

ja jätnud selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja ka 06.04.2020 taotluses põhistanud mõjuva põhjuse

olemasolu, mis oleks takistanud hagejal tagatist tasuda või kohut sellise takistuse ilmnemisest

õigeaegselt teavitada. Taotluses toodud põhjendused tähtaja möödalaskmiseks ei ole TsMS-i 2

(3)

Tsiviilasi nr 2-18-13598

mõttes mõjuvaks põhjuseks, mis annaks õiguse menetlustoimingut hiljem teha. Hageja ei ole

tähtaja möödalaskmist eriolukorra kehtestamisega sisuliselt kuidagi seostanud ega

põhjendanud, kuidas seadusliku esindaja hooldusleht takistas kohtu poolt määratud tagatise

maksmist. Hagejal on olnud küllaldane aeg menetluskulude tagatis tasuda ja kohus on hagejat

tähtajast ja selle möödumise tagajärgedest informeerinud. Hageja ei ole tagatist tasunud

tänaseni, s.o ka pärast seadusliku esindaja hoolduslehe lõppemist. Seega ei ole hageja kohtule

veenvalt põhistanud selliste asjaolude esinemist, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele,

et esinevad tähtaja pikendamist tingiva alused.

9. TsMS § 639 lg 1 järgi kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu

menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti

või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse

olemusega. Vastavalt TsMS § 197 määrab kohus hagejale kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna,

jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.

10. Ringkonnakohus kohustas hagejat 21.02.2020 määrusega andma kostjale menetluskulude

katteks tagatis 500 eurot. Tagatis tuli anda 14 päeva jooksul ringkonnakohtu määruse

jõustumisest ning sellest tuli viivitamatult teavitada ringkonnakohut ja kostja lepingulist

esindajat. Määruses on ringkonnakohus hoiatanud, et tagatise andmata jätmisel jätab

ringkonnakohus hagi läbi vaatamata. Kohtute infosüsteemi andmetel sai hageja

ringkonnakohtu

21.02.2020 määruse kätte e-toimiku vahendusel 25.02.2020 kell 13.36. Määrus jõustus

12.03.2020, kuivõrd edasikaebamise tähtaeg oli 15 päeva. Menetluskulude katteks tagatise

tasumise tähtaeg oli seega hiljemalt 26.03.2020.

Hageja ei ole kohtute infosüsteemist nähtuvalt menetluskulude katteks tagatist tasunud ega

tagatise andmisest kohut teavitanud. Seetõttu tuleb hagi TsMS § 639 lg 1, § 197 teise lause ja

§ 423 lg 1 p 12 koostoimes jätta läbi vaatamata. Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu tühistab

ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu otsuse.

11. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole

kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel

vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kuivõrd kohus jätab hagi läbi vaatamata hagejast

tuleneval põhjusel, võib juhul, kui hageja hagiga uuesti kohtusse pöördub, kostja jätta TsMS §

426 lg 2 alusel hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud kostja senised

menetluskulud, mille hüvitamist kostja on nõudnud ning mis on jäetud hageja kanda.

12. TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei määranud maakohus rahaliselt kindlaks kostja kulusid.

Kuna ringkonnakohus jaotab menetluskulud maakohtust erinevalt, siis määrab need rahaliselt

kindlaks maakohus (vt Riigikohtu 20.04.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 22). 13.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab TsMS § 427 esimese lause alusel esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav

3 (3)