2-19-7701/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

13. aprill 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-7701

Tsiviilasi

FARM INKASSO OÜ avaldus Novus OIL OÜ

pankroti väljakuulutamiseks

Novus

OIL

OÜ

avaldus

saneerimismenetluse

algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. jaanuari 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Novus OIL OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik; määruskaebuse esitaja): Novus OIL

OÜ (registrikood 12253143), seaduslik esindaja juhatuse

liige Kristjan Olei

Puudutatud isik (võlausaldaja): FARM INKASSO OÜ

(registrikood 11057977), lepinguline esindaja Oliver

Ennok

Saneerimisnõustaja: Tarmo Villman

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 7. jaanuari 2020. a määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Novus OIL OÜ kanda. Hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast menetlust lõpetava määruse (s.o Viru Maakohtu 7. jaanuari 2020. a

määruse) jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib Novus OIL OÜ esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. FARM INKASSO OÜ (võlausaldaja) esitas 21. mail 2019 Viru Maakohtule avalduse

Novus OIL OÜ (avaldaja; võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja esitas 19. juunil

2019 Viru Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Viru Maakohus liitis

15. juuli 2019. a määrusega pankrotimenetluse ja saneerimismenetluse algatamise avaldused

ühte menetlusse ning luges ühiseks tsiviilasja numbriks 2-19-7701. Sama määrusega võttis

maakohus avaldaja avalduse menetlusse, algatas saneerimismenetluse ning nimetas

saneerimisnõustajaks Tarmo Villmani. Seejuures määras maakohus saneerimiskava

vastuvõtmise tähtajaks 29. juuli 2019 ning selle kohtule kinnitamiseks esitamise tähtajaks

16. september 2019. Maakohus peatas sama määrusega avaldaja suhtes läbiviidavad

täitemenetlused (v.a töösuhte alusel tekkinud nõude või elatise tasumise nõude täitmiseks

läbiviidavad täitemenetlused) kuni saneerimiskava kinnitamiseni.

2. Saneerimisnõustaja esitas 26. augustil 2019 maakohtule taotluse saneerimismenetluse

lõpetamiseks ja enda saneerimisnõustaja ülesannetest vabastamiseks.

Taotluse põhjenduste kohaselt ei olnud saneerimisnõustajal võimalik saneerimiskava

koostada ning võlausaldajate (sh võlgniku lähikondsetest võlausaldajate) nõuete

õiguspärasust hinnata, kuna avaldaja ei esitanud talle vajalikku teavet. Lisaks on avaldaja

saneerimisnõustaja hinnangul püsivalt maksejõuetu. Saneerimisnõustaja oli seisukohal, et

saneerimismenetlus tuleb ennetähtaegselt lõpetada.

3. Avaldaja esitas 27. augustil 2019 taotluse, milles palus saneerimisnõustaja vabastada,

saneerimismenetlust jätkata ning nimetada uueks saneerimisnõustajaks Andres Aro.

Saneerimisnõustaja jättis enda ülesanded täitmata ning on kohtule esitanud ebaõigeid

andmeid. Avaldaja ei ole jätnud saneerimisnõustajale andmeid esitamata, vaid on korduvalt

saneerimisnõustajalt küsinud, kas ta vajab täiendavaid dokumente. Avaldaja hinnangul on

ettevõtte saneerimine võimalik, kuid selleks tuleb nimetada uus saneerimisnõustaja.

4. Avaldaja esitas kohtule 16. septembril 2019 taotluse võlausaldajate poolt vastu

võtmata saneerimiskava kinnitamiseks ning 17. septembril 2019 taotluse lisad, sh

saneerimiskava.

Avaldajal kui ettevõtjal on õigus koostada saneerimiskava. Saneerimiskavas jaotas avaldaja

tagatud ja tagamata nõuetega võlausaldajad eraldi rühmadesse. Saneerimiskava poolt

hääletasid kõik tagatud nõudega võlausaldajad ning tagamata võlausaldajatest 75 %, kellele

kuulub 61 % häältest. Avaldaja hinnangul vastab saneerimiskava ka eriarvamusele jäänud

võlausaldajate parimatele huvidele. Saneerimismenetluses on võlausaldajate nõude

rahuldamise ulatus suurem kui pankrotimenetluses. Samuti on võlausaldajate nõuete

ümberkujundamine vajalik avaldaja majandustegevuse jätkamiseks.

5. Võlausaldaja esitas 23. septembril 2019 seisukoha, milles palus saneerimismenetluse

lõpetada ning avaldaja pankroti välja kuulutada.

Avaldaja esitas saneerimisavalduse eesmärgiga vältida võlausaldaja pankrotiavalduse

läbivaatamist. Võlausaldaja hinnangul tuleb saneerimismenetlus saneerimisnõustaja taotluse

alusel lõpetada. Avaldaja juhatuse liige on asunud õigusvastaselt teostama saneerimisnõustaja

õigusi. Avaldaja poolt esitatud dokumenti ei saa käsitleda saneerimiskavana, kuna selles

sisalduvaid andmeid ei ole erapooletu saneerimisnõustaja poolt kontrollitud. Materjalidest

nähtub, et avaldaja üritab fiktiivsete nõuete abil saada kontrolli saneerimis- või

pankrotimenetluses. Saneerimiskava koostab ettevõtja nimel saneerimisnõustaja, mitte

ettevõtja ise, ning lisaks peab sellele olema lisatud saneerimisnõustaja arvamus. Ka

hääletamisprotokolli koostamine ja hääletamise läbiviimine ei ole olnud läbipaistev,

erapooletu ega kontrollitav. Võlausaldaja on seisukohal, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu,

mistõttu tuleb avaldaja pankrot välja kuulutada.

6. Saneerimisnõustaja esitas 30. septembril 2019 ja 31. oktoobril 2019 taotlused

saneerimismenetluse lõpetamiseks, enda saneerimisnõustaja ülesannetest vabastamiseks ja

tasu ning kulutuste hüvitamise määramiseks.

Kohtule ei ole määratud tähtajaks, s.o 16. septembriks 2019 nõuetekohast saneerimiskava

esitatud. Avaldaja ei saa ise täita saneerimisnõustaja ülesandeid. Avaldaja 16. septembril 2019

esitatud dokumenti ei saa käsitleda saneerimiskavana. Sellest ka ei selgu, kuidas on võimalik

tagada avaldaja majandusliku olukorra parandamine ja kasumlikkuse taastamine. Lisaks ei

ole avaldaja puhul tegemist olulise ettevõtja ja tööandjaga, kelle saneerimismenetluse

lõpetamine

ilma

saneerimiskava

kinnitamata

mõjutaks

majandust,

kohalikku

ettevõtluskeskkonda või mõjuks negatiivselt üldisele tööhõivele.

Avaldaja ei ole ka kõrvaldanud saneerimisnõustaja 26. augusti 2019 taotluses välja toodud

puudusi, mis tingisid saneerimismenetluse lõpetamise avalduse esitamise. Saneerimisnõustaja

on jätkuvalt seisukohal, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu. Avaldaja ei ole esitanud muid

tõendeid saneerimisnõustaja väidete ümberlükkamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

7. Viru Maakohus lõpetas 7. jaanuari 2020. a määrusega avaldaja saneerimismenetluse

ennetähtaegselt, vabastas saneerimisnõustaja tema kohustuste täitmisest ja määras

saneerimisnõustajale hüvitamisele kuuluvaks tasuks 2632 eurot 50 senti ja kuludeks 140 eurot

68 senti. Menetluskulud jäeti avaldaja kanda. Maakohus määras sama määrusega jätkata

võlausaldaja pankrotiavalduse menetlemist, kuid ajutise pankrotihalduri nimetamine

otsustatakse eraldi määrusega.

Maakohus leidis, et saneerimismenetlus tuleb lõpetada ennetähtaegselt saneerimisseaduse

(SanS) § 39 lg 2 p 9 ja § 42 alusel – avaldaja on jätnud nõuetekohase saneerimiskava ette

nähtud

tähtaja

jooksul

kohtule

kinnitamiseks

esitamata.

Maakohus

nõustus

saneerimisnõustaja ja võlausaldajaga selles, et avaldaja juhatuse liikme poolt esitatud

saneerimiskavana esitatud dokument ei ole käsitletav saneerimiskavana saneerimisseaduse

tähenduses. Saneerimiskava koostamine ja esitamine ilma saneerimisnõustaja poolse ettevõtja

majandusliku olukorra ja saneerimisvõimaluste hindamiseta ning võlausaldajate nõuete

kontrollimiseta ei põhine kehtival õigusel.

Maakohus lisas, et saneerimismenetlus kuulub ennetähtaegselt lõpetamisele ka avaldaja

kaasaaitamiskohustuse rikkumise tõttu SanS § 39 lg 2 p 10 ja § 43 kohaselt.

Saneerimisnõustaja on korduvalt palunud avaldajal esitada teavet ettevõtja vara ning

võlausaldajate nõuete tõendatusse ja õiguspärasuse kohta. Kohtu hinnangul on alus

kahtlustada, et saneerimisnõustajale nõuete kohta teabe andmata jätmise põhjuseks on

asjakohaste tõendite puudumine. Lisaks võib esineda alus lõpetada käesolev menetlus

avaldaja püsiva maksejõuetuse tõttu SanS § 40 kohaselt. Avaldaja majandusliku seisundi

parandamise prognoosid põhinevad vaid laenu saamisel avaldajaga seotud äriühingult, kes ei

ole saneerimisnõustaja hinnangul võimeline laenu andma.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Avaldaja esitas 3. veebruaril 2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub

avaldaja saneerimiskava kinnitada ja jätta saneerimisnõustajale tasu määramata.

Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, jättes täitmata selgitamiskohustuse.

Maakohus ei võimaldanud avaldajal esitada 7. novembri 2019 kohtuistungil sisulisi

vastuväiteid

saneerimisnõustaja

ja

võlausaldaja

seisukohtadele.

Maakohus

on

saneerimismenetluse lõpetamisel lähtunud ainult saneerimisnõustaja seisukohtadest ega ole

arvestanud avaldaja esitatud seisukohtade ja tõenditega. Kohus ei ole arvesse võtnud, et

saneerimisnõustaja on jätnud enda ülesanded täitmata. Avaldaja on saneerimisnõustajale

esitanud kõik tema poolt küsitud andmed, st täitnud kaasaaitamiskohustuse.

Maakohus on jätnud saneerimiskava ebaõigesti kinnitamata, kui leidis, et kohtule ei esitatud

nõuetekohast saneerimiskava ettenähtud tähtaja jooksul. E-toimiku tõrke tõttu ei olnud

saneerimiskava ja selle lisade kohtule esitamine võimalik, mistõttu esitas avaldaja need

kohtule e-kirja teel 16. septembril 2019 kell 23.58. Asjaolu, et kohus kinnitas avaldaja poolt

esitatud dokumentide kättesaamist 17. septembril 2019 kell 01:55, ei tähenda, et avaldaja

oleks saneerimiskava jätnud tähtajaks esitamata.

Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ettevõtjal ei ole lubatud ilma

saneerimisnõustajata saneerimiskava koostada. Saneerimisnõustajal on üksnes abistav roll.

Lisaks keeldus saneerimisnõustaja saneerimiskava koostamisest. Saneerimiskava vastab

seaduse eesmärgile, sh aitab vältida ettevõtte likvideerimist pankrotimenetluse raames,

võimaldab jätkata ettevõtte tegevusega ja seeläbi rahuldab võlausaldajate nõudeid suuremas

ulatuses.

Maakohus on määranud saneerimisnõustajale tasu ilma avaldajaga kooskõlastamata.

Saneerimisnõustajale ei ole tasu määramine ülesannete täitmata jätmise tõttu põhjendatud ja

õiglane. Samuti on tema töötasu arvestus tõendamata ning ebamäärane.

9. Võlausaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda

ning võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldada.

10. Saneerimisnõustaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse

muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel

rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

13. Avaldaja ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks

järeldada, et tema suhtes algatatud saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks

puudus alus. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei ole määruskaebuses vastu vaielnud

maakohtu järeldustele saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise kohta ettevõtja püsiva

maksejõuetuse ilmnemise tõttu (SanS § 40 lg 2).

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena avaldaja määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus lühidalt järgmist.

13.1. Määruskaebuses väidetu kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme,

kuna ei andnud avaldajale võimalust esitada 7. novembri 2019. a kohtuistungil vastuväiteid

saneerimisnõustaja ja võlausaldaja seisukohtadele. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja

need etteheited põhjendamatud. Esiteks ei ole avaldaja määruskaebuses välja toonud,

millistele saneerimisnõustaja ja võlausaldaja seisukohtadele soovis ta vastuväiteid esitada

ning millised vastuväited jäid tal maakohtu menetluses esitamata. Teiseks nähtub asja

materjalidest,

et

tegelikkuses

oli

avaldajal

võimalus

esitada

võlausaldaja

ja

saneerimisnõustaja seisukohtade osas arvamusi nii 1. oktoobri 2019. a kui ka 7. novembri

2019. a kohtuistungitel (vt III kd, tl-d 183–186 pöördel; IV kd, tl-d 45 ja 45 pöördel).

Ringkonnakohus lisab samuti, et isegi juhul kui avaldajal jäi maakohtu menetluses osa

seisukohti esitamata, oli talle tagatud kaebeõigus maakohtu määruse peale. Avaldaja on

praegusel juhul määruskaebuses esitanud mh arvamuse võlausaldaja ja saneerimisnõustaja

seisukohtade osas saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise kohta.

13.2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud seisukohaga, et maakohus lõpetas

saneerimismenetluse ebaõigesti, leides, et avaldaja jättis seaduses sätestatud nõuetele vastava

saneerimiskava tähtaegselt kohtule kinnitamiseks esitamata. Asja materjalidest nähtuvalt

koostas praegusel juhul saneerimiskava avaldaja ilma saneerimisnõustaja abita. Seda kinnitab

avaldaja ka määruskaebuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja

juhatuse liikme poolt saneerimiskava koostamine ja esitamine ilma saneerimisnõustaja poolse

ettevõtja majandusliku olukorra ja saneerimisvõimaluste hindamiseta ning võlausaldajate

nõuete kontrollimiseta ei ole kooskõlas saneerimisseaduses sätestatuga. SanS § 20 lg 1

kohaselt koostab pärast saneerimismenetluse algatamist saneerimisnõustaja ettevõtja nimel

saneerimiskava. Samas SanS § 16 lg 3 p 3 sätestab saneerimisnõustaja ülesandena ettevõtja

abistamise saneerimiskava koostamisel ja läbirääkimistel võlausaldaja ja krediidiandjaga.

Seega ei välista seadus saneerimiskava koostamist küll ettevõtja enda poolt, kuid kava tuleb

koostada saneerimisnõustaja abil. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis õigesti,

et avaldaja suhtes algatatud saneerimismenetlus kuulub lõpetamisele ennetähtaegselt

SanS § 39 lg 2 p 9 ja § 42 alusel. Praeguses asjas puudub saneerimiskava saneerimisseaduse

tähenduses.

Menetlusökonoomia kaalutlustest lähtudes ei analüüsi ringkonnakohus eelmärgitut arvestades

küsimust, kas avaldaja poolt saneerimiskavana esitatud dokument esitati kohtule

kinnitamiseks selleks ettenähtud tähtaja jooksul.

13.3. Nõustuda ei saa ka määruskaebuse väitega, nagu jäänuks nõuetekohane

saneerimiskava koostamata ja kohtule esitamata saneerimisnõustaja kohustuste rikkumise

tõttu. Saneerimisnõustaja 26. augusti 2019. a taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on

saneerimisnõustaja korduvalt palunud esitada teavet võlgniku varade ja vastavate

võlausaldajate nõuete tõendatuse ning õiguspärasuse kohta (II kd, tl-d 89 jj). Ringkonnakohtu

hinnangul leidis maakohus õigesti, et avaldaja rikkus kaasaaitamiskohustust ega esitanud

saneerimisnõustajale vajalikku teavet. Seetõttu polnud saneerimisnõustajal võimalik

võlausaldajate nõuete õiguspärasust hinnata ega saneerimiskava koostada.

Saneerimisnõustaja ülesanneteks on mh nõude tõendatuse ja õiguspärasuse kontroll

(SanS § 16 lg 2 ja § 16 lg 3 p 6) ning ettevõtja abistamine saneerimiskava koostamisel

(SanS § 20 lg 1 ja § 16 lg 3 p 3). Saneerimisnõustaja ülesannete täitmiseks peab ettevõtja

SanS § 14 lg 1 kohaselt andma saneerimisnõustajale vajalikku teavet. Kuivõrd avaldaja

praeguses asjas saneerimisnõustajale küsitud andmeid, sh lähikondsetest võlausaldajate

nõuete kohta tõendeid ei esitanud, ei olnud saneerimisnõustajal võimalik hinnata nõuete

õiguspärasust

ega

saneerimiskava

koostada.

Maakohus

jõudis

järeldusele,

et

saneerimisnõustajale teabe andmata jätmise eeldatavaks põhjuseks on asjakohaste tõendite

puudumine. Määruskaebuse väited ei anna alus asuda maakohtust erinevale seisukohale.

Järelikult kuulub saneerimismenetlus lõpetamisele ennetähtaegselt ka SanS § 39 lg 2 p 1 ja

§ 39 lg 2 p 10 ja § 43 alusel.

13.4. Avaldaja vaidleb määruskaebuses vastu saneerimisnõustajale määratud tasule.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole praegusel juhul saneerimisnõustajale tasu

määramine põhjendatud, kuna saneerimisnõustaja jättis enda seaduses sätestatud ülesanded

täitmata. Ringkonnakohus avaldaja etteheitega ei nõustu. Kuna praegusel juhul ei saa

saneerimisnõustajale ette heita hooletust enda kohustuste täitmisel, ei ole tasu maksmine ja

kulutuste hüvitamine saneerimisnõustajale välistatud. Ringkonnakohtu hinnangul leidis

maakohus põhjendatult, et saneerimisnõustajal on SanS § 18 lg 2 kohaselt õigus saada oma

kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu ülesannete

täitmise eest tasu. Nimetatud tasu ja kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui

madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kohtule on antud lai otsustusruum

saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitamise üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida

igal üksikjuhtumil õiglane lahendus.

Ringkonnakohtu arvates on maakohus SanS § 18 lg-st 2 tulenevat kaalutlusõigust praegusel

juhul õiguspäraselt teostanud ning piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud

saneerimisnõustaja töö mahtu. Sellest tulenevalt on kohus õigesti vähendanud toimingute

ajakulu vaidlustatud määruses märgitud ulatuses, milles see ei olnud põhjendatud ega vajalik.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nii ajakulu kui ka tunnihinna osas,

arvestades saneerimisnõustaja poolt läbi viidud ülesannete mahtu ja menetluse käiku, õiglane

ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjendustes

jälgitav ja arusaadav.

Ringkonnakohus lisab, et avaldaja ei ole määruskaebuses esitanud ka konkreetseid

vastuväiteid saneerimisnõustaja poolt tehtud menetlustoimingute ajakulu osas, leides üldiselt,

et need ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on saneerimisnõustaja tasu ja kulude

koosseis kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata

ka saneerimisnõustajale määratud tasu osas.

13.5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka selles esitatud muud väited. Enamik

avaldaja

väitetest

lähtuvad

eeldusest,

et

kohtule

on

esitatud

saneerimiskava

(saneerimisseaduse tähenduses). Nagu ringkonnakohus eespool märkis, on avaldaja taoline

käsitlus põhjendamatu. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal selliseid

menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks või

muutmiseks. Maakohtu järeldused on vaidlustatud määruses ka nõuetekohaselt (TsMS § 465

lg 2 p 8) põhjendatud.

14. Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, tuleb jätta kaebuse menetlemisest tingitud kulud

TsMS § 171 lg 1 ja SanS § 4 alusel (nende koosmõjus) avaldaja (määruskaebuse esitaja)

kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

15. Käesoleva määruse peale kaebuse esitamise kohta selgitab ringkonnakohus järgmist.

Saneerimismenetlusele kohaldatakse SanS § 4 järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita

menetluse kohta sätestatut. Hagita menetluses võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi

maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega

kitsendatud. Järelikult olukorras, kus ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse

muutmata, saab ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes

isik, kes vaidlustas eelnevalt ka maakohtu määruse. Sellist tõlgendust toetab ka

kassatsioonimenetluse kohta käiv TsMS § 668 lg 5, mille järgi ei saa ringkonnakohtu otsuse

peale esitada kassatsioonkaebust osas, milles maakohtu otsust apellatsioonkaebusega ei

vaidlustatud. Seega saab üksnes avaldaja esitada kaebuse käesoleva ringkonnakohtu määruse

peale, millega jäeti määruskaebus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest