4-20-645/28 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-20-645

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-20-645 Kohtunik Meelika Aava Vaidlustatud kohtulahend Pärnu märts 2020 määrus Maakohtu 11. . a D.T karistuse asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdlase D.T (D.T, ik XXX; elukoht X viibib Rapla arestimajas)

XX; määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu

11. märtsi 2020. a määrus väärteoa

Maakohtu sjas nr 4-20-645 D.T-le

asenduskaristuse kohaldamise kohta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullpolitseinik Rauno Kiviste 15. septembri 2017. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2700,17,002221 karistati D.T karistusseadustiku (KarS)

218 lg-s §

1 ettenähtud väär

60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 teo toimepanemise eest rahatrahviga eurot. Otsuse kohaselt võttis D.T 15. septembril 2017 kell 21.49 kaupluse müügisaalist ühe pudeli valget X veini Carmen maksumusega 4,99 eurot ja möödus kassadest veini eest tasumata, rikkudes sellega KarS 199 lg 1

3. oktoobril 2017. § . Otsus jõustus

2. Kuna D.T ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatas Rapla kohtutäitur Õnne Pajur tema suhtes 7. novembril 2017 179/2017/1197. täitemenetluse nr

3.

15. jaanuaril 2020

- ja teavitas kohtutäitur Õ. Pajur kohtuvälist menetlejat, s.o Politsei

Piirivalveametit eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest ja märkis, et täiteasjas nr

4-20-645

2(5)

179/2017/1197 kuulub tasumisele kokku 360,90 eurot (rahatrahv 240 eurot, kohtutäituri tasu, menetluse algatamise ja täitekulu).

4. Kohtuväline menetleja Politsei Pärnu

- ja Piirivalveamet esitas Maakohtule 12. veebruaril

2020 taotluse asendada D.T-le

240 eurot karistuseks mõistetud rahatrahv

täitemenetluse seadustiku ( § 201 alusel a Kohtuväline menetleja leidis, et TMS) restiga. süüdlasele on võimalik kohaldada üldkasulikku tööd.

5. Maakohtu . a kohtuistungil avaldas D.T , et ta ei soovi Pärnu

6. märtsi 2020 aresti kanda ja palus võimalust teha üldkasulikku tööd.

6. Pärnu

11. märtsi . a määrusega Lääne Maakohus asendas 2020 D.T-le PPA

prefektuuri 15. septembri 2017. a otsusega 2700,17,002221 väärteoasjas nr mõistetud rahatrahv

240 eurot arestiga s

6 päeva. Kohus määras, et a enduskaristusena kohaldatud arest kuulub ära kandmisele PPA Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna arestikambris koheselt peale Pärnu

Maakohtu 4. septembri 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6990 mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist.

Maakohus märkis, et karistusregistrist

kehtivat nähtuvalt on D.T üheksa

kriminaalkaristust ja viis Praegu kannab

kehtivat väärteokaristust. ta Tallinna Vanglas Pärnu Maakohtu 4. septembri 2019. vangistust. Eelnevalt tunnistati

a otsusega mõistetud

D.T

süüdi Pärnu Maakohtu 26. ega KarS § 424 lg 1 järgi ning liitkaristuseks juuni 2018. a otsus

mõisteti üks aasta a mää ja kaks kuud vangistust. Harju Maakohtu 30. jaanuari 2019. rusega

vabastati D.T karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega kuuekuulise katseajaga.

Katseaja jooksul kohustus D.T -des 1- järgima KarS § 75 lg 1 p

6 sätestatud

kontrollnõudeid mitte tarvitada alkoholi). Kohus pööras 2. juuli ja lisakohustusi (sh kohustust

2019. a määrusega D.T-le Pärnu Maakohtu 26. juuni 2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele rikkus katseajal süstemaatiliselt alkoholi

, kuna isik

tarvitamise keeldu. Kari katseajal kolmel korral stusregistrist nähtub, et D.T on

väärteokorras karistatud – § 262 lg 1 järgi aresti ja rahatrahviga, kahel korral KarS mis on tasumata . Eeltoodust ning ühel korral KarS § 278 lg 1 järgi rahatrahviga, mis on samuti tasumata nähtu täita temale kohtu poolt käituda valt ei suuda D.T pandud kohustusi ega vabaduses seaduskuulekalt. Seega puudus maakohtul veendumus, et süüdlane täidab üldkasuliku

tööga kaasnevat kohustust teha tööd tähtaegselt ja vastavalt ajakavale ning kohus ei pidanud põhjendatuks asendada aresti üldkasuliku tööga.

Seonduvalt D.T aresti kanda oma haige ema eest hoolitsemise väitega, et ta ei saa vajaduse

, et kannab hetkel karistust tõttu, märkis kohus süüdlane KarS § 121 lg 2 p 2 järgi oma

kõrges eas ema kehalise väärkohtlemise eest. Süüdlase soov oma haige ema eest hoolt kanda tuleneb maakohtu hinnangul

üksnes soovist aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd teha. Kuna rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, on asenduskaristuseks kuus päeva aresti, mis tuleb süüdlasel ära koheselt peale Pärnu Maakohtu 4. septembri 2019. a kanda otsusega nr 1-19- st. 6990 mõistetud karistuse kandmiselt vabanemi

7. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdlane lub määrus D.T, kes pa tühistada, anda talle võimalus rahatrahv ära tasuda või asendada tasumata rahatrahv aresti asemel üldkasuliku tööga.

Süüdlane märgib, et ta andis maakohtu oma nõusoleku teha üldkasulikku tööd. Kohtuväline le

menetleja pidas samuti võimalikuks üldkasuliku töö asendada rahatrahv ga, kuid maakohus asendas eelnevast olenemata rahatrahvi arestiga. Samuti ei arvestanud maakohus määrust tehes sellega, et D.T haige ema vajab poes käimisel ja majapidamistöödel oma poja abi.

4-20-645

3(5)

Süüdlane unustas temale 2017. a määratud rahatrahvi tasumata, kuna ta on vahepeal mitu korda vanglakaristust kandnud ja hiljem selgus, et trahvinõude võttis vastu hoopis tema ema. D.T viimase nelja vanglakaristuse kandmise ajal jooksul ametlikult vanglas tööd teinud ja tal oleks olnud võimalus vabanedes rahatrahv ära maksta. Kohtutäituri oleks olnud samuti võimalus rahatrahv D.T töötasust kinni pidada, kuid seda ei ole tehtud. Süüdlasel on karistusel kandmiselt vabanedes trahvinõude täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid.

D.T tervislik ega psüühiline seisund ei ole aresti kandmiseks piisavalt tugev. Rapla arestimaja tingimused on ebahügieenilised ja ebainimlikud. Samuti puudub seal arstiabi ja pesemisvõimalused.

8. D.T esitas kohtule 26. märtsil 2020 ehk maakohtu määruse peale määruskaebuse miseks ette nähtud tähtaja milles ta palub võimalust esitata jooksul taotluse,

kanda

arest ära ositi.

9. D.T esitas ringkonnakohtule 2. aprillil 2020 seisukoha, milles kordab suures osas määruskaebuses esitatud seisukohti. Täiendavalt märgib süüdlane seda, et ta käitus vanglas õiguskuulekalt ning suhtus vanglas tööülesannetesse ja kodukorda kohusetundlikult. Ta on oma vaateid muutnud. Seega ei nõustu ta maakohtu seisukohaga, et üksnes aresti kohaldamisega on võimalik teda edaspidi mõjutada õiguskuulekalt käituma. Samuti avaldab D.T rahulolematust Pärnu Maakohtu 19. märtsi 2020. a määruses sätestatuga ning selle ga, et

maakohus ei ole tema taotlustele piisavalt kiiresti vastanud ega arvestanud seda, et süüdlane vaidlustas Pärnu Maakohtu 11. märtsi 2020. a määruse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. ja esitatud Ringkonnakohus, vaadanud läbi elektroonilise kohtutoimiku materjalid määruskaebuse, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei too kaasa selle tühistamist.

11. Määruskaebuses taotleb tühistamist D.T esmalt rahatrahvi arestiga asendamise ja võimaldada tal rahatrahv ära tasuda. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus on täidetud

TMS § 201 lg s 1 sätestatud eeldused, ei ole kohtutel võimalik asuda pikendama rahatrahvi - tasumise tähtaega. D.T võlgnevus oli sundtäitmisel ning sisuliselt kaks ja pool aastat

see päädis sellega, et seda ei olnud võimalik täita. Niisuguses olukorras puudub kohtutel alus võlgnevuse tähtaja pikendamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määruse tühistamine tuleks kõne alla juhul, kui oleks tuvastatav rahatrahvi asendamist välistavate asjaolude esinemine TMS § 201 lg-s 1 ja

VTMS 211 lg-s 1 toodud alustel. Apellatsioonikohus arutatavas asjas selliste asjaolude § esinemist ei tuvastanud VTMS . § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §

-le 72, kui

süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara i 15. jaanuari 2020. a vastuse kohaselt puudub , millele sissenõuet pöörata. Kohtutäitur D.T vara või ei ole selle väärtus küllaldane, katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Kuigi

kaebuses, et tal on karistuse kandmiselt vabanedes trahvi süüdlane märgib

tasumiseks piisavalt rahalisi vahendeid, on isiku sellekohased väited paljasõnalised. KarS § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS § sätestatud korras.

-s 69 Kuivõrd D.T ei ole tasunud temale mõistetud rahatrahvi, on KarS § 72 lg 1 eeldused täidetud ning rahatrahv kuulub asendamisele.

4-20-645

4(5)

12. D.T taotleb kaebuses asendada tasumata rahatrahv üldkasuliku tööga, märkides, et ta andis üldkasuliku töö tegemiseks oma nõusoleku ja ka kohtuväline menetelja pidas võimalikuks kohaldada süüdlasele üldkasulikku tööd. Sellega seoses selgitab ringkonnakohus, et isiku enda soov ning ei ole kohtule siduv. V kohtuvälise menetleja seisukoht TMS § 211 lg

võimaldab rahatrahvi asendamist lisaks arestile süüdlase nõusolekul ka üldkasuliku iseenesest

tööga, kaalutlusõigus, kas asendada karistus üldkasuliku tööga või mitte ning kuid kohtul on kohus arvestab süüdlase isikut iseloomustavaid erinevaid aspekte. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks sobiv. Kuigi süüdlane väidab täiendavas seisukohas, et ta on vanglas õiguskuulekalt käitunud ja oma vaateid muutnud, puudub ringkonnakohtul sellest olenemata sarnaselt maakohtuga veendumus, et D.T on oma hoiakuid muutnud ja suudaks täita üldkasuliku töö tunnid ajakava kohaselt. põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Ringkonnakohus

Maakohtu määrusest ja karistusregistri väljavõttest nähtub, et D.T vabastati Harju Maakohtu 30. jaanuari 2019. a määrusega Pärnu Maakohtu 26. juuni 2018. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega kuuekuulise katseajaga, kohustades teda katseajal järgima kontrollnõudeid Kuigi kohus andis D.T-le võimaluse pääseda ja lisakohustusi.

vangistuse kandmisest, jättis ta selle kasutamata, rikkudes katseajal süstemaatiliselt alkoholi tarvitamise keeldu Harju Maakohus 2.

, mistõttu pööras juuli 2019. a määrusega D.T-le

Pärnu Maakohtu 26. juuni 2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele.

Sellise käitumisega näitas süüdlane üles ükskõikset ja ringkonnakohtu hinnangul hoolimatut

suhtumist tema viitas maakohus le kohtumäärusega pandud kohustuste täitmisesse. Samuti põhjendatult sellele, et lisaks eelnimetatud rikkumistele karistati D.T katseajal kolmel korral ka väärteokorras – kahel korral KarS § 262 lg 1 järgi aresti ja rahatrahviga, m is on tasumata ning ühel korral KarS § 278 lg 1 järgi rahatrahviga, mis on samuti tasumata.

Kui isik ei

suuda katseajal järgida talle pandud kohustusi käituda õiguskuulekalt ega , puudub ringkonnakohtul veendumus, et s süüdlase varasema käitumise pinnalt ta uudaks täita üldkasuliku

tööga kaasnevat kohustust teha tööd tähtaegselt vastavalt ajakavale. Sellise veendumuse puudumisel ei pea ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga põhjendatuks asendada tasumata rahatrahvi üldkasuliku tööga. Asjaolu, et ab väidetavalt vaj D.T haige ema poes käimisel ja majapidamistöödel oma poja abi, ei anna alust asendada rahatrahv automaatselt üldkasuliku tööga. Maakohtu määruses ja k 2020 vanglas karistust KarS 121 aristusregistrist nähtuvalt kandis süüdlane kuni 20. märtsini § lg 2 p 2 järgi oma ema kehalise väärkohtlemise eest. Nimetatu tähendab, et D.T emal ei ole juba pikemat aega ning ringkonnakohtul puudub alus olnud võimalik oma pojalt abi saada arvata, et süüdlase ema ei suudaks poja 6 päevase aresti kandmise a - jal endaga ise hakkama saada või et ta jääks sel ajal vajaliku abita. D.T väidab kaebuses, et tema tervislik ega psüühiline seisund ei ole aresti kandmiseks piisavalt tugevad, kuid tegemist on paljasõnaliste väidetega. Samas ei saa jätta siinkohal märkimata, et arestimaja sisekorraeeskirja § 30 lg 1 kohaselt kinnipeetu füüsilist ja vaimset tervist arestimajas pidevalt ning kontrollitakse vastavalt vajadusele. Haigestunud jälgitakse kinnipeetut ravitakse arestimaja võimaluse piires. Seega ei välista D.T väidetav kehv tervislik seisund tal aresti kandmist.

13. Ülaltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus D.T-le mõistetud rahatrahvi trahviühiku asendamiseks päevase arestiga

240 euro ehk 60 6- on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puuduvad alused.

14. D.T märgib seisukohas, et maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et süüdlane vaidlustas Pärnu Maakohtu 11. märtsi 2020. a määruse D.T karistuse asendamise kohta. Sellega seoses tuleb m l viidatud maakohtu ärkida, et kuigi süüdlase on õigus määrus , sätestab VTMS § 205 lg 1, et kui kohtuotsuse täitmist ei vaidlustada ringkonnakohtus

4-20-645

5(5)

ole -le 209 vastavalt VTMS § edasi lükatud, pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamata pärast selle tegemist.

15. D.T esitas kohtule 26. mär 2020 taotluse, milles palus võimaldada aresti ositi tsil

kandmist. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud taotluse lahendas Pärnu Maakohus oma 30.

märtsi 2020. a määrusega.

16.

7 lg 1 p- -dest 194, 196 ja 211 ning Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 14 st 1, §

TMS § 201 lg st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Pärnu

11. märtsi 2020 - Maakohtu . a määruse muutmata ning esitatud määruskaebuse rahuldamata.