2-17-17492/103 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-17-17492 Tsiviilasi Swedbank Liising AS-i hagi OÜ Vivalux ja R.K. vastu solidaarselt võla saamiseks. Kaja rahuldamata jätmine. Vaidlustatud kohtulahendid Viru Maakohtu 17. veebruari 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.K. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: R.K. (kostja II), ik XXXXXXXXXXX; esindaja Raul Ainla Vastustaja: Swedbank Liising AS (hageja), rk 10434248; esindaja Birgit Juhanson

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 17. veebruar 2020 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud R.K. kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Swedbank Liising AS (hageja) esitas 21. novembril 2017 hagi OÜ Vivalux (kostja I) ja R.K. (kostja II) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt mõista välja hageja kasuks võlgnevus 15

600 eurot, kostjalt I võlgnevus 23 718,31 eurot, jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõista välja viivis menetluskuludelt kuni nende tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

23.07.2018 toimuma pidanud kohtuistungi lükkas kohus edasi, kuna kostja II teatas, et viibib Viru Haigla erakorralise meditsiini osakonnas närvivapustuse tõttu. 08.10.2018 lükkas kohus asja sisulise arutamise edasi, kuna kostja II esitas istungil taotluse tõendite esitamiseks täiendava tähtaja andmiseks. 06.12.2018 toimunud kohtuistungil tegi kostja II ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, kohus lükkas asja arutamise edasi, määras tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja esitamiseks kuni 20.12.2018. Pooled kompromissi ei esitanud ja kohus määras uue kohtuistungi aja. 04.03.2019 toimunud kohtuistungi kohus lükkas edasi põhjusel, et kostja II esitas taotluse esindaja haigestumise tõttu istungi edasilükkamiseks, sealjuures samale ajale oli kostja II esindaja planeerinud osalemise kriminaalasja arutamiseks Harju Maakohtus. 08.04.2019 toimus kohtuistung, kuhu kostja II oli kutsutud hoiatusega, et istungile mitteilmumisel teeb kohus tagaseljaotsuse või lahendab asja sisuliselt. Vahetult enne istungi toimumist teatas kostja II, et kuivõrd tal lõppes esindaja leping ja tal ei ole esindajat kohtus, siis palub ta istungi edasi lükkamist. Hageja taotles istungil mõlema kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist.

2. 24.04.2019 rahuldas maakohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja

15 600 eurot ja menetluskulud 1000 eurot ning viivise menetluskuludelt (1000 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Kostja II esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, milles palus menetluse taastada. Kaja kohaselt oli istungilt puudumiseks mõjuv põhjus, kuna hagejal lõppes esindajaga leping. Esindaja kasutamine on oluline menetluslik õigus.

4. Hageja vaidles kajale vastu.

5. Viru Maakohus jättis 17. veebruari 2020 määrusega kaja rahuldamata. Kautsjon arvati riigituludesse. TsMS § 416 lg 1 p 3 kohaselt peab kajas sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. TsMS § 417 lg 2 alusel kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kohtuistungi toimumine ei saanud tulla kostjale II üllatusena, kuna tal oli istungi toimumise ajast teadlik pea kuu aega varem. Kostjal oli aega endale uue esindaja leidmiseks. Juhul, kui kostjal II tõesti ei õnnestunud selle aja jooksul endale esindaja leidmine, siis oleks kostja II pidanud istungil isiklikult osalema. Kostja II ei ole kohtule esitanud TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud mõjuvat põhjendust istungile ilmumata jätmise kohta. Asjaolu, et kostja II ei leidnud 08.04.2019 toimunud kohtuistungiks endale esindajat, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 lg 1 mõttes istungile ilmumata jätmiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Kostja II esitas maakohtu 17. veebruari 2020 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, võtta kaja menetlusse ja saata asi maakohtule menetlemiseks. Õigus esindajale on vaieldamatult üks olulisemaid menetluslikke õigusi ning seetõttu oleks maakohus pidanud rahuldama taotluse istungi edasilükkamiseks. 08.04.2019 lõppes kostjal II leping esindajaga (leping lõppes eelmisel päeval) ning seetõttu puudus tal 08.04.2019 esindaja ning tal ei olnud võimalik lühikese aja tõttu leida endale ka uut esindajat. Maakohus ei kohaldanud diskretsiooni TsMS § 410 alusel.

7. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

9. Kostja II märkis määruskaebuses ekslikult, et maakohus ei võtnud 17. veebruari 2020 määrusega kaja menetlusse. Maakohtu 17. veebruari 2020 määrusest nähtub, et maakohus jättis kaja rahuldamata. Ringkonnakohus lähtub sellest, et kostja II vaidlustab siiski kaja rahuldamata jätmist.

10. Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse või lahendab asja sisuliselt (TsMS § 410). Kui menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama (TsMS § 345). Mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat (TsMS § 422). Maakohus leidis õiguspäraselt, et kostjal II ei olnud mõjuvat põhjust kohtuistungilt puudumiseks. Ringkonnakohus märgib, et menetlusseadusest ei tulene, et esindaja puudumine oleks igakordselt mõjuv põhjus menetlusosalisel jätta ilmumata. Kostja II osales 06.12.2018 istungil koos esindajaga ning talle oli tagatud oma menetlusõiguste kasutamine. Seepärast ei olnud kostja II menetluslikud õigused tagamata, kui kostja oleks

8. aprilli 2019 istungil osalenud isiklikult. Asjaolu, et kostja II on korduvalt esitanud taotlusi istungite edasilükkamiseks, viitab sellele, et kostja II on enda menetluslikke õigusi rakendanud pahauskselt sooviga menetlust aeglustada.

11. Kuna määruskaebus jäeti rahuldamata, tuleb jätta määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja II kanda.

digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi