2-18-9552/98 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Mai Grauberg Koidu Mölderson Määruse tegemise aeg ja koht 09.04.2020, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-9552 Tsiviilasi E G avaldus B B Z G vastu suhtlemisja lähenemiskeelu kohaldamise nõudes. Menetlustoiming, menetluse liik Avalduse läbi vaatamata jätmine, esmase õiguskaitse tühistamine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: E G (isikukood xxx; elukoht xxx); Avaldaja lepinguline esindaja: v.adv. Tiina Mare Hiob (epost: tiinamare.hiob@gmail.com); Puudutatud isik: B B Z G (isikukood xxx); esindaja v.adv. Urmas Arumäe (riigi menetlusabi korras), e-post: urmas.arumae@abbyroo.eu Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata E G avaldus B B Z G vastu suhtlemisja lähenemiskeelu kohaldamise nõudes.

2. Tühistada 27.06.2018 määrusega nr 2-18-9552 seatud esmane õiguskaitse osas, millega keelati B B Z Gl kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni viibimine E G elukoha xxx ümbruses 100 meetri raadiuses.

3. Määruskaebuse esitamine esmase õiguskaitse tühistamise peale peatab määruse täitmise.

4. Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda, puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda ning puudutatud isiku riigi õigusabi korras tekkinud õigusabi tasu riigi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada menetlusosalised määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Eesti Vabariik võib esitada määruskaebuse osas, mis puudutab menetluskulude jaotust.

ASJAOLUD

1. Harju Maakohtu menetluses on E G poolt 21.06.2018 Harju Maakohtule esitatud avaldus B B Z G vastu suhtlemisja lähenemiskeelu kohaldamise nõudes. 27.06.2018 määrusega rahuldas maakohus esmase õiguskaitse taotluse osaliselt ja keelas B B Z Gl viibimise E G elukoha xxx

2(3) ümbruses 100 meetri raadiuses. Mis puudutas E S Z G avaldust, siis eraldas kohus tema avalduse iseseisvasse menetlusse (14.02.2019 määrus, asja nr 2-19-2538).

2. Avaldaja esitas 11.03.2020 kohtule taotluse, milles leiab, et tema avaldus on selgelt perspektiivitu. Nimelt selgusid avaldaja arvates uued asjaolud järgnevalt. Asjas nr 2-19-1018 tehtud otsus 04.03.2020 jõustus 21.11.2019 ja sellega on tuvastatud, et E S Z G ei põlvne B B Z G’s ning kohus tunnistas ebaõigeks sünniakti ja rahvastikuregistrisse tehtud kande, mille kohaselt on E S Z G isa B B Z G. Kohus märkis, et jõustunud kohtulahend on aluseks kande muudatuste tegemiseks E S Z G sünniaktis ja registriandmetes.

3. Oma taotluses märgib avaldaja, et esialgne avaldus oli kohtule esitatud eeldusel, et puudutatud isik B B Z G rikub avaldaja isikuõigusi asjaoludel, et E S Z G põlvneb puudutatud isikust. Tsiviilasjas 2- 19-1018 jõustunud otsuse kohaselt ei ole B B Z G Ei isa ega E G lapse isa, mistõttu tsiviilasjas 2-18-9552 ei ole avaldajal võimalik saavutada soovitud eesmärki. Avaldaja leiab, et saab oma õigusi kaitsta muul moel kui käesolevas tsiviilmenetluses ja tema arvates on avaldus perspektiivitu. Taotlusest on võimalik aru saada, et avaldaja ei tugine rikkumistele, mis ta esialgses avalduses esile tõi ja ta leiab, et tema avalduse võib jätta läbi vaatamata. Selget tagasivõtmise avaldust või loobumist ei ole ta esitanud. Menetluskulud palub jätta iga osalise enda kanda.

4. Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Hagita menetluses kohaldab kohus hagimenetluse sätteid TsMS § 477 lg 1 järgi.

6. TsMS § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada). TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

7. TsMS § 8 lg 2 sätestab, et menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet.

8. Kohtu arvates ei ole esialgses avalduses ja täpsustatud avalduses toodud asjaolude näol tegemist olukorraga, mis on sätestatud TsMS § 423 lg 2 p 1, 2. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja soovinud enam tema avalduse menetlemist, mis on lähedane olukorraga kui avaldus võetakse tagasi TsMS § 424 lg 1 järgi. Seega tuleb asjas TsMS § 8 lg 2 alusel kohaldada § 477 lg 1 järgi § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 ning jätta avaldus läbi vaatamata.

9. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleva juhul ei ole tõusetunud küsimust sellest, et avaldaja avalduse oleks puudutatud isik tema avalduse rahuldanud, seda ei ole avaldaja esile toonud.

10. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

11. Käesoleval juhul ei ole kohus lahendanud asja sisuliselt ja sellisel juhul on kohtu arvates võimalik TsMS § 172 lg 1 II lause järgi jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda. Puudutatud isikul oli menetlusabi korras määratud esindaja ja vastavalt määrusele ei olnud tal

3(3) kohustust kulusid riigile hüvitada (määrus 2-18-9552 25.09.2018). Seega jäävad puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda, tema riigi õigusabi korras tekkinud õigusabi tasu riigi kanda ning avaldaja kulud jäävad tema enda kanda.

12. Kooskõlas TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus esmase õiguskaitse, mis on seatud määrusega, 27.06.2018 käesoleva asjas oleva avaldaja suhtes järgmises ehk osas ehk millega keelati B B Z Gl kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni viibimine E G elukoha xxx ümbruses 100 meetri raadiuses;

13. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

14. TsMS § 426 lg 1 sätestab, et hagi(avalduse) läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi (avaldust) ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik