5-18-5/33 · Riigikohtu üldkogu

R I I G I K O H U S

ÜLDKOGU

MÄÄRUS

Kohtuasja number 5-18-5 Määruse kuupäev

9. aprill 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Velmar Brett, Peeter Jerofejev, Hannes Kiris, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Julia Laffranque, Saale Laos, Viive Ligi, Heiki Loot, Kaupo Paal, Nele Parrest, Ivo Pilving, Jüri Põld, Paavo Randma, Kalev Saare, Juhan Sarv ja Tambet Tampuu Kohtuasi Välismaalaste seaduse ja siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 83 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning elamisloa taotlemise vormid“ põhiseaduspärasuse kontroll Menetluse alus K ja M esindaja 10. detsembri 2019. a taotlus menetluskulude hüvitamiseks Menetlusosalised Riigikogu K M Politseija Piirivalveamet õiguskantsler justiitsminister siseminister Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta taotlus läbi vaatamata.

2. Määruse avaldamisel asendada kaebajate nimed tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ringkonnakohus edastas 17. septembril 2018 Riigikohtule otsused haldusasjades nr 3-16-1903 ja nr 3-17-51 põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse alustamiseks. Riigikohus liitis kohtuasjad ühte menetlusse, määrates liidetud kohtuasja numbriks 5-18-5.

2. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 10 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 esimese lause alusel küsis Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse käigus arvamust vaidlusaluste õigusaktide põhiseaduspärasuse kohta mh haldusasjade kaebajatelt K (edaspidi kaebaja I) ja M (edaspidi kaebaja II). Kaebajate lepinguline esindaja esitas 19. oktoobril 2019 kaebajate I ja II nimel Riigikohtule arvamuse.

5-18-5

2(5)

3. Riigikohtu üldkogu tunnistas 21. juuni 2019. a otsusega asjas nr 5-18-5/17 välismaalaste seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistas tähtajalise elamisloa andmise välismaalasele Eesti Vabariigi kodanikust samast soost registreeritud elukaaslase juurde Eestisse elama asumiseks. Sama otsusega tuvastas üldkogu ka siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 83 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning elamisloa taotlemise vormid“ osalise põhiseadusvastasuse. Põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tunnistati osaliselt ka siseministri 12. jaanuari 2017. a määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“.

4. Kaebajad I ja II esitasid vandeadvokaadi vahendusel 22. juulil 2019 Riigikohtu halduskolleegiumile eelnimetatud haldusasjades kassatsioonkaebused, milles mh märkisid, et senini on lahendamata põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses kantud õigusabikulude küsimus. Kaebajate hinnangul oleks ebaõiglane jätta see kulu nende endi kanda, sest nad ei ole suutelised eesti keeles kohtumenetluses osalema. Kassatsioonkaebustes ei täpsustatud, milline oli põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse esitamisega seotud kulude suurus ja koosseis.

5. Riigikohtu halduskolleegium soovitas kaebajatel esitada taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse kulude väljamõistmiseks koos menetluskulude nimekirja ja kuludokumentidega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-18-5.

6. Lepinguline esindaja esitas 10. detsembril 2019 kaebajate I ja II nimel Riigikohtule taotluse kohtuasjas nr 5-18-5 kantud 2210 euro suuruse menetluskulu hüvitamiseks. Taotluse kohaselt osutas lepinguline esindaja kaebajatele õigusabi 17 tundi hinnaga 130 eurot tunnis. Õigusabi koosnes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse esitamisest, vastava valdkonna õiguspraktika läbitöötamisest, teiste riikide kohtupraktika analüüsist ning Eesti õigusesse sobivuse hindamisest, suhtlusest klientidega ja neile seisukoha esitlemisest ning teiste kaasatud poolte selgitustega tutvumisest. Kuluhüvitis palutakse kanda kaebaja II arvelduskontole. Taotlusele on lisatud MTÜ Seky

10. detsembri 2019. a arve õigusteenuse osutamise eest kaebajatele I ja II (põhiseaduslikkuse järelevalve arvamuse koostamine, vastavalt menetluskulude nimekirjale), arve tasumise tähtaeg oli

31. detsember 2019.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Politseija Piirivalveamet

7. Menetluskulude hüvitamise taotlus tuleks jätta rahuldamata, kuna see ei ole esitatud õigel ajal. Kohtuasjas nr 5-18-5 oli taotluste ja seisukohtade esitamise viimaseks päevaks 29. oktoober 2018. Taotluse rahuldamise korral tuleks menetluskulusid vähendada, kuna arvamuse koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 3 tundi. Arvamuses kasutati väljavõtteid põhiseaduse kommenteeritud väljaandest ja kohtulahendeid, millele kaebajate esindaja on varasema halduskohtumenetluse käigus juba viidanud. Ei ole põhjendatud hüvitada kulusid, mis on seotud kliendiga suhtlemise ja teiste menetlusosaliste seisukohtadega tutvumisega.

Siseminister

8. Taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna see on esitatud hilinenult. Kohtule ei ole esitatud menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente. Kaebajate lepinguline esindaja ei saanud neid esindada Riigikohtus, kuna ta ei ole advokaat. Menetluskulu riigilt väljamõistmise korral tuleks seda vähendada. Ei ole põhjendatud hüvitada õigusabi kulusid rohkem kui 4 tunni eest. Sama esindaja

5-18-5

3(5) esindas kaebajaid ka halduskohtumenetluses, mistõttu kulus menetlusdokumendi ettevalmistamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses vähem aega.

Justiitsminister

9. Taotlus tuleks jätta rahuldamata, kuna see on esitatud hilinemisega. Tegemist ei ole menetluskuludega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 punkti 1 tähenduses, kuna õigusabi teenust ei ole osutanud advokaat. PSJKS § 48 lõikest 2 ja TsMS § 218 lõikest 3 tulenevalt võib menetlustoiminguid teha või taotlusi ja avaldusi esitada advokaat või vandeadvokaat. Põhjendatud on õigusabi 3 tunni ulatuses, kuna arvamuse koostamisel on võetud aluseks esindaja varem koostatud menetlusdokument (vt apellatsioonkaebus haldusasjas nr 3-16-1903). Samuti on lepingulise esindaja tunnimäär 130 eurot põhjendamatult kõrge. Riigi õigusabi osutamise eest halduskohtumenetluses makstakse advokaadile 72 eurot ja tsiviilkohtumenetluses 52 eurot tunnis, millest rohkem pole põhjendatud maksta ka praegusel juhul.

ÜLDKOGU SEISUKOHT

10. Üldkogu hindab kõigepealt seda, kas seadus näeb ette õigusliku aluse hüvitada PSJKS § 9 alusel algatatud konkreetse normikontrolli menetluses esialgse õigusvaidluse menetlusosalisele menetluskulud, mis kaasnesid PSJKS § 10 lõikes 2 nimetatud arvamuse esitamisega. Seejärel lahendab üldkogu menetlusosaliste taotluse.

11. PSJKS § 9 kohaselt haldus-, tsiviil-, kriminaalvõi väärteoasja menetluses algatatud normikontrollimenetluse esemeks on esialgses kohtuasjas kohaldamisele kuulunud õigustloova akti põhiseaduspärasuse hindamine. Riigikohus on nentinud, et konkreetse normikontrolli eesmärk on teenida eelkõige põhiõiguste kandjast menetlusosalise huve (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28. mai 2008. a määrus asjas nr 3-4-1-4-08, punkt 15). Seetõttu nõuab põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (põhiseaduse § 15 lõige 1 koostoimes §-ga 14), et esialgse kohtumenetluse osaline saaks osa võtta ka Riigikohtus toimuvast normikontrollimenetlusest. Samal ajal teenib konkreetse normikontrolli menetlus ka avalikku huvi selgitada välja ja eemaldada õiguskorrast sellised normid, mis on põhiseadusega vastuolus.

12. Esialgse kohtuvaidluse menetlusosalised on konkreetse normikontrolli menetluses menetlusosalised (PSJKS § 10 lõike 1 punkt 3), kellel on menetlusosalise õigused ja kohustused (PSJKS § 49), millest olulisim on õigus esitada arvamus vaidlusaluse õigusakti põhiseaduslikkuse kohta (PSJKS § 10 lõige 2).

13. Kuigi PSJKS § 9 kohaselt saab konkreetse normikontrolli menetlus alguse esimese või teise astme kohtu lahendist, mis tehakse haldus-, tsiviil-, kriminaalvõi väärteoasjas, on tegemist eraldiseisva menetlusega, mis on reguleeritud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses. PSJKS § 63 lõike 1 järgi kaetakse asja läbivaatamise kulud riigieelarvest, selgitamata täpsemalt, mida „asja läbivaatamise kulude“ all silmas peetakse. Nimetatud säte kehtib muutmata kujul alates põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse jõustumisest 2002. aastal.

14. Praegu kehtivad halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustik jagavad menetluskulud kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks (TsMS § 138 lõige 1 ja HKMS § 101 lõige 1). Asja läbivaatamise kulud – nt tunnistaja-, eksperdija tõlgikulud – on kohtukulud (TsMS § 138 lõige 2 ja § 143; HKMS § 101 lõige 2 ja § 102), menetlusosalise esindaja kulud arvatakse seevastu kohtuväliste kulude hulka (vt TsMS § 144 ja HKMS § 103).

5-18-5

4(5)

15. Seevastu 2002. aastal (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse vastuvõtmise ajal) kehtinud halduskohtumenetluse seadustik ja tsiviilkohtumenetluse seadustik defineerisid asja läbivaatamise kulusid teisiti. Kuigi asja läbivaatamise kulud olid samuti kohtukuludeks, hõlmasid need tunnistaja-, tõlgija eksperdikulude kõrval ka advokaadikulusid ja õigusabikulusid (1998. a TsMS § 52 punktid 1 ja 4; 1999. a HKMS § 85 punktid 1 ja 3).

16. Arvestades vajadust tagada põhiõiguste tõhus kaitse ning ajaloolist tõlgendusargumenti, on põhjendatud PSJKS § 63 lõike 1 terminit „asja läbivaatamise kulud“ mõista nii, et see hõlmab ka menetlusosalise lepingulise esindaja kulu. Seetõttu on üldkogu seisukohal, et PSJKS § 63 lõige 1 annab aluse mõista riigilt välja konkreetse normikontrolli menetluse PSJKS § 10 lõike 1 punktis 3 nimetatud menetlusosalise vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. oktoobri 2007. a määrus asjas nr 3-4-1-14-07 ja

18. detsembri 2019. a otsus asjas nr 5-19-42/13). Sellise tõlgenduse kasuks räägib ka see, et konkreetse normikontrolli menetlus teenib algse kohtumenetluse osalise õiguste tagamise kõrval ka avalikku huvi (vt käesoleva määruse punkt 11).

17. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei reguleeri küsimust, millal peab menetlusosaline esitama taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Üldkogu leiab, et sellises olukorras tuleb analoogia korras lähtuda teistes kohtumenetlustes kehtivatest reeglitest. HKMS § 109 lõike 1 kolmanda lause kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu määratud tähtaja jooksul. Sarnaselt sätestab TsMS § 176 lõige 2, et kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kriminaalja väärteoasjades välja kujunenud praktika kohaselt tuleb menetluskulude hüvitamise taotlus esitada kohtule enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Riigikohtu ja ringkonnakohtu kirjalikus menetluses tuleb see taotlus esitada tähtpäevaks, mis on menetlusosalisele antud kohtule kirjalike seisukohtade, taanduste ja muude taotluste esitamiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. oktoobri 2019. a määrus asjas nr 1-18-5023/12, punkt 25; 21. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-103-11, punkt 9). Seega ei saa menetlusosaline üheski kohtumenetluses taotleda menetluskulude hüvitamist piiramatu aja jooksul. Ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses on põhjendatud piirata menetluskulude hüvitamise taotlemine kohtu määratud tähtajaga.

18. Riigikohus menetles põhiseaduslikkuse järelevalve asja kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele, sealhulgas kaebajate I ja II lepingulisele esindajale, saatis Riigikohus 23. oktoobril 2018 kirja, milles määras taotluste esitamise viimaseks tähtpäevaks 29. oktoobri 2018.

19. Kaebajate I ja II esindaja esitas menetluskulude hüvitamise taotluse Riigikohtule 10. detsembril 2019 ehk enam kui aasta pärast taotluse esitamiseks määratud tähtaja möödumist. Samuti oli taotluse esitamise ajaks möödunud ligi kuus kuud kohtuasjas lõpplahendi tegemisest (üldkogu tegi otsuse

21. juunil 2019). Üldkogu möönab, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei reguleeri õigusabikulude hüvitamise taotluse esitamist selgelt, siiski ei saa pidada mõistlikuks seda, et taotlus esitatakse pärast sedavõrd pika aja möödumist menetlust lõpetava lahendi tegemisest. Õigusselguse huvides oleks vajalik konkreetse normikontrolli menetlusosalise õigusabi kulude hüvitamise tingimusi ja korda põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses täpsustada.

20. Kuna menetluskulude hüvitamise taotlus oli esitatud hilinenult, ei saa selle sisulist põhjendatust enam hinnata. Eeltoodust lähtudes jätab üldkogu taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5-18-5

5(5)

Villu Kõve, Velmar Brett, Peeter Jerofejev, Hannes Kiris, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Julia Laffranque, Saale Laos, Viive Ligi, Heiki Loot, Kaupo Paal, Nele Parrest, Ivo Pilving, Jüri Põld, Paavo Randma, Kalev Saare, Juhan Sarv, Tambet Tampuu