3-20-407/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2020, Tartu

Haldusasja number

3-20-407

Haldusasi

Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 4. veebruari

2020. a otsuse nr 6-24/452-2 ja 28. veebruari 2020. a

vaideotsuse nr 1-11/89-2 tühistamiseks ning Tartu

Vangla kohustamiseks väljastada veekeedukann

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nikolai Lebedevi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lebedev

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Nikolai Lebedevi vabakasutuskonto väljavõte perioodi

8. november 2019 kuni 7. märts 2020 kohta.

2. Jätta Nikolai Lebedevi määruskaebus rahuldamata, kuid muuta osaliselt Tartu

Halduskohtu 9. märtsi 2020. a määruse põhjendusi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Nikolai Lebedev esitas 2. märtsil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida

hiljem täpsustas, soovides Tartu Vangla 4. veebruari 2020. a otsuse nr 6-24/452-2 ja 28.

veebruari 2020. a vaideotsuse nr 1-11/89-2 tühistamist ning Tartu Vangla kohustamist

väljastada veekeedukann. Kaebuse kohaselt jättis Tartu Vangla 4. veebruari 2020. a otsusega

rahuldamata N. Lebedevi taotluse veekeedukannu väljastamiseks, kuna nimetatud kann on

defektne.

Koos kaebuse täpsustusega esitas N. Lebedev 8. märtsil 2020 halduskohtule ka menetlusabi

taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 9. märtsi 2020. a määrusega N. Lebedevi menetlusabi taotluse

kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata ning andis

tähtaja seitse päeva määruse jõustumisest riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks.

Halduskohus leidis, et N. Lebedevi vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja

taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (s.o 8. november 2019 kuni 7. märts 2020) sissetulek

oli 776,98 eurot, millest vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 kuulub mahaarvamisele 468,71 eurot

(kinnipidamised vabanemisfondi ja nõuete fondi) ning 25 eurot (kinnipidamised vahekontole

pankrotimenetluse tõttu), ja vastavalt Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsusele

nr 3-3-1-35-15 vältimatud kulud 112 eurot (27x2+29x2). Kaebaja laekumiste ja mahaarvamiste

pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 85,64 eurot, s.o (776,98-

468,71-25-112) )÷4×2. Kuna menetluskuluna riigilõiv 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset

keskmist ühe kuu sissetulekut, esinevad asjaolud, mille puhul HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt

füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamiseks ei ole lubatud ning kohtul

tuleb menetlusabi taotlus jätta rahuldamata.

3. N. Lebedev esitas Tartu Halduskohtu 9. märtsi 2020. a määruse peale määruskaebuse,

milles leiab, et halduskohus on tema keskmise sissetuleku arvutamise aluseks võtnud ebaõige

perioodi. Kuna vangla toiming leidis aset 16. jaanuaril 2020, peaks keskmise sissetuleku

arvutamisel arvestama perioodi 15. jaanuar kuni 7. märts 2020. Sel perioodil oli kaebaja

sissetulek 205 eurot ja kui sealt teha ettenähtud maksed nõuete- ja vabanemisfondi ning

vältimatute kulude katteks, ei ole kaebaja suuteline maksma riigilõivu 15 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 9. märtsi 2020. a määruse peale esitatud

määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu põhjendusi.

5. Kaebaja heidab halduskohtule ette, et tema keskmise sissetuleku arvutamise aluseks võeti

ebaõige periood. Kaebaja arvates tuleks tema sissetulekuid ja väljaminekuid arvestada alates

vaidlustatava toimingu tegemisest kuni kaebuse esitamiseni. Ringkonnakohus kaebajaga ei

nõustu. Kaebaja keskmise sissetuleku arvutamise aluseks on HKMS § 112 lg 1 p 1, mis sätestab,

et kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek arvutatakse menetlusabi taotluse esitamisele

eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks halduskohtule 8. märtsil 2020. Seega võttis

halduskohus õigesti kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamise aluseks

perioodi 8. november 2019 kuni 7. märts 2020 ehk neli kuud enne menetlusabi taotluse

esitamist.

6. Halduskohus leidis, et nimetatud perioodil oli kaebaja sissetulek 776,98 eurot,

sissetulekutest kanti nõuete- ja vabanemisfondi 468,71 eurot, vahekontole kanti 25 eurot ja

vältimatuteks kulusteks saab arvata 112 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel tehtud arvutuse

tulemusena sai halduskohus kaebaja kahekordseks keskmiseks sissetulekuks 85,64 eurot ning

leidis, et kaebaja on võimeline tasuma riigilõivu 15 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul võttis halduskohus arvutuste aluseks õiged summad, kuid ebatäpne

on kaebaja sissetulekutena märgitud 776,98 eurot. Kaebaja sissetulekuna ei saa arvestada

kaebaja vabakasutuskonto väljavõttelt nähtuvalt 19. veebruaril 2020 sissetuleku reale märgitud

summat 27,50 eurot selgitusega „nõude konto saldo tagasikanne“, kuna samal päeval on

nimetatud summa kantud vahekontole selgitusega „makse vahekontole, täitenõude täitmine

peatatud. Algatatud pankrotimenetlus ja raha hoiustatud vahekontole“. Väljatoodud kande

selgitusest on aru saada, et kuna kaebaja suhtes algatati pankrotimenetlus, kanti tema nõuete

fondis selleks hetkeks kogunenud raha läbi vabakasutuskonto kaebaja vahekontole. Tartu

Vangla on haldusasjas nr 3-19-1761 kohtule selgitanud, et vahekonto on nõuete fondi asemel

pankroti erimenetluse ajal kasutusel olev deponeerimise vahekonto, kuhu kandub 50% igast

isikule laekuvast sissemaksest. Nõuete tasumiseks deponeeritud summa väljamakset

vabakasutuskontole kasutatakse ainult pankrotimenetluses olevate kinnipeetavate puhul.

Tavapärane nõuete tasumine nõuete fondist ei kajastu vabakasutuskonto väljavõttes.

Eelnevaga sarnaselt ei saa kaebaja sissetuleku hulka arvata ka 19. veebruaril 2020 sissetuleku

reale märgitud summat 10 eurot ja 26. veebruaril 2020 sissetuleku reale märgitud summat 34,18

eurot. Nende kannete selgituste kohaselt on tegemist varasemalt nõuete fondist tehtud kannete

tagasikannetega, mis vahepeal algatatud pankrotimenetluse tõttu kanti nimetatud kuupäevadel

ka vabakasutuskonto kaudu vahekontole.

Asjaolu, et pärast nimetatud kolme kande tegemist läbi vabakasutuskonto vahekontole on

kaebaja vabakasutuskonto jääk (18,71 eurot) jäänud samaks, viitab samuti asjaolule, et

nimetatud kolme summat (27,50+10+34,18=71,68) ei saa käsitleda laekumistena. Samuti ei ole

nimetatud kolmest sissetuleku reale märgitud summast tehtud kandeid vahekontole ja

vabanemisfondi nagu vangistusseaduse § 42 lg 2 ette näeb.

7. Eeltoodu alusel ei ole menetlusabi taotluse lahendamisel õige arvata summa 71,68 eurot

kaebaja sissetulekute hulka. Tegemist on kaebaja nõuete fondist raha ülekandmisega või nõuete

täitmiseks kantud raha tagastamisel tehtud laekumistega vahekontole. Seega oli perioodil 8.

november 2019 kuni 7. märts 2020 kaebaja sissetulek 705,30 eurot. Halduskohtu tehtud arvutus

kaebaja keskmise sissetuleku kohta on ebaõige. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel menetlusabi

taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu, s.o 8. november 2019 kuni 7. märts 2020 laekumiste ja

mahaarvamiste alusel arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on arvutuse

((705,3-468,71-25-(2x27+2x29))/4x2 järgi 49,80 eurot. Kuna kaebaja keskmine sissetulek

menetlusabi taotlusele eelneval perioodil oli rohkem kui 15 eurot, on kaebajale menetlusabi

andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel välistatud ning kaebuse menetlusse võtmise tagamiseks

on kaebaja kohustatud tasuma riigilõivu 15 eurot.

8. Eeltoodu tõttu jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning muudab Tartu

Halduskohtu 9. märtsi 2020. a määruse põhjendusi kaebaja sissetulekut puudutavas osas.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamiseks puudub alus.

(allkirjastatud digitaalselt)