2-19-121505/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.04.2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-121505

Tsiviilasi

OÜ EUROPARK ESTONIA hagi abcnutikas OÜ vastu

võlgnevuse 220 euro nõudes

Tsiviilasja hind

220 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

OÜ

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood:

10811490; asukoht: Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Kädi Sacik-Korn (Solaris

keskuse bürooplokk, III korrus, Estonia pst 9, 10143

Tallinn; tel: +372 5196 5892; e-post: kadi@europark.ee)

Kostja: abcnutikas OÜ (registrikood 14201417; Tornimäe

5, 10145 Tallinn; e-post: abclahendus@gmail.com)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista kostjalt abcnutikas OÜ (registrikood) hageja Osaühingu

EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490) kasuks leppetrahvivõlgnevus

180 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 220 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud kostja abcnutikas OÜ kanda.

2. Välja mõista kostjalt abcnutikas OÜ hageja Osaühingu EUROPARK ESTONIA

kasuks menetluskulud, s.o menetluses tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud

maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, kokku 95 eurot.

3. Välja mõista kostjalt abcnutikas OÜ hageja Osaühingu EUROPARK ESTONIA

kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS

§ 177 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja xxxx (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx (edaspidi

Sõiduk) omanik/V vähemalt alates 21.05.2017 kuni 20.09.2018. Nimetatud sõidukit

pargiti

korduvalt

hageja

opereeritavale

parkimisalale

xxxx

aadressil

xxxx

parkimistingimusi

rikkudes.

Parkimislepingu

rikkumiste

tõttu

on

väljastatud

leppetrahvinõuded, mis on käesoleva ajani tasumata: 21.05.2017 leppetrahv number 1212

1051 7125 2466, maksetähtajaga 04.06.2017 (muutus sissenõutavaks 05.06.2017);

26.05.2017 leppetrahv number 1042 6051 7130 4000, maksetähtajaga 09.06.2017 (muutus

sissenõutavaks 10.06.2017); 06.06.2017 leppetrahv number 0790 6061 7093 2440,

maksetähtajaga 20.06.2017 (muutus sissenõutavaks 21.06.2017; 18.12.2017 leppetrahv

number 0831 8121 7093 7169, maksetähtaeg 01.01.2018 (muutus sissenõutavaks

02.01.2018); 28.05.2018 leppetrahv number 1352 8051 8143 9251, maksetähtaeg

11.06.2018 (muutus sissenõutavaks 12.06.2018); 20.09.2018 leppetrahv number 0692

0091 8163 6139, maksetähtaeg 04.10.2018 (muutus sissenõutavaks 05.10.2018).

2. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, millele vastuseks

teatas kostja, et Sõiduk oli välja renditud.

3. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte ning iga hageja poolt opereeritava parkla

sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või

viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki

parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes sõnaselgelt oma tahet lepingu

sõlmimiseks,

kui

sõiduki

kasutaja

auto

hageja

parklasse

pargib.

Lisaks

parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida

liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb

eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused.

Eeltoodust tulenevalt pidid kostjale olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli

võimalik parkimistinigmustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu

sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Võttes arvesse, et sissesõidul on sõiduki kasutajale

tehtud

nähtavaks

hagejale

kuuluvale

eraparkla

alale

sisenemise

teave

koos

lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja hageja avaldas tüüptingimustes

sõnaselgelt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hageja poolseks lepingu

sõlmimise pakkumuseks. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja (kostja) lepingu

sõlmimiseks nõustumuse. Seega oli poolte vahel sõlmitud leping.

4. Hageja on seisukohal, et parkimislepingu pooleks on kostja. Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi

on V Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud füüsiline isik või

Eestis

registreeritud

juriidiline

isik,

kes

kasutab

sõidukit

kasutulepingu

või

omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest

vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud

tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale

kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg

2).

Vastavalt

Maanteeametist

saadud

teabele

oli

kostja

sõiduki

omanik/V

leppetrahvinõuete esitamise ajal, mis tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev

ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse.

Eeltoodu alusel on parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis

hagejale kuuluvale parkimisalale sõiduki omanik/V kuni ta ei tõenda vastupidist.

5. Hageja leiab, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes – puudus parkimisluba.

Hageja ja kostja vahel tekkis sõiduki parkimisega lepinguline suhe. Parkimislepingu

tingimuste kohaselt tuleb parkimistingimuste rikkumisel tasuda leppetrahvi. Võttes

arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli hagejal

õigus esitada leppetrahvi nõue. Hageja esitas leppetrahvinõued kohe pärast rikkumiste

tuvastamist, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahve summas 180 eurot (6

x 30) ei ole tasutud.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 180 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

7. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja, et ei pea vastuväiteid ja esitatud arveid

usaldusväärseteks, sest: V OÜ-l alates 10.02.2015 16.03.2020 seisuga märkimisväärne

maksuvõlg 53 711,51 eurot. Samuti on ettevõtte suhtes alustatud väga palju täitmenetlusi,

mille raames on lisaks osadele seatud keelumärkele, arestitud ka V OÜ pangaarved.

Seetõttu on ebausutav, et märkimisväärse maksuvõlaga, sh muud sissenõutavaks

muutunud võlgadega ettevõte võtab endale rahalisi kohustusi. Veelgi ebausutavam on see,

et sõiduk anti tasu eest kasutusse ettevõttele, kes ei suudaks sõiduki kasutamise eest

maksta. 2015. aastast ei ole esitatud ka majandusaasta aruandeid ning isikule on esitatud

kustutamishoiatus. Osaühingu osale on seatud mitmete kohtutäiturite poolt keelumärge

ning Ametlikes Teadaannetes avaldatud teabe järgi on V osanikul ja juhatuse liikmel L L

mitmeid tasumata võlgnevusi. See tähendab, et võlgnevust ei saaks sisse nõuda ka

äriühinguga seotud isikult. Kostja ja V OÜ tegevuskoht on sama xxxx. S L oli ettevõtte

asutaja ja kuni 01.07.2016 ettevõtte juhatuse liige. Kostja tegevusalaks on värvimine ja

klaasimine, mitte sõidukite väljaüürimine. Kokkuvõtvalt eeltoodule tuginedes võiks teha

järelduse, et abcnutikas püüab vabaneda leppetrahvinõuetest tulenevast vastutusest.

Eelnevalt kirjaldatu on ideaalne stsenaarium vastutusest vabanemiseks nii, et tegelikult

keegi rahalisi kohustusi kandma ei pea, sest V OÜ ja viimase osaniku suhtes on alustatud

ka avalike andmete järgi hulgaliselt täitemenetlusi, mistõttu tõenäoliselt ei ole viimasel ka

vara, mille alusel muu hulgas näiteks EuroPargi nõuet saaks täita.

8. Kostja ei ole (ka kohtueelselt) tõendanud, kes oli see füüsiline isik, kes juhtis sõidukit

21.05.2017, 26.05.2017, 06.06.2017, 18.12.2017, 28.05.2017 ja 20.09.2018.

9. Lisaks eeltoodule juhib hageja tähelepanu sellele, et esitatud arvete järgi oli sõiduk

väidetavalt V OÜ kasutuses 2017. aasta mais üksnes 23 päeva ja 2018. aasta septembris

20 päeva, s.o üksnes 21.05.2017 ja 20.09.2018 esitatud leppetrahvinõuete esitamise ajal.

10. Kostja on vastuväite lisana esitanud L OÜ arve nr 190016 ja 190025. Kuna nimetatud

osaühing ei ole käesolevas menetluses pooleks, siis jääb ebaselgeks, mida arvetega nr

190016 ja 190025 tõendada soovitakse. Seega on arved asjasse puutumatud ja tuleks

kostjale tagastada.

Kostja seisukohad

11. Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu ega tunnista esitatud nõuet. Autot ei

kasutanud kostja, vaid see oli välja renditud. Kõnealuses parklas ei ole parkimine tasuline,

parkimisloa saamiseks tuleb sõiduk registreerida valvelauas. Hageja keeldub väljastamast

autot kasutanud ettevõttele arvet. Hagejal on võlgnevus 600 eurot L OÜ ees.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud

neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

13. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja oli perioodil 21.05.2017 kuni 20.09.2018 xxxx

(VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx omanik/V. Samuti puudub vaidlus asjaolus, et sõidukit

pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale xxxx aadressil xxxx ning hageja on

kostjalt püüdnud võlgnevust edutult sisse nõuda alates 2019. aasta juunist.

14. Hageja palub kostjalt välja mõista 180 eurot tulenevalt asjaolust, et kostja on rikkunud

21.05.2017, 26.05.2017, 06.06.2017, 18.12.2017, 28.05.2017 ja 20.09.2018 hageja poolt

opereeritavas parklas parkimistingimusi, parkides sõiduki, mille V kostja oli, hageja

opereeritavatesse parklasse ilma vastava loata. Kostja palub hagiavalduse jätta

rahuldamata, kuna kostja ei ole parkimislepingu pool, kuivõrd kostja andis sõidukit

kasutada kolmandale isikule.

15. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja nõude alus olla võlaõigusseaduse

(VÕS) § 271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele

isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest

tasu (üüri). VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale

parkimise ajaks parkimiskoha. Kostja on vaidlustanud asjaolu, et just kostja on

vaidlusalustel kuupäevadel parkinud sõiduki hageja opereeritavasse parklasse.

16. Kohus märgib, et hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki

sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja hageja (edaspidi: parklaoperaatori) vahel sõlmituks

leping,

mille

kohaselt

kohustub

sõidukijuht

kasutama

parklat

vastavalt

parkimistingimustele. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3-16 p-s 11 märkinud, et kui sõiduki

juhti ei ole tuvastatud, ning parklaoperaator ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis,

eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et parkimislepingu

sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik. Riigikohus on

eelnimetatud lahendis leidnud, et just sõiduki omaniku tõendamiskoormis on tõendada,

kes vaidlusalusel ajal sõidukit kasutas ja parkimisalale parkis.

17. Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole võimalik panna hagejale kohustust tõendada, kes

sõidukit hageja opereeritavas parklas parkis. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, kooskõlas

Riigikohtu seisukohaga, et juhul, kui kostja väidab, et tema ise oma sõidukit ei kasutanud,

on just kostja kohustus tõendada, kes vaidlusalusel ajal tema sõidukit hageja opereeritavas

parklas parkis. Kostja esitatud arvete järgi oli sõiduk väidetavalt V OÜ kasutuses 2017.

aasta mais 23 päeva (dtl 129 – sõiduki rendi arve nr 170025) ja 2018. aasta septembris 20

päeva (dtl 128 – sõiduki rendi arve nr 180055). Kohus leiab, et kostja esitatud arvete

pinnalt ei ole võimalik järeldada, kes ja millal on vaidlusalust sõidukit kasutanud. Arved

on esitatud juriidilisele isikule, kostja pole esile toonud, kes füüsiliselt sõidukit kasutas.

Lisaks ei nähtu arvetelt ka periood, mil sõiduk väidetavalt kolmanda isiku kasutuses oli

(kajastub üksnes päevade arv). Seega on kostja väited tõendamata, mistõttu loeb kohus

tuvastatuks, et just kostja seaduslik esindaja oli isik, kes sõidukit hageja opereeritavas

parklas 21.05.2017, 26.05.2017, 06.06.2017, 18.12.2017, 28.05.2017 ja 20.09.2018 parkis

ning seega oli just kostja VÕS § 271 mõttes lepingu pool, kes hagejaga parkimislepingu

sõlmis.

18. Seega on kohus seisukohal, et parkimislepingu rikkumine (parkimisloata parkimine) on

tõendatud. Kostja ei ole tõendnaud, et tal oleks olnud territooriumi valdaja poolt

väljastatud parkimisluba (vt parkimistingimuste p 2) vaidlusalustel kuupäevadel sõiduki

parkimiseks kõnealuses parklas. Luba tulnuks asetada sõiduki armatuurlauale (vt

parkimistingimuste p 3) – ka hageja esitatud fotodelt ei nähtu, et parkimisluba oleks

sõiduki armatuurlaual. Hagiavaldusele on lisatud fotod, millest nähtub, et sõiduki

kojamehe vahele on asetatud leppetrahvinõuded. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse

osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse

edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-

117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430

märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on

pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise

aja ja koha. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et leppetrahvinõuete esitamine ja

nende sisu on tõendatud.

19. Kohus leiab tulenevalt eeltoodust, et kuna antud juhul ei ole kostja esitanud kohtule

andmeid selle kohta, et sõidukit kasutas kolmas isik, vastutab parkimistingimuste

rikkumise eest sõiduki vastutava kasutajana/omanikuna kostja. Seega loeb kohus

tuvastatuks, et leppetrahvi väljastamise kuupäevadel 21.05.2017, 26.05.2017, 06.06.2017,

18.12.2017, 28.05.2017 ja 20.09.2018 on hageja ja kostja sõlminud parkimiskoha

üürilepingud VÕS § 271 mõttes. Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et sõiduk on

leppetrahvi väljastamise kuupäevadel parkinud hageja poolt opereeritavas parklas, kuna

eelnimetatud asjaolu on tõendatud leppetrahvide ning hageja poolt tehtud fotodega.

Samuti võtab kohus arvesse, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et sõiduk, mille

V/omanik kostja oli, on hagiavalduses nimetatud kuupäevadel hageja opereeritavas

parklas parkinud.

20. Hageja parkimistingimuste punkti 5 kohaselt juhul kui sõidukijuht eirab tingimustes

sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parkimisoperaatori nõudmisel tasuda

leppetrahvi summas kuni 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja

on kostjale esitanud leppetrahvi nõude kooskõlas parkimistingimuste punktiga 5 ning

leppetrahvinõuded kogusummas 180 eurot (6 x 30 eurot) kuuluvad kostjalt VÕS § 271 ja

§ 158 lg 1 alusel väljamõistmisele.

21. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud

kostja e-posti aadressile abclahendus@gmail.com meeldetuletuse, millega on tõendatud,

et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud

võlgnevus tasuda. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust

vastavalt lepingule täitnud.

22. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt

välja mõista leppetrahv 180 eurot ja vastavalt VÕS § 113¹ lg-le 1 sissenõudmiskulu 40

eurot, kokku 220 eurot.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

23. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist.

24. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul

ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS §

162 lg 1 sätestatust.

25. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude

nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud

maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, kokku 95 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja

menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

26. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

27. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik