2-19-15070/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-15070

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju maakohtu 16. detsembri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda YY Harju Maakohtu 16. detsembri 2019. a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile koos

lisadega.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja YY kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagimenetluses võib määäruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUS MAAKOHTUS

1. XX (hageja) esitas 30. septembril 2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu abielu

lahutamiseks. Hageja väitel on poolte abielu registreeritud 18. augustil 2007 Kasahstani

Vabariigi Almatõ linna Justiitsameti perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on abieluaktide

2 (3)

registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 1668. Hageja soovib abielu lahutada, kuna poolte

abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Pooled elavad alates 6. veebruarist 2019 lahus

ning ühist majapidamist pooltel ei ole. Abielu lahutamise põhjusteks on poolte erinev

ellusuhtumine ja iseloomude sobimatus, mis on põhjustanud lahkarvamusi ja skandaale, muutes

kooselu võimatuks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole abielu lahutamisega

nõus.

3. Maakohus kuulas pooled ära 11. detsembri 2019 kohtuistungil, kus hageja jäi oma nõude

juurde ja ei näinud võimalust leppimiseks. Kostja lahutusega ei nõustunud.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus rahuldas 16. detsembri 2019. a otsusega hagi ja lahutas poolte abielu, mis on

registreeritud

18. augustil 2007

Kasahstanis.

Menetluskulud

jättis

maakohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

Maakohus selgitas, et perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse.

PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et

abikaasad kooselu ei taasta.

Maakohus leidis, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu taastamine ei

ole võimalik. Abikaasad elavad hageja väitel eraldi 2019. a veebruarist ja kostja sõnul 2019. a

märtsist. Abielu taastamine ei ole võimalik ilma mõlema poole tahteta. Hageja on oma soovi

lahutamiseks põhistanud ja ei näe võimalust leppimiseks. Kostja küll lahutusega ei nõustu, kuid

lahutamiseks piisab ühe poole tahtest.

APELLATSIOONKAEBUS

5. Kostja esitas 9. jaanuaril 2020 apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale. Kostja märkis

esitatud kaebuses, et ta ei ole maakohtu otsusega nõus.

6. Ringkonnakohus jättis 14. jaanuari 2020. a kohtumäärusega apellatsioonkaebuse käiguta ja

kohustas kostjat esitama kaebuse selgelt väljendatud taotluse, märkides ära, missugust

ringkonnakohtu lahendit kostja taotleb ning esitama kaebuse põhjendused, märkides selgelt ära,

milles seisneb kostja arvates maakohtu otsuse ebaõigsus.

7. Kostja esitas 10. märtsil 2020 puuduste kõrvaldamise dokumendi, milles selgitas, et lahutus

ei toimu mitte põhjusel, et pooled ei saa koos elada, vaid toimub rahaline manipuleerimine, st

hageja soovib 300 000 USA dollarit. Kostja soovib kompromissi ja kohtuistungit, et lapsed

tuleksid kohtuistungile ja saaksid aru, kes on poolte abielu lahutamises süüdi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1

p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust

menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata ka juhul, kui

faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu

24. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12 esimene lõik).

9. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust

arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Seega on abielu lahutamise eelduseks asjaolu, et

abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning sellel alusel on ka maakohus hagi rahuldanud.

3 (3)

10. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolu, et poolte

abieluline kooselu on lõppenud. Samuti ei ole kostja välja toonud asjaolusid, millest võiks

järeldada, et on alust arvata, et pooled võiksid abielulise kooselu taastada.

Seega ei ole kostja apellatsioonkaebuses tuginenud asjaoludele, mis võiksid anda aluse

maakohtu otsuse tühistamiseks. Abielu lahutamata jätmiseks ei anna alust üksnes asjaolu, et

kostja lahutusega ei nõustu. Maakohus leidis põhjendatult, et abieluline kooselu eeldab mõlema

abikaasa tahet.

11. Eeltoodust tulenevalt on maakohus asja õigesti lahendanud ning kõikide kaebuse

faktiväidete õigsust eeldades arvestades ei saaks kaebus rahuldamisele kuuluda. Seetõttu jätab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

12. Ringkonnakohus märgib, et kostja väited, mis on seotud lastele elatise maksmisega, ei ole

praeguses menetluses asjakohased. Laste elatisenõue kostja vastu lahendatakse tsiviilasjas nr

2-19-15837.

13. Kohus selgitab kostjale, et kohus lähtub apellatsioonkaebuse perspektiivituse tõttu

menetlusse võtmisest keeldumisel menetlusökonoomia kaalutlustest. Perspektiivitu kaebuse

menetlemata jätmine säästab nii kohtu kui ka poolte ajakulu, samuti poolte menetluskulusid.

Mh jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, mis

apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel kostjalt hageja kasuks välja mõistetaks.

Kostjal on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

Kostja õigusi ei piirata võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonna-

kohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis

maakohtu otsuse seaduslikkust ja tegi sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud

ka kaebeõigus.

14. Kuna ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast, siis ei toimeta kohus TsMS

§ 638 lg 4 kohaselt kaebust hagejale kätte ja kaebus tuleb kostjale koos lisadega ja kaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumise

määrusega

tagastada.

Elektrooniliselt

esitatud

menetlusdokumente

ringkonnakohus

elektrooniliselt

ega

paberkandjal

ei

tagasta.

Ringkonnakohus toimetab TsMS § 638 lg 8 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise määruse apellandile kätte ning TsMS § 638 lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei

ole esitatud.

15. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta kostja kanda. Kuna praegusel juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning

ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida

vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

16. TsMS § 638 lg 9 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav