1-19-8770/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-8770

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2020, Tallinn

Kriminaalasja number

1-19-8770 (19230100604)

Kohtukoosseis

Kohtunik Elina Elkind, rahvakohtunikud Anne Ojala ja M

Montgomery

Sekretär

Kätlin Tikerpe

Kriminaalasi

Martin Laaneväli süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Martin Laaneväli (isikukood 39105254933; elukoht

xxxx;

Eesti

Vabariigi

kodanik;

emakeel:

eesti;

põhiharidus; töökoht xxxx; kehtivaid väärteokaristusi – 1;

kehtivaid kriminaalkaristusi – 2, viimati Tartu Maakohtu

6. aprilli 2015. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

vangistusega 3 aastat, liitkaristus 5 aastat 6 kuud,

vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega

katseajaga

kuni

6. septembrini 2019, kandmata karistus 1 aasta 8 kuud 22

päeva)

Kaitsja

Vandeadvokaat Tanel Mällas

Tõkend

Elukohast lahkumise keeld

Prokurör

Alan Rüütel

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313 kohus otsustas:

1. Tunnistada Martin Laaneväli süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud.

2. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 järgi suurendada käesoleva otsusega mõistetud vangistust

Tartu Maakohtu 6. aprilli 2015. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o

1 aasta 8 kuu 22 päeva võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 5 aastat 2 kuud 22 päeva

vangistust, mis kuulub ärakandmisele kohtuotsuse jõustumisel.

3. Vangistuse kandmist arvestada alates Martin Laanevälja karistuse kandmisele

asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest.

4. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

5. KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Martin

Laaneväljalt riigituludesse menetluskuluna esimese astme kuriteos süüdimõistmisega

kaasnev sundraha 1460 eurot ja ekspertiisi nr xxx tegemise kulu 84 eurot, kokku 1544

eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel valitud kaitsjale makstud tasu jätta

süüdistatava kanda.

6. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Martin Laaneväli peab tasuma väljamõistetud

menetluskulu 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 154 eurot 40 senti

Maksu-

ja

Tolliameti

arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

Pank,

EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 99920700015758 ja selgitus „Martin Laaneväli,

kriminaalasi 1-19-8770, sundraha ja menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine

maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata,

hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses

täitemenetluses.

7. Martin Laaneväljal narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobe tuvastamise kulu,

s.o 183 eurot – jätta riigi kanda.

8. Asitõend – ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine kokaiin – konfiskeerida

KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel ning jätta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning

nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 kohaselt ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks,

õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

9. Asitõend – narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr xxxx tagastatud minigrip kilekotid –

konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse

jõustumisel.

10. Kohtuotsus anda kohtumenetluse pooltele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule

viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule 5. novembril 2019 süüdistusakti

üldmenetluses, mille kohaselt Martin Laanevälja süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 184

lg 2 p 2 järgi järgmises teos.

1.1. Martin Laaneväli, olles Tartu Maakohtu 29. augusti 2014. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-14-6097 ja Tartu Maakohtu 6. aprilli 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1302 süüdi

tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude

toimepanemises, omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses tuvastamata isikult, kohas ja

ajal, kuid enne 19. aprilli 2019 kell 19.33, mil ta peeti kinni xxxx tänaval (xxxx ja xxxx tee

vahelisel alal) sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx juhi kohalt, suures koguses narkootilist

ainet kokaiini. Omandatud kokaiini hoidis Martin Laaneväli ebaseaduslikult enda kasutuses

olevas sõiduautos xxxx registreerimismärgiga xxxx kuni 19. aprillini 2019 kell 19.50, mil

sõiduki läbivaatamisel avastati sõiduauto juhipoolse tulede lüliti all olevast sahtlist kuus

minigrip kilekotti, milles oli pulber massiga kokku 5,58 grammi, mis sisaldas omakorda 1,59

grammi puhast kokaiini.

1.2. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse

(NPALS) § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusega

nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul

eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete II nimekirja. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või

psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine,

kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine,

hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine

(edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 kohaselt

on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või

teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks

koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.

Seega pani M. Laaneväli toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud teo, s.o

narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine isikuna, kes on varem toime

pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo.

2. Harju Maakohtus toimusid kohtuistungid 9. jaanuaril ja 27-28. veebruaril 2020. Süüdistatav

ei tunnistanud end talle etteheidetavas teos süüdi. Kohtuvaidlustes taotles prokurör süüdi

tunnistada M. Laaneväli KarS § 184 lg 2 p 2 alusel ja karistada teda nelja aasta pikkuse

vangistusega. Mõistetud karistust tuleb KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendada Tartu

Maakohtu 6. aprilli 2015. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuu

22 päeva võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 5 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust, mis kuulub

ärakandmisele pärast otsuse jõustumist. Asitõend – ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine

kokaiin – konfiskeerida KarS § 191 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 kohaselt ekspertiisiasutusele

aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Asitõend – narkootilise aine

ekspertiisiaktiga nr xxxx tagastatud minigrip kilekotid – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja

hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Samuti palus prokurör välja

mõista isikult ekspertiisikulu 84 eurot ja jätta joobe tuvastamise kulu 183 eurot riigi kanda.

Kaitsja palus mõista M. Laaneväli talle esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks ja

hüvitada süüdistatavale valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu 2200 eurot,

sealhulgas käibemaks, ja kanda see advokaadibüroo arvele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. M. Laaneväljale heidetakse ette KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o

narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine isiku poolt, kes on varem toime

pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo. NPALS § 2 p 3 kohaselt on

käitlemine muu hulgas narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine,

valdamine ja hoidmine. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja

psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks

või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

4. Esmalt hindab kohus, kas on tõendatud süüdistuses kirjeldatud M. Laanevälja tegu, s.o

suures

koguses

narkootilise

aine

ebaseaduslik

käitlemine.

Täpsemalt

heidetakse

M. Laaneväljale käitlemisviisidena narkootilise aine – kokaiini omandamist ja seejärel

narkootilise aine enda kasutuses olevas sõidukis hoidmist.

5. Esmalt tõendavad teo toimepanemist M. Laanevälja poolt kohtuistungil üle kuulatud

tunnistaja politseiametnik Martin Raamatu ütlused, kes kirjeldas üksikasjalikult M. Laanevälja

juhitud sõiduki peatamise asjaolusid ja sellest narkootilise aine leidmist.

5.1. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, et ta täitis tööülesandeid 19. aprillil 2019 koos K K ja O

Uga. Nad peatasid sõiduki, mis xxxx tänaval ehk kõrvalteel liikudes ei andnud teed xxxx

tänaval ehk peateel liikunud politseiametnike sõidukile. Sõiduk peatati Xxxx tänaval Xxxx

tänava ja Xxxx tee vahelisel alal. Kui sõiduk peatati, juhtis seda M. Laaneväli ja sõidukis oli

veel 3 kaasreisijat, nende hulgas tagaistmel M N, S-E S ja juhi kõrvalistmel O S. Seejärel

toimetati sõiduki läbivaatus, mille tingis see, et juhiga vestlemisel tundusid viimasel olevat

narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobe tunnused ja autos oli kanepi lõhna. Vastupidiselt

kaitsekõnes väidetule, kohtu hinnangul selgitas tunnistaja, et läbivaatus tehti ja narkootilise aine

kahtlusega ained leiti isiku sõiduki peatamise kohas, mitte politseijaoskonnas. Tunnistaja

ütluste kohaselt sõiduki läbivaatuse käigus leiti juhipoolse tulelüliti all taskust valget pulbrilist

ainet, mis oli pakendatud minigrip kilekottidesse ja tagaistmel olevast rahakotist leiti ka kanepit.

Sõiduk toimetati jaoskonda. Tunnistaja M.R ütlusi kinnitab 19. aprillil 2019 koostatud

vallasasja läbivaatuse protokoll (kd II, tl 1, mille kohaselt tehti samal päeval kell 19.50

korrakaitseseaduse

(KorS) § 49 lg 1 p 4 alusel valdaja nõusolekuta läbivaatus, kuna mootorsõiduki juhil olid

narkootilise aine tarvitamise tundemärgid. Läbivaatuse käigus leiti juhipoolse tulelüliti alt

taskust minigrip kotikesed. Kuigi protokollist nähtub, et läbivaatust tegi kiirreageerija O U ja

juures viibis K K, aga kohtuistungil avaldas tunnistaja, et läbivaatust tegi tema ise, ei muuda

see kohtu hinnangul tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks, kuna sündmusest on möödunud enam

kui pool aastat ja tunnistaja ei pruukinud mäletada, kes politseitöötajatest täpselt ühe või teise

toimingu

tegi.

Samuti

selgitab

see

kohtu

hinnangul,

miks

tunnistaja

M.R mäletas istungil, et narkootilised ained jäid lihtsalt autosse, aga protokolli kohaselt

pakendati neid paberkotti. Samas kohtu hinnangul ei ilmne ka vallasasja läbivaatuse

protokollist, et mingrip kotikesed võeti autost välja, vaid ainult see, et neid pakendati paberkotti.

5.2. Kohtu hinnangul kinnitab tunnistaja ütlusi ja teo toimepanemist just M. Laanevälja poolt

vähemalt kaudselt narkootilise aine sõidukist leidmise koht, s.o juhipoolse tulelüliti alune tasku.

Kuna M. Laaneväli juhtis sõidukit ja valdas seda, siis oli just temal vahetu juurdepääs

juhipoolsele tulelülitile ja selle all olevale taskule. Kõrvalised isikud, kes viibivad sõiduauto

tagaistmel või kõrvalistmel ei kasuta üldjuhul enda esemete hoiustamiseks juhipoolset laegast,

mis asub roolist vasakul, s.o ligipääsetav vaid juhile. Samuti nähtub indikaatorvahendi

kasutamise protokollist, terviseseisundi kirjeldamise protokollist ja joobeseisundi tuvastamise

saatekirjast ning hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (kd II, tl 2, 3-

8), et M. Laaneväljal esinesid 19. aprillil 2019 kell 22.05 narkootilise aine tarvitamise tunnused,

muu hulgas leiti tema uriinist kokaiin. Seega oli M. Laaneväli eelnevalt tarvitanud just seda

ainet, mida sõidukist leiti, mis viitab samuti sellele, et aine kuulus just talle. Varem on

M. Laanevälja juba karistatud kanepi, amfetamiini, MDMA ja metamfetamiini käitlemise eest

(vt kd II, Tartu Maakohtu otsused, tl 16-34), seega on isik ka varem tegelenud narkootilise aine

käitlemisega. Tunnistaja M.R ütluste kohaselt teised sõidukis viibinud isikud, v.a S-E S, kellelt

leiti kanepit, politseinikes kahtlusi ei tekitanud ja neil lubati lahkuda.

5.3. Oluliseks

tõendiks

kriminaalasja

tõendamiseseme

seisukohast

tuleb

tunnistaja

M.R ütlusi pidada kindlasti osas, mille kohaselt pärast auto läbivaatust M. Laaneväli ütles talle,

et leitud valge pulbriline aine on kas kokaiin või amfetamiin ning see kuulub M. Laaneväljale

endale. Süüdistatav kinnitas, et ostis aine endale tarvitamiseks. Kohtu hinnangul on ka see

tunnistaja ütlus hinnatav lubatava tõendina KrMS § 66 lg 21 p 3 alusel, mis kinnitab teo

toimepanemist M. Laanevälja poolt, kuna sisuliselt on M. Laanevälja eeltoodud selgitus

käsitatav kuriteo toimepanemise omaksvõtuna. Kuna M.R ei teinud sel ajal kriminaalasjas

toiminguid menetlejana, muu hulgas ei kuulanud isikut kahtlustatavana üle, vaid tegi

kriminaalasja materjali kohaselt süüdistatava sõiduki peatamise ja läbivaatuse järel

korrakaitselise iseloomuga toimingu (indikaatorivahendi kasutamine, et selgitada narkootilise

aine tarvitamise tunnuseid), ei ole kohtu hinnangul tegemist ka menetleja poolt oma positsiooni

kuritarvitamisega ega ka sel põhjusel lubamatu tõendiga. Kohus ei näe ka muid põhjusi pidada

tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks, nimelt ei ole kohtule esitatud asjaolusid, mis viitaks

tunnistaja erapoolikusele või M. Laanevälja vastu suunatud kättemaksu soovile.

5.4. Samuti selgitas M.R, et teine sõidukis viibinud isik, s.o S-E S andis selgitusi vaid tema

enda kotist leitud kanepi kohta, kinnitades, et selle ostis ta ise endale tarvitamiseks. Selles osas

kinnitab tunnistaja ütlusi ja seega tema usaldusväärsust Harju Maakohtu 28. augusti 2019. a

otsus kriminaalasjas nr 1-19-6118 (kd II, tl 49-51), millega tunnistati S-E S

kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 1 järgi selles, et ta omandas ebaseaduslikult

kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 19. aprilli 2019 kell

19.36, suures koguses, so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud

koguses, narkootilist ainet marihuaanat, mida hoidis enda valduses kuni 19. aprillini 2019 kell

19.36, mil xxxx Xxxx tänaval vallasasja läbivaatuse käigus leiti ja võeti tema õlakotist ära 13

fooliumpaberist voldikut, milles narkootiline aine kanepiõisikud (marihuaana) kokku massiga

11,55 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 23%.

6. Asitõendite vaatlusprotokoll koos fotodega (kd II, tl 11-12), tõendab, et kõik sõidukist leitud

mingrip kotid olid ühesugused, s.o mõõtmetega ca 4,1x7,5, mille ülaosas on ümmargune auk

ning punane triip ning allosas on valgega piktogrammid: prügi viskav minifiguur vaheldumisi

kolmnurkadega. Kohtu hinnangul kinnitab see vähemalt kaudselt aine päritolu ühest ja samast

allikast. Kuigi ei saa välista, et kolm isikut ostsid aine samalt müüjalt, on tõenäolisem, et aine

kuulub ühele isikule, s.o praegusel juhul M. Laaneväljale.

7. Seda, et leitud aine puhul oli tegemist just narkootilise aine ehk kokaiiniga, tõendab

narkootilise aine ekspertiisiakt nr xxxx (kd II, tl 9-10). Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiks

esitatud kuues soonkinnitusega kilekotis oli valge pulber massiga kokku 5,58 grammi, mis

sisaldab 32% kokaiinhüdrokloriidi, seega pulbris sisaldub 1,59 grammi kokaiini. Kohus

möönab, et tõepoolest ei ole ekspertiisi tegemisel välja toodud, kui palju pulbrit ja puhast ainet

oli igas minigrip kilekotis eraldi, kuid kohtu hinnangul ei takista see iseenesest tõendite

hindamist. Samuti ei nähtu ekspertiisiaktist, et ekspertiisi käigus ilmneks erinevatest minigrip

kilekottidest pärit aine erisusi, mis oleks välja tulnud analüüsi käigus isegi segunemisel.

Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse

(NPALS) § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusega

nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul

eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete II nimekirja. Seega on tegemist narkootilise ainega. NPALS § 31 lg 3

järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks

vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on olnud järjekindlalt arvamusel, et vaadeldava sätte

mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine

kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks

võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses

narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule.

(Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 11;

4. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-52-07, p 10; 1. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-101-

07, p 13; 1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-67-08, p 12; 22. oktoobri 2009. a otsus asjas

nr 3-1-1-68-09, p 8.1 ja 3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-100-13, p 11.) Seda, et sõidukist

leitud narkootilise aine koguse puhul oli tegemist narkootilise ainega suures koguses, tõendab

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastus teabenõudele (kd II, tl 13-15), mille kohaselt kokaiini

keskmine annus ühele inimesele on 0,065 grammi ja 10 inimesele seega 0,65 grammi.

Tuvastatud kogus ületab seega enam kui kahekordselt 10 inimesele vajalikku annust. Isegi

lähtudes ühe inimese maksimaalsest annusest, mis arvamuse kohaselt on 120 mg ehk 0,12

grammi, piisanuks tuvastatud kogusest vähemalt 13 inimesele.

8. M.

Laaneväli

selgitas

kohtuistungil

antud

ütlustes,

et

mootorsõiduk

xxxx

registreerimismärgiga xxxx kuulub tema emale ja tema ise on selle kasutaja. Süüdistatav

kinnitas, et viibis sõiduki peatamisel autos, samuti viibisid selles tema sõbrad S, O ja M, keda

ta pidi viima koju riideid vahetama, pärast mida oleks kõik ühiselt suundunud peole.

Süüdistatav kinnitas, et märkas politseisõidukit, mis järgnes talle, suhteliselt kohe pärast seda,

kui sõitis „Anna teed“ märgi alt läbi, paari minuti möödudes andis politsei peatumismärguande,

misjärel teised sõidukis viibinud isikud, s.o S ja M andsid tema kätte narkootilisi aineid ehk

minigrip kilekotte valget pulbriga, mida ta peitis samasse kohta, kus oli talle kuuluv aine ehk

siis sahtlisse roolist vasakul. Temal endal oli eelnevalt kaks minigrippi, mille sees oli kokaiin,

aga kaaslaste käest sai ta ülejäänud pakendid, kuid ei mäleta, kelle käest ja kui palju täpselt. M.

Laaneväli kinnitas prokurörile vastates, et ostis enda otstarbeks narkootilisi aineid 2 päeva enne

peatamist, võttis 2 minigrippi, täpsustades seejärel, et tegemist oli 2 grammi kokaiiniga,

makstes grammi eest 100 eurot üksi ja see oli kaks päeva enne sõiduki peatamist. Samuti ei

teadnud ta, et teistel autos viibijatel on samuti narkootilist ainet ega oska selgitada, kuidas

täpselt pakendite üleandmine talle käis, vaid nentis, et „läks rahmeldamiseks“. Süüdistatav

selgitas, et pärast auto peatamist tuli politsei juhipoolse akna juurde ja ta andis neile

dokumendid, seejärel kutsuti inimesi ühe kaupa autost välja. Süüdistatav ei olnud kohtuistungil

ütluste

andmisel

seejuures

kindel,

kas

ta

ise

ütles

politseiametnik

M.Rle, et leitud narkootiline aine kuulub talle endale või politseiametnik ütles, et kuna auto

kuulub M. Laaneväljale, et ju siis on ka narkootiline aine tema oma. Samuti ei näinud ta, kas

leitud narkootilist ainet pakendati ja kas see oli veel autos, kui nad tulid politseijaoskonda, tema

hinnangul oli aine pigem autost välja võetud.

9. Prokurör avaldas vastuolu tõttu süüdistatava 15. augustil 2019 kohtueelses menetluses

kriminaalasjas kahtlustatavana antud ütlusi, milles M. Laaneväli tunnistas teo toimepanemist,

selgitades, et autos leitud kokaiini omandas ta enda tarbeks, kuna pärast viimast karistust ei ole

ta narkootilise aine müügiga tegelenud. Kokaiini ostis kaks päeva enne kinnipidamist,

omandades korraga seitse grammi kokaiini, mille eest maksis 90 eurot grammi eest.

Süüdistatava selgituste kohaselt ei saanud ta kohtueelses menetluses aru, et tegemist on

kuriteoga ega tahtnud põhjustada sõpradele probleeme. Talle öeldi, et tegemist on väärteoga ja

selle eest tuleb rahatrahv. Kõigile dokumentidele, sh õiguste tutvustamist puudutavatele,

kirjutas ta alla kiirustades ega süvenenud väga nende sisusse.

10. Kohtu hinnangul ei lükka M. Laanevälja kohtuistungil antud ütlused ümber eelnevalt

analüüsitud isiku süüd kinnitavaid tõendeid, kuna süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed ja

neid tuleb tõendikogumist välja jätta, v.a selles osas, et M. Laaneväli omandas kaks päeva enne

kinnipidamist kokaiini ja hoidis seda kinnipidamisel oma autos, samuti et autost leiti peatamise

järel 6 minigrip pakendit narkootilise ainega. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused

ebausaldusväärsed nii osas, mis puudutab tema poolt eelnevalt omandatud aine kogust kui ka

selles osas, et enne sõiduki peatamist andsid tema sõbrad S-E S ja M N talle narkootilisi aineid;

samuti

selles

osas,

mida

ta

avaldas

sündmuskohale

tunnistajale

M.Rle.

10.1. Esiteks on süüdistatava ütlused selles osas vastuolus tema enda kohtueelses menetluses

antud ütlustega. Kohtu arvates ei ole veenvad M. Laanevälja selgitused, et ta ei süvenenud

kohtueelses menetluses sellesse, mille osas teda täpselt üle kuulatakse ja milles teda

kahtlustatakse. Karistusregistri väljavõtte (kd II, tl 16-19) kohaselt on M. Laanevälja kaks korda

karistatud kriminaalkorras narkootilise aine käitlemise eest, samuti on tal kehtiv väärteokaristus

10. veebruaril 2019 toime pandud teo eest, mis on kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 alusel, s.o

narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses. Seega pidanuks

süüdistatav olema hästi teadlik kriminaal- ja väärteomenetluse erisustest. Süüdistatav kinnitas

kohtuistungil, et tutvus kohtueelses menetluses talle esitatud kahtlustusega, andis allkirja talle

õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta ja antud ütluste kohta; kohtueelses menetluses tõi ta

välja narkootilise aine konkreetse koguse ja hinna, mis ei ole seletatav kiirustamisega ega

arusaamatusega. Võttes arvesse, et M. Laaneväli vabastati karistuse kandmiselt tingimisi

katseajaga, mis teo toimepanemise ajal veel kestis (vt Harju Maakohtu 28. novembri 2017. a

määrus kriminaalasjas nr 1-15-1302, kd II, tl 40-41) pidanuks isik olema eriti tähelepanelik talle

esitatud narkootiline aine käitlemisega seotud kahtlustuse osas. Ülekuulamisega samal päeval

kohaldati isikule tõkendina elukohast lahkumise keeld (kd II, tl 45-46), mida on

M. Laaneväljale samuti allkirja vastu tutvustatud. Tõkendi kohaldamine väärteomenetluses ei

ole võimalik ja ka seda pidanuks korduvalt kohtu all olnud süüdistatav teadma. Samuti on

süüdistatava kohtumenetluses antud ütlused vastuolus tunnistaja M.R ütlustega, kelle sõnul

tunnistas M. Laaneväli sõiduki peatamise ja läbivaatuse järel enda süüd kogu narkootilise aine

valdamises.

10.2. Süüdistatava versiooni narkootilise aine päritolu kohta erinevatest allikatest (osa tema

enda oma, osa sõprade oma) tõepärasust vähendab ka asitõendi vaatluse protokoll, mille

kohaselt on kõik mingrip kilekotid ühesugused ja ka ekspertiisiaktiga, mille kohaselt oli

minigrip kilekottidest leitud aine puhul valge pulbriga, milles on 32% kokaiinhüdrokloriidi.

Nagu juba eespool märgitud, isegi võttes arvesse, et ekspertiisi käigus ei hinnatud igast minigrip

kilekottist pärinevat pulbrit eraldi, ilmneks ainete erinevus suure tõenäosusega analüüsi käigus.

Lisaks vähendab süüdistatava väidete usutavust ka tõsiasi, et S.-E. S leiti sõiduki läbivaatuse

käigus suures koguses narkootilist ainet – kanepit, mille käitlemises ta tunnistati

kokkuleppemenetluses ka süüdi (vt juba viidatud kohtuotsus, kd II, tl 49-51). Ei ole põhjust

arvata, et S.-E. S oli eriline huvi varjata just kokaiini käitlemist, mille kogus ei pidanud igal

juhul olema eriti suur, samas jättis ta enda kätte teist narkootilist ainet suures koguses.

S.-E. Sepa suhtes tehtud süüdimõistvast kohtuotsusest nähtub seejuures, et teda ei ole varem

karistatud narkootiline aine käitlemise eest, mistõttu võrreldes varem korduvalt karistatud

M. Laaneväljaga olnuks tema jaoks teo enda peale võtmine oluliselt turvalisem (olukorras, kus

teda niigi ähvardas karistus kanepi käitlemise eest). On tähelepanuväärne ka see, et uus versioon

narkootilise aine (osalise) päritolu kohta esitati alles kohtumenetluses, kuigi hiljemalt

kohtueelse menetluse lõpuviimisel pidi süüdistataval olema selge, milles teda süüdistatakse ja

mis tagajärjed sellega kaasnevad. Seega on kohtu hinnangul välistatud, et narkootilist ainet

oleks käidelnud keegi teine sõidukis viibinud isikutest, v.a M. Laaneväli.

11. Kohus märgib, et kaitsja tunnistajatena kutsuti kohtuistungile ka S.-E. S ja M. N, kes

mõlemad avaldasid kaitsja küsimusele vastates, et M. Laanevälja sõiduautolt leitud

narkootilisest ainest kuulus neile kummalegi 2 mingrip kilekotti kokaiiniga. M. Norland vastas

ka ühele prokuröri küsimusele, kinnitades, et minigrip kilekottides oli kokaiin. Järgnevalt

keeldusid tunnistajad ütluste andmisest viitega sellele, et see võib süüstada neid ennast süüteo

toimepanemises. Kohus möönab, et tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest, kui see

võib süüstada neid ennast karistatava teo toimepanemises. Samas leiab kohus, et tunnistajad ei

saa nõustuda ütluste andmisega osaliselt, s.o vastata vaid mõnele (kaitsja või prokuröri)

küsimusele ja tegemist on katkestatud ristküsitlusega KrMS § 288 lg 10 tähenduses, kuna

tunnistajate ütluste usaldusväärsuse kontroll ristküsitluse läbi on sellistel tingimustel välistatud.

Kuna prokurör ei olnud nõus enne katkestamist antud ütluste tõendina vastuvõtmisega, jätab

kohus ka need ütlused tõendikogumist välja.

12. Kohtu hinnangul ei ole kaitsja tõstatanud ka selliseid kahtlusi narkootilise aine

menetlejapoolse kohtlemise osas, mis annaks alust arvata, et asitõendi sisu on muudetud või

selle käitlemisel on rikutud muid olulisi nõudeid. Ka süüdistatava enda sündmuste versiooni

kohaselt oli sõiduautos tõepoolest 6 minigrip kilekotti, kus oli narkootilist ainet, vaidlus on vaid

selles, kellele nad kuulusid. Arvestades ekspertiisi käigus tuvastatud aine kogust ja olemust, ei

ole põhjust arvata, et menetluse käigus muudeti või täiendati kuidagi asitõendi sisu. Kaitsja

viide sellele, et ekspertiisiaktis ei ole mainitud paberkotti, kuhu vallasasja läbivaatuse protokolli

kohaselt minigrip kilekotid pakiti, ei muuda kohtu hinnangul olukorda. Ei saa välistada, et

paberkotist võtsid minigrip kilekotid välja näiteks narkouurijad, kellele viitas oma ütlustes

tunnistaja M.R või et ekspertiisiasutus ei pidanud vajalikuks kirjeldada menetleja pakendit, kuid

sellega ei ole kohtu hinnangul igal juhul moonutatud asitõendi enda sisu.

13. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistatakse isikut, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse,

röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas.

Karistusregistri väljavõtte (kd II, tl 16-19) kohaselt on isikul kaks kehtivat kriminaalkaristust.

Esmalt karistati M. Laanevälja Tartu Maakohtu 29. augusti 2018. a otsusega (kd II, tl 20-34)

kriminaalasjas nr 1-14-6097/62 järgi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning KarS § 185 lg 2 p-de 2 ja

3 järgi vangistusega 5 aastat ja 6 kuud. Samuti karistati M. Laanevälja Tartu Maakohtu 6. aprilli

2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1302 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Seega on süüdistatavat

varem kahel korral karistatud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo eest ja ta

vastab KarS § 184 lg 2 p 2 objektiivse süüteokoosseisu tunnustele.

14. Eelnevast tulenevalt on tuvastatud, et M. Laanevälja tegu vastab KarS § 184 lg 2 p 2

objektiivse süüteokoosseisu tunnustele. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik

tegutses narkootilise aine käitlemisel kavatsetusega. Tuvastatud puhta aine kogusest piisanuks

keskmiselt 24 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks, mistõttu kohtu hinnangul teadis varem

narkootiliste ainete käitlemisega korduvalt tegelenud süüdistatav, et käitleb suures koguses

narkootilist ainet. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus M. Laanevälja süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

15. Kohus märgib seejuures, et kuigi kohus sellega ei nõustu, siis isegi kui pidada süüdistatava

kohtumenetluses antud ütlusi usaldusväärseks ja sellest tulenevalt kirjeldatud sündmuste kulgu

tõeseks, vastab tema tegu ikkagi KarS § 184 lg 2 p 2 süüteokoosseisule. Esiteks kinnitas

süüdistatav kohtuistungil prokurörile vastates, et ta ise ostis ehk omandas 2 grammi kokaiini.

Narkootilise aine omamine vastab käitlemise tunnustele NPALS § 2 p 3 ja KarS § 184 lg 2 p 2

tähenduses. Nagu juba eelpool märgitud, tuleneb Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastusest

teabenõudele, et suur kogus kokaiini algab 0,65 grammist. Kuigi ei saa täielikult välistada, et

süüdistatav pidas silmas ostetud pulbri kogust, vastab tema nimetatud hind kohtupraktika

pinnalt just puhta aine eest makstavale turuhinnale (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2020. a otsus

kriminaalasjas nr 1-18-2232/179, p 9). Teiseks ka olukorras, kus süüdistatav väidetavalt võttis

teistelt autos viibivatelt isikutelt vastu narkootilist ainet ja peitis selle koos varem omandatud

ainega enda auto laekasse, käitles ta seda ainet, s.o valdas ja hoidis seda. Isegi kui süüdistatav

ei tea aine täpset kogust, kuid võtab lisaks kahele olemasolevale vastu 4 minigrip kilekotti

narkootilise ainega, siis olles varem korduvalt narkootilise aine käitlemisega kokku puutunud,

peab ta ilmselgelt vähemalt võimalikuks, et kokku on tegemist suures koguses narkootilise

ainega – nii nagu süüdistatav selgitas ka oma kohtueelses menetluses antud ütlusi, et arvas

umbes sellist kogust olevat. Tõepoolest, tuvastatud puhta aine kogusest piisanuks keskmiselt

24 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks. Seega ei välista isegi süüdistatava enda versioon

sündmustest iseenesest süüteokoosseisu täitmist.

Karistus

16. KarS § 184 lg 2 p 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. a otsus nr 1-17-

1629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi

ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-

113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas

nr 3-1-1-52-13, p 19).

17. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et narkootilise aine kogus, mida süüdistatav

süüdistuse kohaselt käitles, s.o vähemalt 1,59 grammi puhast ainet, oli küll suur KarS § 184

süüteokoosseisu tähenduses, kuid ei olnud selline, mis viitaks käitlemisele edasiandmise

eesmärgil või tervikuna rahvatervise kahjustamisele suures ulatuses – sellest piisanuks 24

inimesele joobe tuvastamiseks. Seega on usutav, et narkootiline aine oli mõeldud eeskätt

süüdistatavale isiklikuks tarbimiseks. Samas on süüdistatavat varem kaks korda karistatud

narkootilise aine käitlemise eest ja viimane tegu on toime pandud katseajal, sest isikut vabastati

ennetähtaegselt vangistuse kandmisest. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et ta ei tarbi enam

narkootilisi aineid, tal on pere ja pool aastat tagasi sündis tal laps; samuti on tal püsiv töökoht.

Kuigi süüdistatav ei tunnista ega seega ka kahetse tegu, on eeltoodust ja arvestades süüdistatava

vanust võimalik järeldada, et isik on võimeline muutma edaspidi oma käitumist ja loobub

narkootilise aine käitlemisest. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis viitaks sellele, et süüdistatav

jätkab praegusel ajal narkootilise aine käitlemisega seotud kuritegude või väärtegude

toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistus

sanktsiooni alammäära lähedal, s.o 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

18. Süüdistatav pani teo toime katseajal. Harju Maakohtu 28. novembri 2017. a määrusega

kriminaalasjas nr 1-15-1302 (II kd, tl 40-41) vabastati M. Laaneväli talle Harju Maakohtu

6. aprilli 2015. a mõistetud karistuse, s.o 5 aastat ja 6 kuud kandmisest tingimisi enne tähtaega

katseajaga kuni 6. septembrini 2019. Isiku karistuse kandmise algus oli 6. märts 2014 ja teda

vabastati karistuse kandmiselt 14. detsembril 2017 (vt kinnipeetava andmete päring, kd II,

tl 43-44), s.o ärakandmata on 1 aasta 8 kuud 22 päeva vangistust. KarS § 76 lg 8 näeb ette, et

kui süüdlane paneb vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel katseajal toime uue

tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse

osa täide, mõistes liitkaristuse § 65 lg 2 alusel. Seega tuleb suurendada käesoleva otsusega

mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 6. aprilli 2015. a otsusega mõistetud vangistuse

ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuu 22 päeva võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 5 aastat 2

kuud 22 päeva vangistust, mis kuulub ärakandmisele kohtuotsuse jõustumisel. Vangistuse

kandmist arvestada alates Martin Laanevälja karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse

ärakandmisele toimetamisest. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistatakse kohtuotsuse

jõustumisel.

Menetluskulud

19. Kriminaalmenetluses tekkinud kulud on narkootilise aine ekspertiisi nr xxxx tegemise kulu

84 eurot, M. Laaneväljal joobeseisundi tuvastamise kulu 183 eurot ja valitud kaitsjale makstud

tasu, mida kandis süüdistatav. Esimese astme kuriteoga kaasnev sundraha on 1460 eurot.

19.1. Kohus leiab, et süüdistatavalt tuleb KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180

lg 1 alusel riigi kasuks välja mõista sundraha ja narkootilise aine ekspertiisi tegemisega seotud

kulu, s.o kokku 1544 eurot. Võttes arvesse süüdistatava sissetulekut (vt Maksu- ja Tolliameti

tõend, kd II, tl 42) ja vangistusega seotud võimalikke majanduslikke raskusi määrab kohus

KrMS § 180 lg 3 alusel, et Martin Laaneväli peab tasuma menetluskulu 10 kuu jooksul otsuse

jõustumisest, s.o igakuiselt 154 eurot 40 senti Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

Pank,

EE502200221014193355

Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99920700015758 ja selgitus „Martin Laaneväli, kriminaalasi 1-19-8770, sundraha ja

menetluskulud.“

Viitenumbri

märkimine

maksekorraldusele

on

kohustuslik.

Kui

menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur

täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

19.2. Kaitsja esitas taotluse süüdistatava õigeksmõistmisel hüvitada talle valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu kokku 2200 eurot, sealhulgas käibemaks (kd I, tl 35-38).

Kohus peab kaitsja tasu praeguse kriminaalasja asjaoludel mõistlikuks, kuid KrMS § 175 lg 1

p 1 ja § 180 lg 1 alusel jääb see summa süüdimõistmisel süüdistatava kanda.

19.3. Martin Laaneväljal narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobe tuvastamise kulu, s.o 183

eurot tuleb kohtu hinnangul KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Isikul ei tuvastatud joobe

esinemist ja arvestades isiku resotsialiseerumise väljavaateid, on põhjendatud kulu jätmine riigi

kanda.

Asitõendid

20. Asitõend – ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine kokaiin tuleb konfiskeerida

KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel, sest tegemist on keelatud ainega, mille konfiskeerimine on

seaduse kohaselt kohustuslik ning jätta see NPALS § 7 lg 3 kohaselt ekspertiisiasutusele aine

säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

21. Asitõend – narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr xxxx tagastatud minigrip kilekotid –

konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend, kuna neid kasutati

narkootilise aine käitlemiseks ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Tegemist on olemuslikult väheväärtusliku esemega ja selle säilitamine kriminaalasja juures

pärast otsuse jõustumist ei ole otstarbekas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elina Elkind

Anne Ojala

M Montgomery

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik