1-19-9910/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-19-9910

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2020, Tallinn Kohtuasja number 1-19-9910 Kohtukoosseis Meelika Aava, Sten Lind Julia Katškovskaja, Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 23. märtsi 2020 k R.F ohtuotsus süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

Apellatsiooni esitaja Valitud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas

RESOLUTSIOON

Jätta kui ilmselt põhjendamatu läbi

kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase apellatsioon vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.F süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki korduvas joobeseisundis juhtimises, mille ta pani toime 15. oktoobril 2019 Tallinn- -Ikla Pärnu

maanteel, juhtides haagisega veoautot Scania. Enne seda oli teda kolm korda mootorsõiduki joobes juhtimise eest kriminaalkorras karistatud.

2.

Pärnu Maakohtu 23. märtsi 2020. a otsusega tunnistati R.F üldmenetluses süüdi

KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastaks. Karistusest loeti kantuks

eelvangistuses viibitud 3 päeva. Mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu 26. septembri 2018. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuu võrra ja

liitkaristuseks mõisteti 3

27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks aastat 8 kuud ja määrati vanglasse asumise päev.

2(4)

KarS § 50 lg 1 alusel võeti R.F-ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus

1 aastaks 8 kuuks. Lisakaristus laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist süüdistatavale mõistetud põhikaristuse osas. Võimaluse korral taotleb

ta lisakaristuse tähtaja lühendamist.

Kaitsja taotleb süüdistatavale mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist KarS § 424 lg 2 alammäära piires selliselt, et KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus ei ületaks kahte aastat ja asendada see üldkasuliku tööga.

Maakohus on keskendunud karistuse mõistmisel üksnes sellele, et süüdistatavat on varem

samalaadse teo eest korduvalt kriminaalkorras karistatud. Süüdistatav on oma käitumist

muutnud, sest ta töötab rehabilitatsioonikeskuses ja lubab edaspidi elada seadusekuulekalt.

Rehabilitatsioonikeskuse iseloomustusest nähtub, et süüdistatav on käitunud korrektselt. Apellant taotleb kohtuistungil üle kuulata tunnistajana , kes on tema otsene ülemus ja võib YY

teda positiivselt iseloomustada. Maakohus jättis selle tunnistaja põhjendamatult üle kuulamata, ehkki sellele ei oleks kulunud palju aega. R.F on tasunud kõik võlgnevused ja maksab elatist oma lapsele. Ka A - le etteheiteid olnud, kuid maakohus OÜ s töötamise ajal ei ole tema töö ei ole selle iseloomustusega arvestanud.

Süüdistatav kirjeldas kohtuistungil temal 15. oktoobril 2019 esinenud ärevusseisundit, mis oli

tingitud pikaajalisest ja stressirohkest võlgade tasumise perioodist. Ta käitus sellel päeval

mõtlematult ja hakkas uuesti alkoholi tarvitama. Enne seda ei olnud ta pikka aega alkoholi

tarvitanud. Ta kahetseb juhtunut puhtsüdamlikult ja maakohus oleks pidanud seda arvestama

karistust kergendava asjaoluna. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras. Tänu rehabilitatsioonikeskuses viibimisele on süüdistatav muutunud rahulikumaks. Teda

on mõjutanud igapäevane suhtlemine pastoriga, koosolekud ja piiblitunnid. Seal on kindel päevarežiim, ei tohi tarvitada alkoholi, suitsetada ega keskusest omavoliliselt lahkuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab

üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tule jätta läbi vaatamata. Oma b seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Kohtukolleegium , et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt märgib

selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku

11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi

vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast

erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et

apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu

rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on

apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi

vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

3(4) Kohtukolleegium leiab, et praeguses asjas on maakohtu otsus kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus

mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama

astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.

-

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

Maakohtu otsuses on kohtukolleegiumi hinnangul piisava põhjalikkusega selgitatud, miks tuleb

mõista R.F-ile reaalne vangistus. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et selle põhjusek käitumisele positiivset mõju avaldanud s on asjaolu, et varasemad karistused ei ole tema ning ta paneb jätkuvalt toime kuritegusid. Tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja praeguses

asjas menetleteva kuriteo pani ta toime katseajal. Lisaks sellele on tal viis kehtivat väärteokaristust, sealhulgas mootorsõiduki joobes juhtimise eest.

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritav mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on kuritegu,

mille eest karistatakse kuni neljaastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta KarS § 424 lg s 2 sätestatud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata - ja KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

R.F on varem samalaadse rikkumise eest karistatud rahalise karistusega, seejärel

tingimusliku vangistusega ning siis nn šokivangistusega koos allutamisega elektroonilisele valvele. Seega on mõistetud süüdistatavale järjest rangemaid karistusi, kuid vaatamata sellele ei

ole need kar

Riigikohtu istused tema käitumisele positiivset mõju avaldanud.

kriminaalkolleegiumi

jätkuva praktika kohaselt peavad kuritegude eest mõistetavad karistused muutuma

gi järjest rangemaks, mitte kergemaks.

Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga, et maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse vaid

süüdistatava varasemaid karistusi. Nimelt nähtub kohtuotsusest, et maakohus hindas R.F süü suurust keskmisest suuremaks, võttes seejuures arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja joobe suurust. R.F alkoholijoove ületas tunduvalt kriminaalseks joobeks

loetava joobe minimaalmäära. Ta sõitis haagisega veokiga päevasel ajal tiheda liiklusega

maanteel, kaldudes pidevalt vastassuunavööndisse. Ohtliku sõidustiiliga veokist teatasid

häirekeskusesse kaasliiklejad. Seega ei peatanud politseinikud veokit mitte rutiinse

liikluskontrolli käigus, vaid kaasliiklejate informatsiooni põhjal. R.F tegevus oli kaasliiklejatele äärmiselt ohtlik ja oleks võinud kaasa tuua äärmiselt raskeid tagajärgi. Tegemist ei olnud mitte mõtlematusega, vaid süüdistatava tahtliku tegevusega.

Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras, sest ta on iga kord

oma tegu kahetsenud, kuid paneb jätkuvalt toime kuritegusid. Tema kahetsus on kantud eesmärgist saada leebem karistus.

Positiivset iseloomustust ja rehebilitatsioonikeskusesse asumist on maakohus karistuse mõi arvesse võtnud. stmisel juba

4(4) Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et R.F süü on keskmisest suurem, mistõttu on

mõistnud talle põhi ja lisakaristuse keskmises määras. - Kohtukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid süüdistatavale mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist. ja lisakaristuse

On igati positiivne, et süüdistatav on tasunud oma võlad, maksab elatist ja lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud vangistuse.

5. kaitsja apellatsiooni Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et

põhjendused tühistamise maakohtu otsuse ks alust ei anna. Seega on apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab KrMS § 326 lg st 3 läbi vaatamata. selle juhindudes -