Legislator Case Law & Legislation
3-19-2389/13 AI generated

3-19-2389/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-19-2389/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Halduskohtu menetluses on V. K kaebus PPA ettekirjutuse nr 1049757849 õigusvastuse kindlakstegemiseks ja sissesõidukeelu tühistamiseks. Vastustaja teatas 06.03.2020 kohtule, et Siseministeerium on 26.02.2020 otsusega tunnistanud vaidlustatud PPA viisa kehtetuks tunnistamise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsused kehtetuks. Kuna ministeerium leidis, et PPA-l ei olnud alust viisa kehtetuks tunnistamiseks ning viibimisaja ennetähtaegseks lõpetamiseks, siis puudus alus ka ettekirjutuse tegemiseks ning sissesõidukeelu kehtestamiseks. Vastustaja on kaebuse tervikuna õigeks võtnud ning on kohtule esitanud avalduse kaebuse õigeks võtmise kohta vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 27 lg 3. PPA teatas 31. märtsil 2020 kohtule, et ei vaidle kaebaja menetluskuludele vastu. KOHTU SEISUKOHT

Legislator headnote

AI generated

3-19-2389/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.mail (k.a) 2020 (HKMS § 181 lg 1, TsÜS § 136 lg 8). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Keywords

AI generated
lack of prosecutorial standing systemic deficiency legal framework of the ESCB deficiency of pledge lack of entitlement supplementary protection certificate
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-19-2389 Otsuse kuupäev

9. aprill 2020 Kohtunik Ülle Polluks Haldusasi

V. K kaebus Politseija Piirivalveameti 10.12.2019 ettekirjutuse nr 1049757849 õigusvastuse kindlakstegemiseks ja sissesõidukeelu tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja V. K , esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Vastustaja PPA, esindajad Veljo Uustal ja Eve Kikkas Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V. K kaebus.

2. Teha kindlaks Politseija Piirivalveameti 10.12.2019 ettekirjutuse nr 1049757849 õigusvastasus osas, millisega kohustati V. K Eestist lahkuma.

3. Tühistada Politseija Piirivalveameti 10.12.2019 ettekirjutus nr 1049757849 osas, millisega kehtestati V. K le Eestisse sissesõidukeeld.

4. Välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks viimase poolt kantud menetluskulud summas

735 eurot. Jätta Politseija Piirivalveameti menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.mail (k.a) 2020 (HKMS § 181 lg 1, TsÜS § 136 lg 8). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-19-2389

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on V. K kaebus PPA ettekirjutuse nr 1049757849 õigusvastuse kindlakstegemiseks ja sissesõidukeelu tühistamiseks.

2. Vastustaja teatas 06.03.2020 kohtule, et Siseministeerium on 26.02.2020 otsusega tunnistanud vaidlustatud PPA viisa kehtetuks tunnistamise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsused kehtetuks. Kuna ministeerium leidis, et PPA-l ei olnud alust viisa kehtetuks tunnistamiseks ning viibimisaja ennetähtaegseks lõpetamiseks, siis puudus alus ka ettekirjutuse tegemiseks ning sissesõidukeelu kehtestamiseks. Vastustaja on kaebuse tervikuna õigeks võtnud ning on kohtule esitanud avalduse kaebuse õigeks võtmise kohta vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 27 lg 3. PPA teatas 31. märtsil 2020 kohtule, et ei vaidle kaebaja menetluskuludele vastu. KOHTU SEISUKOHT

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse.

4. Kohus ei hakka kaebuse asjaoludel pikemalt peatuma, kuna vaidlus poolte vahel on ära langenud seoses vastustaja poolt kaebuse õigeksvõtuga ehk siis vastustaja on nõustunud kõigi kaebuses toodud asjaoludega/põhjendustega.

5. Kohus nõustub kaebuses toodud seisukohtadega tervikuna, mille ülekordamist ei pea antud juhul vajalikuks. Kohus märgib vaid, et Siseministeeriumi 26.02.2020 otsusega rahuldati V. K 10.02.2020 esitatud avaldus, tunnistati viisa kehtetuks tunnistamise otsus nr 2564/2019 ja viibimistähtaja ennetähtaegse lõpetamise otsus nr 2565/2019 kehtetuks. Seega puudus alus Politseija Piirivalveameti 10.12.2019 ettekirjutuse nr 1049757849 tegemiseks ning sissesõidukeelu kehtestamiseks.

6. Kohus leiab, et vaidlustatud haldusakti tühistamine on põhjendatud. Samuti on põhjendatud õigusvastasuse tuvastamise nõue, viimase osas kohus täielikult nõustub kaebuses toodud argumentidega. Seda on kinnitanud ka vastustaja kaebuse tervikuna õigeks võtmisega.

7. Kaebuse esitaja taotleb kantud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt, mille kohta on kohtule esitanud menetluskuludokumendid. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid (HKMS § 108 lõige 5). Otsus tehakse vastustaja kahjuks, seega tuleb menetluskulud kanda temal. Kaebaja menetluskuludeks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot (tasutud IM EXPERT OÜ poolt 19.12.2019) ja õigusabikulud summas 720 eurot (vt Advokaadibüroo Küllike Namm arve nr 20191037). Õigusabikulud seonduvad praeguse vaidlusega. Vastustaja teatas, et ei vaidle kaebaja menetluskuludele vastu. Ka kohtu hinnangul on kaebaja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lõige 6). Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista 735 eurot. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)