2-19-12560/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtumääruse

teatavakstegemise aeg ja koht

09. aprill 2020 Tallinn, Lubja 4

Tsiviilasja number

2-19-12560

Kohtuasi

Salva Kindlustuse AS-i avaldus Tallinn, Valdeku tn 112

korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

2368,12 eurot

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984,

asukoht Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn) volitatud esindaja M

M (e-post: xxx)

Puudutatud isik: Tallinn, Valdeku tn 112 korteriühistu

(registrikood 80173269, asukoht Valdeku 112, 11215

Tallinn)

Resolutsioon

1. Rahuldada Salva Kindlustuse AS-i avaldus Tallinn,

Valdeku tn 112 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks

2. Välja mõista Tallinn, Valdeku tn 112 korteriühistult

põhivõlg

2146,10

eurot

(kaks

tuhat

ükssada

nelikümmend kuus eurot ja 10 senti), sissenõutavaks

muutunud viivis 50,33 eurot (viiskümmend eurot ja 33

senti) ning alates 23.08.2019 viivis tasumata põhinõudelt

2146,10 eurot kuni põhivõla kohase tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Salva

Kindlustuse AS-i kasuks.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud täies ulatuses Tallinn, Valdeku tn

112 korteriühistu kanda

2. Välja mõista Tallinn, Valdeku tn 112 korteriühistult

menetluskuluna riigilõiv 50 (viiskümmend) eurot Salva

Kindlustuse AS-i kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest

Avaldaja nõue

1. Avaldaja palub kohtule esitatud avalduses ja selle täpsustuses välja mõista põhivõlgnevus

2146,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 50,33 eurot ja viivis arvestatuna põhinõudelt

seadusjärgses viivisemääras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Avalduse asjaolud

2. Avalduse kohaselt toimus 01.10.2018 Tallinnas Valdeku 112 korteris nr xxx

veekahjujuhtum, mille tagajärjel sai kahjustada korteri siseviimistlus. Kindlustusvõtja E P on

sõlminud korteri xxx kindlustamiseks avaldajaga kodukindlustuse lepingu perioodiga

09.08.2014 – 08.08.2019. Vastavalt kindlustuslepingule on avaldaja tekkinud varakahju

hüvitanud, tasudes Xxx OÜ-le korteri taastusremondi eest 2 146,10 eurot. Omavastutus

summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Veekahju põhjuseks oli korteris nr xxx asunud

keskkütteradiaatori leke. Avaldaja on saatnud puudutatud isikule mitmeid tagasinõudekirju,

kuid puudutatud isik ei ole asunud võlgnevust tasuma.

3. Kohus võttis avalduse 13.09.2019 määrusega hagita asjana menetlusse ning määras

puudutatud isikule tähtaja vastuse esitamiseks 20 päeva alates määruse ja avalduse

kättesaamisest. Kohtumäärus ja avaldus on kätte toimetatud tähitult puudutatud isiku

juhatuse liikmele M L isiklikult 10.01.2020. Puudutatud isik ei ole kohtule oma vastust

avalduse suhtes kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-st 1 vaatab kohus esitatud

avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama

paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi

peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui

avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi

vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud

kohtuistungi korraldamise kohustus. Avaldaja on avaldanud, et on nõus kirjaliku

menetlusega. Puudutatud isik ei ole oma seisukohta selles osas esitanud. Kuivõrd antud asjas

seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, lahendab kohus avalduse kirjalikus

menetluses.

5. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 3 kohaselt ei ole eriomandi esemeks hoone

ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks

kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone

reaalosa piires. Riigikohus on leidnud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud

ühiskommunikatsioonid (nt keskküttetorustikud) on korteriomanike kaasomandis vaatamata

sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (Riigikohtu 21.10.2015 otsus tsiviilasjas 3-2-1-

107-15 p 13 ja 27.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Tulenevalt KrtS § 34 lg-st 2

KrtS § 35 lg-st 2 valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu

kaudu ja korteriühistul on muuhulgas kohustus tagada kaasomandi eseme tavapärane korrashoid

ja remont. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

6. Veekahju tekkimine korterile xxx on tõendatud kindlustusvõtja kahjuavaldusega ja fotodega

korterist xxx. Veekahju tekkekoht (korter xxx) ja põhjus (radiaatori leke) on tõendatud

kindlustusvõtja kahjuavaldusega. Kohus leiab, et korteriühistu vastutuse aluseks on

korteriühistu

tegevusetus,

st

korteriühistu

ei

kontrollinud

keskküttetorustiku

(sh

keskkütteradiaatori) korrashoidu, mille tagajärjel tekkis korteri xxx omanikule kahju. Tulenevalt

eeltoodust vastutab korteriühistu kahju tekkimise eest KrtS § 34 lg 2, 35 lg 2 p 1 ja VÕS § 115

lg 1 alusel.

7. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 sätestavad, et

hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige

otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige

kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise,

isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad

mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja

hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab

kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

Vastavalt VÕS § 492 lõikele 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv hüvitamise nõue.

8. Kahju suurus 2246,10 eurot on tõendatud Xxx OÜ hinnapakkumisega nr 20181101. Kuna

kindlustusandja hüvitas kahju, siis on temale üle läinud hüvitatava kahju ulatuses kahju

hüvitamise nõue. Arvestades, et kindlustusvõtja omavastutus oli 100 eurot, siis tuleb puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 2146,10 (2246,10-100) eurot.

9. VÕS §-de 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja

kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS § 82 lg-le

7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

Kuivõrd puudutatud isik ei ole omapoolset kohustust täitnud nõuetekohaselt ka täiendava tähtaja

jooksul, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lõike 1 punkt 1

lubab kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 nõuda võlgnikult viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist taotleda kohtult

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni

10. Avaldaja 16.04.2019 tagasinõudega on tõendatud, et avaldaja pöördus puudutatud isiku poole

nõudega, et puudutatud isik hüvitaks viimase poolt kantud kulud hiljemalt 07.05.2019. Seega

muutus nõue sissenõutavaks 08.05.2019. Avalduse esitamise seisuga 22.08.2019 pole

puudutatud isik võlgnevust tasunud, järelikult on sissenõutavaks muutunud seadusjärgsete

viiviste summa 50,33 eurot. Avaldaja on taotlenud viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult TsMS § 367 alusel protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

11. Eelnevast tulenevalt on avaldus põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies

ulatuses. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2146,10 eurot,

perioodil 08.05.2019-22.08.2019 sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 50,33 eurot,

viivis alates 23.08.2019 tasumata põhinõudelt 2146,10 eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS

§ 113 lg-s 1 sätestatud viivisemääras.

Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise ja kohus

rahuldab avaldaja avalduse täies ulatuses, siis tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku

kanda.

13. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. Avalduse

kohaselt on avaldaja tasunud riigilõivu 250 eurot. Hagita menetluses läbivaadatavas asjas

tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS §59 lg 5), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja mõista. Kohus selgitab, et ülejäänud riigilõiv 200 (250-50) eurot tagastatakse avaldaja

avalduse alusel (TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik