1-10-378/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedmärtsil 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-10-378 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi A.I süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu II osakonna ringkonnaprokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav A.I
Legislator headnote
AI generated1-10-378/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kohtuotsus kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht
24. märtsil 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-10-378 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi A.I süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu II osakonna ringkonnaprokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav A.I
elukoht ja aadress: XXXXXXXX X-XX, isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral: Tartu Maakohtu 12.10.2005. a otsusega KarS § 424 järgi 3 kuu vangistusega KarS § 73 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Anu Rannaveski RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada A.I KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui A.I ei pane 20
(kahekümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1. elab kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha
vahetamiseks.
Kohtuotsus kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks) kuuks.
Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 1. aprillil 2010. a.
Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
KrMS § 180 lg 1 välja mõista A.I-lt riigituludesse menetluskuluna sundraha
6525
(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Kaitsjale makstud tasu (kaks tuhat 2086 kaheksakümmend kuus) krooni senti jätta riigi kanda.
Määrata menetluskulude tasumine ositi 10 (kümme) kuu jooksul järgmiselt: alates
kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on A.I kohustatud tasuma igakuiselt
(kuussada viiskümmend kaks) krooni senti.
Süüdimõistetutel tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB
Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas (Swedbank) nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr 1-10-2224, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon
A.I süüdistatakse selles, et tema rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 3
1 p 1 sellega, et juhtis alkoholijoobe seisundis 17.12.2009 kella 18:22 ajal Tartu linnas Väike – Turu tänaval mootorsõidukit Volvo 940 riikliku registreerimismärgiga XXX XXX.
Seega pani A.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Kokkulepe
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuulist vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui A.I ei pane 20-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg
1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 50 lg 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks.
Kohtu seisukoht kokkuleppe osas
Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et A.I, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et A.I on sõlminud kokkulepped oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse süüdi tunnistada A.I KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kohtu seisukoht menetluskulu osas
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525 krooni. Menetluskuludeks on veel kaitsjatasu 2086.80 krooni. A.I on 60% töövõimetu. Tema ainsaks sissetulekuks on pension 2299 krooni kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine A.I-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda. A.I sissetulekud ei võimalda ka sundraha ühe korraga tasumist, mistõttu tuleb talle anda võimalus selle tasumiseks ositi 10 kuu jooksul võrdsetes osades 652.50 krooni kaupa.
Kohtunik