1-10-615/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märtsil 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-10-615

Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi B.A süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokuröri abi Jane Pajus Süüdistatav B.A

elukoht ja aadress: XXXX X-XXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 5 korda, viimati Tartu Maakohtu 08.03.2006 otsusega KarS § 424 alusel 6 kuud

vangistust § 73 alusel 3 aastase katseajaga, juhtimisõiguse

äravõtmine 4 kuuks ja Tartu Maakohtu 29.09.2006 otsusega

KarS § 424 alusel 1 aasta vangistust, varasema otsusega mõistetud kandmata karistust liites 1 aasta 6 kuud vangistust ja

juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks. Vangistus kantud

osaliselt: 28.02.2007- 28.12.2007 Tartu vanglas, kust

vabastatud tingimisi enne tähtaega 1 aastase katseajaga, ärakandmata jäi 8 kuud ja 3 päeva vangistust; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada B.A KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui B.A ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

2

1. elab kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Kohtuotsus kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõend, 13 läbiva naelaga puust latt, mis asub Lõuna Prefektuuri hoiuruumis, hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

KrMS § 180 lg 1 välja mõista B.A-lt menetluskuludena sundraha (kuus tuhat 6525 viissada kakskümmend viis) krooni. Määratud kaitsja tasu (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) ja ekspertiisitasu (neli 1380 4000 tuhat) krooni jätta riigi kanda.

Määrata menetluskulude tasumine ositi 10 (kümme) kuu jooksul järgmiselt: alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on B.A kohustatud tasuma igakuiselt

652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni senti. 50

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme

päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse

3

otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel

tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15. peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

B.A süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes 06.02.2009 kella 13.10 ajal Tartus

Kastani 19 maja koridoris püüdis käes olnud puust latiga, milles oli 13 läbivat naela, lüüa

juhtimiskeskusest saadud väljakutse peale sündmuskohale tulnud ja seega ametikohustuste

täitmisel olnud Lõuna Politseiprefektuuri Tartu Politseiosakonna patrullitalituse vanemkonstaabel Andrei Ivahnenkot pea piirkonda, kuid löök ei tabanud, sest samuti saadud

väljakutse peale sündmuskohale tulnud ja ametikohustuste täitmisel olnud Lõuna Politseiprefektuuri Tartu Politseiosakonna patrullitalituse konstaabel Rauno Pikker blokeeris

löögi. Seejärel lõi B.A Kastani 19 maja ees teda täiendavaks isikukontrolliks

politseiautosse toimetada püüdnud Andrei Ivahnenkot mitu korda jalaga keha piirkonda ja tekitas sellega füüsilist valu ning üritas jalgade ja kätega lüüa Rauno Pikkerit keha piirkonda, kuid ei tabanud. Seega B.A, võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisega seoses tema ametikohuste täitmistega, pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuulist vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.A ei pane 1 aasta 6 kuulise pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et B.A, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et B.A on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse süüdi tunnistada B.A KarS § 274 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

4 Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista

süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise

eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525 krooni. Samuti peab kohus

põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu, summas 1380 krooni (kohtueelses menetluses 1260 krooni ja

kohtumenetluses 120 krooni) ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu summas 4000 krooni.

B.A on töötu, kellel käesoleval puuduvad sissetulekud. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine B.A-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu ja ekspertiisitasu riigi kanda. B.A sissetulekud ei võimalda ka sundraha ühe korraga tasumist, mistõttu tuleb talle anda võimalus selle tasumiseks ositi 10 kuu jooksul võrdsetes osades 652.50 krooni kaupa.

Ingeri Tamm Kohtunik