3-20-324/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-324 Haldusasi XX kaebus Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – XX Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.02.2020 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus Tagastada XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.02.2020 määruse resolutsiooni punkti 2 peale.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas Tallinna Halduskohtule 19.02.2020 hagiavaldusena pealkirjastatud avalduse, mida halduskohus käsitas kaebusena. Kaebuse kohaselt rikub Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2015 otsus nr 2-13-42036 kaebaja põhiõigusi. Otsus on vale ja tuleb tühistada. Ringkonnakohus tegi otsuse ilma, et asjas oleks toimunud istung. Kohtukutset ei toimetatud kaebajale kätte, mistõttu jäi kassatsioonkaebus tähtaegselt esitamata. Kuna kaebajale ei määratud esindajat, ei olnud tal võimalik end kaitsta. Elatise nõue on 5400 eurot, millele lisandub iga kuu 200 eurot. Kaebaja on invaliid. Tal on alaealine laps, keda ta kasvatab üksi. Kaebajalt ja tema lapselt võeti õigus elule. Kaebaja igakuine sissetulek on invaliidsuspension 214,60 eurot, millest kahele inimesele jääb 14,60 eurot kõigi vajaduste katteks. Kaebajale tuleb hüvitada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 16 lg

1 alusel 5400 eurot, millele lisandub 100 eurot alates 11.09.2013 kuni 27.07.2019, s.o YY

3-20-324 2(4) täiskasvanuks saamiseni, ning 100 eurot kuus alates 11.09.2013 kuni 03.11.2022, s.o QQ täisealiseks saamiseni. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks ning riigi õigusabi taotlus esindamiseks haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamiseks, esindamiseks halduskohtumenetluses ja muuks õigusnõustamiseks.

2. Tallinna Halduskohus jättis 21.02.2020 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning tagastas kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni p 2). Halduskohtul puudub pädevus kontrollida tsiviilasju lahendava kohtu lahendite õiguspärasust. Ringkonnakohtu otsuse peale võib menetlusosaline esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 670 lg 1). Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2015 otsuses on edasikaebamise korda selgitatud. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et kaebaja esitas Riigikohtule 14.09.2015 avalduse kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning riigi õigusabi taotluse kassatsioonkaebuse koostamiseks. Riigikohus jättis 28.09.2015 määrusega nr 3-7-1-2-805 rahuldamata kaebaja taotluse kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning tagastas kassatsioonkaebuse ja riigi õigusabi taotluse. Kui isik ei esita kassatsioonkaebust tähtaegselt või Riigikohus jätab kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamata, ei saa ringkonnakohtu otsust vaidlustada hiljem halduskohtus. Jõustunud lahendite peale on võimalik esitada teistmisavaldus. Tsiviilasjas tehtud lahendi põhjal esitatud 5400 euro suurusel kahju hüvitamise nõudel ei ole alust, sest kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ning seda ei ennistatud. Kahjunõue on perspektiivitu ning see kuuluks nii HKMS §

121 lg 2 p 1 kui ka HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kaebuse esitamist pöördunud taotlusega Justiitsministeeriumi poole. Sellel ei ole menetluslikus mõttes ka tähtsust, sest hüvitamisnõue oleks perspektiivitu ning selle menetlemine ei ole kaebaja huvides. Kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole alust kaebajale ka riigi kulul esindajat määrata. Ka muude menetlusabi taotluste lahendamisel puudub praktiline tähendus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. XX märgib 09.03.2020 määruskaebuses, et tsiviilasi nr 2-13-42036 kuulub halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus eiras kohtuotsuse tegemisel põhiseadust. Kaebajalt ja tema lapselt võeti õigus elule. Kohtukoosseis pani toime kuriteo. Kaebaja ei saanud kätte kohtukutset, ta ei osalenud istungil ega saanud kohtuotsust. Kohtu tegevusega tekitatud hüvitamisnõude lahendamine on halduskohtu pädevuses. Kohtu tegevusega tekitati kaebajale kahju 5400 eurot, lisaks iga kuu 200 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse, kuna määruskaebuse esitaja võimalused oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähesed (HKMS § 207 lg 2). Samal põhjusel ei ole vajalik küsida määruskaebusele ka vastustaja seisukohta. 5. Määruskaebus ei vasta HKMS § 52 lg-s 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 334–337, 339 ja 340 sätestatud vorminõuetele. Kohtule tuleb avaldused esitada kirjalikult, s.o omakäeliselt allkirjastatuna. Kirjaliku vormiga on samastatud elektrooniline vorm, kuid seda ainult siis, kui dokument on digitaalselt allkirjastatud. XX ei ole määruskaebust allkirjastanud. Kuna XX on kohtuga suhelnud e-posti aadressi xxx vahendusel, ei kahtle ringkonnakohus siiski määruskaebuse esitaja isikusamasuses (TsMS § 336 lg 4).

3-20-324 3(4) 6. Määruskaebusest võib järeldada, et kaebaja vaidlustab Tallinna Halduskohtu 19.02.2020 määruse resolutsiooni punkti 2, millega halduskohus tagastas kaebuse. Kaebaja ei vaidlusta riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist. 7. Kaebaja on kaebuses märkinud: „Ringkonna kohtu koosseisu tegevus on Euroopa Liidus vastuolus Inimõigustega ja see vale otsus tuleb tühistada.“ Seega võib järeldada, et kaebaja soovib vabaneda Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2015 otsusest nr 2-13-42036. Halduskohus tagastas kaebuse selles osas õigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.05.2015 otsusega Harju Maakohtu 17.11.2014 otsuse ning tegi uue otsuse, millega mõistis kaebajalt välja elatise 100 eurot kuus YY kasuks 11.09.2013–27.07.2019 ning 100 eurot kuus QQ kasuks 11.09.2013– 03.11.2022. Kaebajale ei õnnestunud kohtuotsust tähitud kirjaga kätte toimetada, mistõttu tehti seda hoiustamisega (TsMS § 327). Kaebaja esitas Riigikohtule 14.09.2015 riigi õigusabi taotluse kassatsioonkaebuse esitamiseks, kassatsioonkaebuse ning taotluse kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks (täiendatud 16.09.2015, 17.09.2015 ja 24.09.2015). Riigikohus jättis 28.09.2015 määrusega nr 3-7-1-2-805 kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning kassatsioonkaebuse ja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Riigikohus oli seisukohal, et kaebajal puudus mõjuv põhjus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ületamiseks. Kaebaja minetas kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ületamisega võimaluse ringkonnakohtu otsuse kehtivust murda. Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2015 otsus nr 2-13-42036 jõustus 04.08.2015. Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik (TsMS § 457 lg 1). Jõustunud kohtuotsuse uuesti läbivaatamine on võimalik vaid teistmise korras (TsMS 68. ptk). Kui kaebajal ei ole võimalik välja mõistetud määras elatist maksta, on tal võimalik esitada TsMS §s

459 sätestatud eelduste täitmisel uus hagi elatise maksete suuruse vähendamiseks (vt ka Riigikohtu 19.10.2015 määrus nr 3-2-1-119-15, p 12). 8. Kaebaja on taotlenud ka õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja käsitab kahjuna raha, mis temalt Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2015 otsusega nr 2-13-42036 elatisena välja mõisteti. Halduskohus oli seisukohal, et hüvitamiskaebus tuleks tagastada nii HKMS § 121 lg 2 p 1 kui ka HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. 9. Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et hüvitamiskaebuse esitamisel on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Sama sätte teise lause kohaselt esitatakse kohtu tekitatud kahju hüvitamise taotlus Justiitsministeeriumile. Eelnev ei tähenda siiski, et enne hüvitamiskaebuse esitamist kohtule tuleks tingimata pöörduda taotlusega Justiitsministeeriumi poole. Kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kaebuse otse halduskohtule (vt ka Riigikohtu 25.11.2019 määrus nr 3-19-823, p 8). 10. Kaebaja on kahjunõude alusena osutanud RVastS § 16 lg-le 1. Ringkonnakohus märgib, et RVastS § 16 reguleerib avalik-õiguslikus suhtes õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Kohtuotsusega elatise väljamõistmine ei ole käsitatav haldusakti ega toiminguna, vaid õigusemõistmisena ning selle raames tekitatud kahju hüvitamist reguleerib ammendavalt erinormina RVastS § 15 (vt Riigikohtu 28.03.2016 otsus nr 3-3-1-70-15, p 23). 11. Kahju hüvitamise nõude esitamine RVastS § 15 lg 1 alusel on küll võimalik, kuid selline kaebus oleks perspektiivitu. Arvestades, et ringkonnakohtu 27.05.2015 otsus jõustus

3-20-324 4(4) 04.08.2015, on kaebaja ületanud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kaebetähtaega. Kaebajale oli tagatud edasikaebeõigus, mida ta kasutas, ent ei olnud selles edukas. Halduskohtul tuleks seega lähtuda jõustunud kohtulahendi resolutsioonis kajastatust. Halduskohtul puuduks õigus hinnata vaidlustatud kohtulahendi sisulist õiguspärasust. RVastS § 15 kohaldamine eeldab täiendavalt kohtuniku kuriteo tuvastamist. Puuduvad tõendid selle kohta, et ringkonnakohtu koosseis oleks tsiviilasja menetlemisel toime pannud kuriteo. Kohtunikke ei saaks käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Halduskohtu pädevuses ei ole tuvastada kuriteo toimepanemist.

12. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalused halduskohtu 21.02.2019 määruse resolutsiooni p 2 vaidlustamisel oma õigusi kaitsta on ilmselgelt vähesed. Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 2 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)