2-17-5184/47 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.04.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-5184

Tsiviilasi

Jõelähtme Vallavalitsuse hagi X X vastu võla ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

4 446,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse

kaudu), seaduslik esindaja x x ja volitatud esindaja

Kristiine Urb

Kostja X X (isikukood x), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tõnu Tuulas

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 05.03.2020

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista X Xlt Jõelähtme Vallavalitsuse kasuks 4 399,81 eurot.

3. Välja mõista X Xlt Jõelähtme Vallavalitsuse kasuks põhinõudelt (4 399,81 eurot)

viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi

jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja X X kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt elas hageja omavalitsuses X X, kellel oli oma korter. 2013. aastal

kinkis V. X korteri kostjale, kes oli V. X kauge sugulane. 2014. aastal halvenes V. X tervis ja

ta ei saanud enam endaga ise hakkama. V. X pidi asuma elama hooldekodusse. V. X

pensionist ei piisanud kuutasu maksmiseks, mistõttu soovis ta kinkelepingust taganeda. V.X

tegi 09.03.2015 kinkelepingust taganemise avalduse, kuna V.X ei olnud võimeline end

mõistlikult ülal pidama, samuti näitas kostja V.X suhtes üle jämedat tänamatust. Kinkelepingu

üheks tingimuseks oli, et kostja hoolitseb V.X eest, varustab V.X toiduga ning võimaldab

V.Xl tema eluajal korterit kasutada. Kostja lubas V.X hooldekodusse kolimise käigus, kas

täielikult või vähemalt osaliselt V.X arveid tasuda.

2. Kostja on omakasupüüdlikult korteriomandi omandamiseks loonud V.Xle ettekujutuse, et

vajaduse tekkimisel asub kostja V.X eest hoolitsema, kuid vajaduse tekkimisel jättis kostja

nimetatud kohustuse täitmata. Kostja V.Xle kuuluvat vara vabatahtlikult ei tagastanud. V. X

esitas kohtule ka vastava hagi kostja vastu, kuid suri menetluse ajal. Kostja V. X pärijana

astus V. X asemel üldõigusjärglasena menetlusse ja taotles menetluse lõpetamist, misjärel

menetlus lõpetati. Hooldekodus viibimise ajal tasus hageja osaliselt V. X hooldekodu tasu

perioodi 30.11.2014 kuni 31.07.2016 eest 4 399,81 eurot. Hageja palub 16.09.2019

menetlusdokumendis kostjalt V. X eest tasutud hooldekodu osalise tasu summas 4 399,81

eurot välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kinkelepingu sõlmimine oli V.X

vaba tahe. Kostja võttis kinke vastu ilma igasuguse tagamõtte või plaanita vabaneda V.X eest

hoolitsemisest. Kostja ei keeldunud V.X enda juurde elama võtmast. V.X ei soovinud ise

kostja juurde Muugale elama tulla, kuna seal läheduses ei ole apteeki ega arsti. V.X ei

avaldanud mitte kunagi ise omal algatusel soovi kinkelepingust taganemiseks. V.Xl oli 2015.

aastal raskusi tegelikest elulistest asjaoludest arusaamisel, ta unustas ja ajas asju pidevalt

segamini ning oli heauskne ja väga mõjutatav.

4. Kostja ei näidanud V.X suhtes üles jämedat tänamatust. Kostja ja ta elukaaslane hoolitsesid

V.X eest nii enne testamenti, enne kinkelepingut kui ka pärast neid tehinguid kuni surmani.

Kostja hoolitses V.X eest juba enne kinkelepingut ja toetas teda materiaalselt kogu aeg. Mitte

kunagi ei nõudnud V.X, et kostja maksaks tema hooldekodu eest. V.X hooldekodusse

kolimise ajal oli juttu, et kostja saab toetada hooldekodu arvete tasumist 100 euroga kuus.

Kostja arvates ei olnud hageja nõue V. X vastu pärandvaras, mistõttu ei läinud see pärimisega

kostjale üle. Hooldekodu tasu maksmine on hageja seadusest tulenev kohustus. V.Xl puudus

alus kinkelepingust taganemiseks ja taganemisavaldus ei ole seetõttu kehtiv.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

6. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, mxle tuginevad tema nõuded

ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab

piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg

2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

7. Vaidluse keskseks küsimuseks on, kas V.X kinkelepingust taganemine oli kehtiv või mitte.

Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas andnud juhised, et asja uuel läbivaatamisel tuleb võtta

esmalt seisukoht, kas hagejal võis tekkida nõue kinkija vastu tulenevalt sellest, et kinkija on

kinkelepingust taganenud. Selleks tuleb mh tõlgendada korra § 7 lg-id 3 ja 4 ning § 9 lg 1 p 5

ja lg-t 2 (vt sotsiaalteenuse osutamise ajal kehtinud Jõelähtme Vallavolikogu 5.02.2015

määrusega nr 38 ning 14.03.2016 määrusega nr 81 kehtestatud kord). Kui kinkija

taganemisavalduse tegemise tõttu võis hagejal tekkida nõue kinkija vastu, siis tuleb

maakohtul lahendada küsimus sellest, kas kinkija taganemisavaldus on kehtiv, st kas

kinkelepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud (I kd tl 172-176).

8. Kohus selgitas 13.08.2019 määrusega lähtuvalt Riigikohtu juhistest kohalduvat õigust ja

poolte tõendamiskoormist (I kd, tl 178-179).

9. Kohus tuvastab, et X X ja kostja sõlmisid 21.02.2013 korteriomandi kinkelepingu ja

asjaõiguslepingu, mxga X X kinkis kostjale korteriomandi xxx (I kd tl 27-30). 2014. aasta

novembris halvenes V. X tervis ja ta ei saanud enam endaga ise hakkama. V. X asus elama

hooldekodusse, kuid tema pensionist ei piisanud kuutasu maksmiseks. Jõelähtme

Vallavalitsusele 29.10.2014 esitatud hoolekande asutusse suunamise avaldusest nähtuvalt

märkis V.X hoolekandeasutuse kulude finxeerimisena enda pensioni ja kostja (I kd tl 89). V.X

esitas 09.03.2015 kinkelepingust taganemise avalduse põhjusel, et kostja näitas V.X suhtes

üles jämedat tänamatust ning V.X sissetulekuks oli riiklik pension, mxst ei piisanud kuutasu

maksmiseks. V.X esitas kohtule ka vastava hagi kostja vastu, kuid suri menetluse ajal

11.08.2016 (I kd 52-54). Kostja võõrandas kõnealuse korteriomandi 01.09.2015 (II kd tl 12-

16). Hageja tasus perioodil 30.11.2014-31.07.2016 V.X arveid kogusummas 4 446,54 eurot

(I kd tl 7-26).

10. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kas X X on kinkelepingust kehtivalt taganenud. Kui

kinkeleping on täidetud, võib kinkija VÕS § 268 lg 1 kohaselt lepingust taganeda ja kingitud

eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1-3

ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 järgi võib kinkija kinkelepingust taganeda juhul, kui

kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat

tänamatust. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda, kui kinkija ei

ole lepingu täitmise puhul võimeline ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui

kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui

kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha.

11. Esmalt tuleb analüüsida, kas on täidetud kinkelepingust taganemise formaalsed ja

materiaalsed eeldused. Formaalne eeldus on vastavasisuline teade kingisaajale, mis hakkab

kehtima alates teise pooleni jõudmisest (VÕS § 188 lg 1 ja TsÜS § 69 lg 1). Materiaalne

eeldus on lepingust taganemise õiguse aluste olemasolu. Sellest tulenevalt peab kinkija

tõendama §-is 267 sätestatud asjaolu esinemist. Tõendamist on leidnud, et hageja tegi

09.03.2015 notari juures kinkelepingust taganemise avalduse (I kd, tl 31-33). Hageja on

tõendanud, et V.X esitas kostjale notariaalse kinkelepingust taganemise avalduse (tl 17-21).

Kostja ole tõendanud enda väidet, et V.X tahe ei olnud kinkelepingust taganeda. TsÜS § 69

lõike 1 esimese lause kohaselt tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tegija poolt

väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama sätte lõike 2 esimese lause kohaselt

on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.

Kostja sai kinkelepingust taganemise avalduse kätte 18.05.2015 (I kd tl 197). Kostja ei

vaidlusta, et hageja on edastanud kostjale lepingust taganemise avalduse VÕS § 188 lg 1

kohaselt, järgides VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega. VÕS § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija

kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama

oma taganemise õiguse tekkimisest. Kohus leiab, et hageja VÕS § 270 lg 1 sätestatud õigust

lõpetav tähtaeg ei ole möödunud. V.X avaldas kinkelepingust taganemise tahet 09.03.2015.

Kohus on seisukohal, et V.X sai oma taganemisõigusest teada novembris 2014, kui selgus, et

kostja ei tasu hooldekodu arvest puuduolevat osa ja selgus võimetus ennast ülal pidada. Seega

on kirjeldatud sündmus leidnud aset ühe aasta jooksul enne taganemisavalduse koostamist ja

V.X järgis VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud kinkelepingust taganemise tähtaega. Seega on

täidetud lepingust taganemise formaalsed eeldused.

12. Selleks, et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks VÕS § 188 lg 2 alusel kinkelepingu,

peavad olema täidetud ka taganemise materiaalsed, ehk sisulised eeldused. VÕS § 259 lg 1

kohaselt kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle

andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta

varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.

Eeltoodust tuleneb, et kinkeleping on alati tasuta leping ning kujutab endast seega alati ka

ühepoolset lepingut ehk kinkija ühepoolset kohustust rikastada kingisaajat vastutasuta. Hageja

peab tõendama, et tal oli lepingust taganemiseks õigus. Riigikohus on märkinud, et kinkijale

on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud

eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on

"kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb

vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus

kinkelepingust taganeda. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija

seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui

hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või

tema lähedase suhtes (vt RKTKo nr 3-2-1-129-05, p-id 26-27). VÕS § 268 lg 1 reguleerib

olukorda, kus kinkeleping on täidetud. Hageja peab kehtivaks taganemiseks tõendama, et

pärast lepingu täitmist tekkisid § 267 p-de 1 ja 2 sätestatud alused.

13. Kinkelepingust taganemise avaldusest nähtuvalt soovis V.X kinkelepingust taganeda

kostja jämeda tänamatuse tõttu ja seetõttu kuna ta ei ole võimeline ennast mõistlikult ülal

pidama (I kd tl 31-32). Vaidlus puudub selles, et alates 2014. aasta novembris halvenes V. X

tervis ja ta ei saanud enam endaga ise hakkama. V. X asus elama hooldekodusse, kuid tema

pensionist ei piisanud kuutasu maksmiseks. Hagis toodud asjaoludel tasus V.X 95% oma

igakuisest pensionist hooldekeskuse kohatasuks ning 5% jäi V.Xle kulutamiseks oma

äranägemise järgi. Kostja nimetatut ümber lükanud ei ole. V.X Paunküla hooldekskuses

viibimise ajal tasus ülejäänud osa arvetest hageja. V.Xl ei olnud arvete tasumiseks vara mida

realiseerida. Seega ei olnud V.Xl võimeline ennast mõistlikult ülal pidada ja esineb sisuline

eeldus kinkelepingust taganemiseks.

14. Tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et kostja lubas hooldekodu arvete ülejäänud osa

sellest, mis V.Xl pensionist puudu jääb. Hiljem ta helistas ja ütles, et tema ei maksa

hooldekodu arveid, kuna on ka puudega ja ei pea neid maksma. Samuti andis tunnistaja X X

ütlusi selle kohta, et V.X ei tahtnud hooldekodus olla ja ta tahtis sealt ära saada. Algul X lubas

V.X enda juurde võtta. (II kd tl 41). Tunnistaja X X andis ütlusi ka selle kohta, et V.X tahtis

hooldekodus kinkelepingu tagasi võtta, kuna kostja ei olnud teda enda juurde võtnud ega

teinud tema elu selliseks nagu ta oli lubanud (II kd tl 41 pöördel). Kohtule esitatud

hoolekande asutusse suunamise avaldusest nähtuvalt pidi kulude kandmine toimuma V.X

pensionist ja kostja abist (I kd tl 87). Nimetatud avaldusega on tõendamist leidnud, et kostja

oli lubanud V.Xle, et aitab hoolekandeasutuse kulusid katta ja teda üleval pidada. Sellest

tulenevalt kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja lõi V.Xle korteriomani omandamiseks

vale ettekujutuse, et vajaduse tekkimisel asub kostja V.X eest hoolitsema, kuid vajaduse

tekkimisel jättis kostja nimetatud kohustuse täitmata. Kohus ei leia, et jäme tänamatus on

eeskätt üksnes füüsiline ja vaimne vägivald kinkija suhtes. Käesoleval juhul saab jämeda

tänamatusena käsitleda pärast kinkelepingu sõlmimist kinkija hooletusse jätmist. Kostja sai

korteriomandi müügist 45 000 eurot, kuid ei võtnud V.Xt enda juurde elama ning ei tasunud

selle arvelt osaliselt V.X hooldekeskuse arveid. Samuti müüs kostja korteriomandi

01.09.2015, so olukorras, kus kostja teadis kinkelepingust taganemise avaldusest. Nimetatust

saab järeldada, et kostjal ei olnud mingit soovi V.X eest hoolitseda, vaid üksnes saada V.X

vara endale. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et V.X asetas ennast tahtlikult olukorda, kus

pidi elama hooldekodus, kuna keeldus kostja juurde kolimast. Kohus nõustub hageja

vastuväitega ning jätab tunnistaja X X ütlused arvestamata, kuna tunnistaja on kostja

elukaaslane, ning ta on seega korteriomandi müügist kasusaaja ning tema ütlused ei ole

seetõttu usaldusväärsed. Seega on tõendamist leidnud kostja selline käitumine mida saab

hinnata jämeda tänamatusena VÕS § 267 p 1 tähenduses.

15. Kostja ei ole kohtu hinnangul käitunud kingi vääriliselt. Eeltoodust tulenevalt on

tõendamist leidnud, et kinkelepingust taganemise eeldused olid täidetud ja seetõttu tekkis

V. Xle vara, mx arvelt kanda oma hooldekodu kulusid.

16. Kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu

sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse andmise või

sellest keeldumise otsustab kohalik omavalitsus (SHS1 § 33 lg 1). Isikult võib võtta temale või

tema perekonnale osutatava sotsiaalteenuse eest tasu (SHS § 45 lg 1 ls 1). Tasu võtmise

otsustab teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus (SHS § 45 lg 1 ls 3). Viidatud sätted

kehtisid kuni uue sotsiaalhoolekande seaduse jõustuma hakkamiseni, mxga kehtestati, et

kohalik omavalitsus võib nõuda sotsiaalteenuse osutamise eest tasu vastavalt enda kehtestatud

tingimustele ja suurusele (SHS2 § 16 lg 1). Jõelähtme valla eelarvest hoolekandeteenuste eest

maksmise kord reguleerib tasu maksmist, kui isik ei suuda täies ulatuses tasuda hoolekande

teenuse eest (Jõelähtme valla eelarvest hoolekandeteenuste eest maksmise kord3 (kord) § 1

lg 1). Esitatud asjaoludel ei piisanud V. Xl oma pensionist, et tasuda täies ulatuses hoolekande

teenuse eest. Seetõttu kohaldus temale hoolekande teenuse osutamise eest maksmisele

eelnimetatud kord.

17. Kui isiku sissetulekust ja varast ei piisa hoolekande teenuse eest tasumiseks ja puuduvad

isikud, kellel on seadusjärgselt kohustus teenuse eest tasuda, tasub puudujääva osa kohalik

omavalitsus valla eelarvest (korra § 5 lg 1 ja 2). Kui hooldust vajaval isikul on vara, mida on

võimalik võõrandada või anda kasutusse ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite

saamiseks, võib ametiasutus tasuda hoolekandekulud osas, mxks isikul endal hetkel rahalised

vahendid puuduvad, kuni vara võõrandamiseni või kasutusse andmiseni (korra § 7 lg 3).

Eelnimetatud juhul on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda tehtud hoolekande kulude

hüvitamist vara võõrandamisest või kasutusse andmisest saadud raha arvelt (korra § 7 lg 4).

Kohtule esitatud arvetega on tõendamist leidnud, et kostja tasus V.X hoolekandeteenuse eest

arveid perioodil 30.11.2014 kuni 10.08.2016 summas 4 446,54 eurot (I kd tl 7-26). Jõelähtme

Vallavalitsuse korraldustes on märgitud, et V.X on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse,

et tal oleks võimalik hooldekeskuse teenuse eest ise tasuda ning arvestades kinkelepingust

taganemise protsessi ajakuluga on vaja tasuda hooldekeskuse puudujääv kohatasu (I kd tl 74-

86).

18. Riigikohtu selgitustest tulenevalt saab hagejale kuulunud kinkelepingust taganemisega

kaasneva kinnisasja tagastamise nõude lugeda varaks TsÜS § 66 ja korra § 7 lg 3 tähenduses

(I kd tl 172-175). Seega on tõendamist leidnud, et hagejal oli V.X (kinkija) vastu nõue

tulenevalt kinkelepingust taganemisest ning kinkija kinkelepingust taganemine on kehtiv.

Seega oli V.Xl tulenevalt oma majanduslikust olukorrast hooldekodu arvete tasumise

kohustus ja hagejal on tekkinud V.X vastu tagasinõudeõigus, kuna V.Xl on kinkelepingust

taganemisega vara, mx arvel saab hoolekande kulusid hüvitada.

19. Järgnevalt tuleb hinnata kas hageja nõudele vastav kinkija kohustus on kostjale kui

kinkija pärijale üle läinud. V.X ainupärija on kostja (I kd tl 45). Pärimisseaduse (PärS) § 130

lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja

kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga

või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Hageja nõuded V.X vastu

olid osa pärandvarast ning läksid üle kostjale. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus V.Xlt ja

seega ka tema pärijalt, so kostjalt, nõuda hoolekandeteenuse osutamisega tekkinud kulud.

20. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 4

399,81 eurot. Hageja esitas kostja vastu ka nõude välja mõista viivis põhinõudelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1

1 Sotsiaalhoolekande seadus, RT I, 29.06.2014, 71.

2 Sotsiaalhoolekande seadus, RT I, 30.12.2015, 5.

3 Varaseim Riigiteatajast leitav määrus nr 38 kehtiv alates 01.03.2015 ning hilisem määrus nr 81 kehtiv alates

24.04.2016.

kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, mxle lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1

kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinxeerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt sellest, et kohus rahuldas hageja põhinõude,

tuleb rahuldada ka viivisenõue.

21. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4 399,81 eurot ja alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis põhinõudelt (4 399,81 eurot)

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

22. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta tervikuna kostja kanda.

23. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, mxga menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik