2-19-20052/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. aprill 2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20052

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V S-V vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

48,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806; asukoht

Tartu maantee 83-601, Tallinn 10115);

Hageja

lepinguline

esindaja:

Marjana

Šestel

(e-post

marjana.sestel@plusplus.ee);

Kostja: V S-V (isikukood xxxx; elu-või viibimiskoht

teadmata )

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt hagi tagaseljaotsusega.

2. Lõpetada menetlus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagiavalduses kostja V S-V`vastu

sissenõudmiskulude 25 (kakskümmend viis) eurot tasumise nõudes.

3. Välja mõista kostjalt V S-V`ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks E AS ja

kostja V S-V`i vahel 24.07.2013.a. sõlmitud liitumislepingust nr xxxx tulenev

põhivõlgnevus

summas

10,37

eurot,

viivis

summas

10,13

eurot

ning

sissenõudmiskulu summas 5,00 eurot.

4. Mõista kostjalt V S-V hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

mitte muutunud viivis kuni põhinõude 10,37 € tasumiseni, lugedes viivise määraks

0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast s.o alates 17.12.2019.a kuid mitte üle põhivõla

suuruse.

5. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

hagiavaldus V S-V (isikukood xxxx) vastu sissenõudekulude 20 (kakskümmend)

eurot tasumise nõuetes.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

2

9. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

E AS ja kostja V S-V`i vahel 24.07.2013.a. sõlmitud liitumislepingust nr xxxx alusel 01.02.2016

arvest nr. 2014484866, summas 10,37 €, tasumise tähtaeg 18.02.2016 kostja poolt lepingust

tulenevate kohustuste täitmata jätmine. 01.02.2018.a. loovutas E AS nõude hagejale.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

VÕS 1132 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid

kõigi lõppenud lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab VÕS 1132

lg 2 p 1 sissenõudmiskulude ülempiiri lepingu kohta.

3

Hageja on tsiviilasjades nr 2-19-20052 ja 2-19-12831 esitanud liitumislepingu kliendinumbriga

xxxx alusel osutatud teenuste eest nõuded vastavalt põhivõlgnevuse 10,37 eurot ja viivised

summas 10,13 eurot ning põhivõlgnevuse 5,00 eurot tasumise nõude.

Hageja on tsiviilasjades nr 2-19-20052 ja 2-19-12831 esitatud hagides esitanud sissenõudekulu

25 eurot kummaski hagis tasumise nõude kliendinumbriga xxxx alusel, ehk kokku

sissenõudmiskulud summas 50 eurot.

Hageja on tsiviilasjas nr 2-19-12831 esitatud hagis nõudnud kostjalt sissenõudekulu 25 eurot

hüvitamist liitumislepingu kliendinumbriga xxxx alusel. Kostjale on saadetud kolm võlateatist

saatmise aegadega 15.03.2018.a, 15.04.2018.a ja 15.05.2018.a. Harju Maakohtu 13.11.2019

otsusega tsiviilasjas nr 2-19-12831 on rahuldatud hageja sissenõudekulude 25 eurot tasumise

nõue kostja vastu. Kohtuotsus on jõustunud 01.01.2020.a.

TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend

või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud

lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab

samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Hageja on tsiviilasjades nr 2-19-20052 ja 2-19-12831 esitanud sissenõudmiskulude kokku 50

eurot hüvitamise nõude liitumislepingu kliendinumbriga nr xxxx alusel. Hagist nähtuvalt on

kliendileping üles öeldud ning kostjale on saadetud kuus võlateatist saatmise aegadega

01.04.2018.a, 01.05.2018.a,01.06.2018.a. ja 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018. Kohus loeb

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Tsiviilasjades nr 2-19-20052 ja 2-19-12831 esitanud liitumislepingust kliendinumbriga xxxx

tulenevate nõuete suurus on 25,50 eurot. Seetõttu on hagejal VÕS 1132 lg 2 p 1 järgi võimalik

nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 30 eurot liitumislepingu nr xxxx kohta. Harju

Maakohtu

13.11.2019

otsusega

tsiviilasjas

nr

2-19-12831

on

rahuldatud

hageja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 25 eurot liitumislepingu nr xxxx alusel.

Kohus leiab, et hageja on kostja vastu esitanud tsiviilasjades nr 2-19-20052 ja 2-19-12831 (Harju

Maakohtu 13.11.2019 otsusega lahendatud hagi) sissenõudmiskulude tasumise nõude, mis

tuleneb samast alusest – meeldetuletuskirjade saatmine kostjale liitumislepingust xxxx tulenevate

nõuete sissenõudmiseks pärast kliendilepingu lõppemist. Seetõttu esineb TsMS § 428 lg 1 p 2

sätestatud alus menetluse osaliseks lõpetamiseks. Kohus lõpetab menetluse hageja

sissenõudekulude 25 eurot tasumise nõudes kostja vastu.

Hageja avaldatud asjaoludel on tal võimalik VÕS 1132 lg 2 p 1 järgi nõuda sissenõudmiskulude

hüvitist maksimaalset 30 eurot liitumislepingu xxxx kohta. Hageja nõue sissenõudekulude 25

eurot hüvitamiseks on lahendatud tsiviilasjas nr 2-19-12831. Kuivõrd hageja saab nõuda

maksimaalselt 30 euro tasumist ning nimetatud nõudest on 25 euro tasumise nõue jõustunud

kohtuotsusega lahendatud, on hagejal õigus nõuda sissenõudekulude hüvitamist täiendavalt 5

euro ulatuses. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudekulude 5 eurot tasumise nõudes ja jätab

hagiavalduse sissenõudekulude 20 eurot tasumise nõudes rahuldamata.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et

hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse

määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lõigetes 3-5

sätestatud eeldusi menetluskulude jagamiseks TsMS § 168 lg-s 2 sätestatust erinevalt ei esine.

Kohus lõpetas menetluse osaliselt ning rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab seetõttu

menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda,

jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

4

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik