1-17-3145/65 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 7. aprill 2020 Kohtuasja number 1-17-3145 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu O. -i karistuse täitmisele pööramine J Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 3. märtsi 2020. a määrus Määruskaebuse esitaja Süüdimõistetu O. (isikukood ), J XXX määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 3. märtsi 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 1. juuni 2017. a otsusega tunnistati O. süüdi KarS § 346 ja § 349 J järgi ning KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 kohaldades mõisteti liitkaristuseks rahaline karistus 20 päevamäära summas 200 eurot. Sama otsusega tunnistati O. süüdi KarS § 209 J lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 7, § 3331 lg 1 ja § 334 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti O. -ile liitkaristuseks 2 aastat vangistust ning J rahaline karistus 20 päevamäära summas 200 eurot. Sama otsusega tunnistati O. J süüdi ka KarS § 334 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust ning rahaline karistus 20 päevamäära summas 200 eurot.

2. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti O. -ile lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja J 28 päeva vangistust ning rahaline karistus 30 päevamäära summas 300 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ja O. -ile mõisteti lõplikult ärakandmisele J

2(3) 2 aastat 7 kuud ja 23 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel loeti vangistuse kandmise alguseks O. -i vanglasse saabumise aeg 3. juuli 2017. J

3. Viru Maakohtu 23. augusti 2019. a määrusega nr 1-17-3145 vabastati O.J temale Viru Maakohtu 1. juuni 2017. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg-le 5, § 78 p-le 2 määrati O. -ile katseaeg 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest ning ta allutati katseajaks J kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. O. -i kohustati katseajal ajal järgima KarS § 75 J lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Määrus jõustus 10. septembril 2019.

4. Viru Maakohtu 20. detsembri 2019. a määrusega tühistati O. -ile Viru Maakohtu J 23. augusti 2019. a kohtumäärusega nr 1-17-3145 määratud kohustus alluda alkoholismivastasele ravile.

5. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 11. veebruaril 2020 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles palus O. -ile mõistetud karistuse täitmisele pöörata. J

MAAKOHTU MÄÄRUS 6. Viru Maakohtu 3. märtsi 2020. a määrusega pöörati O. -ile mõistetud karistus J täitmisele.

7. Maakohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune O. ei järginud kohustust mitte omada J ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kriminaalhooldusametnik tegi registreerimise käigus 14. novembril 2019 O. -ile kiirtesti, mis näitas metamfetamiini J tarvitamist. O. oli tulemusega nõus. Ta seletas, et võttis 12. novembri 2019. a õhtul J tableti Subotex, mida sõber talle pakkus. Kriminaalhooldusametnik tegi O.J-ile kirjaliku hoiatuse. Ka 6. jaanuaril 2020 tegi kriminaalhooldusametnik O. -ile kiirtesti, J mis näitas metamfetamiini, pcp ja amfetamiini tarvitamist. O. oli tulemusega nõus. J Ta seletas, et tarvitas 31. detsembri ja 1 jaanuari 2020. a vahelisel ööl narkootilist ainet. Seega rikkus O. KarS § 75 lg 2 punktis 2 J 1 sätestatud kohustust.

8. Lisaks rikkus O. kohtu poolt määratud kohustust mitte suhelda talle teadaolevalt J kriminaalkorras karistatud isikutega selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata. 3. jaanuaril 2020 oli O. -i koos kriminaalkorras karistatud isiku P.A. iga. Nad J liikusid mööda Tallinna maanteed Pähklimäe gümnaasiumi poole. O. tunnistas J rikkumist ja seletas, et tuli 3. jaanuaril 2020 vanaema juurest ja kohtas P.A. it ning nad kõndisid koos mööda linna. Kriminaalhooldusametnik tegi O. -ile kirjaliku hoiatuse. J Seega rikkus O. KarS § 75 lg 2 punktis 7 sätestatud kohustust. J

9. Kohtuistungil ei tunnistanud O.J kohustuste rikkumist. Ta väitis, et ei teadnud, et isik, kellega ta suhtles, on kriminaalkorras karistatud. Kohtu hinnangul pani kriminaalhooldusalune rikkumised toime tahtlikult ning ei esine asjaolusid, mis rikkumisi õigustaks. O. -i selgitustest nähtub, et ta suhtub kriminaalhooldusesse ja oma J kohustuste täitmisesse kergemeelselt ega ole huvitatud katseaja positiivsest läbimisest. Ta ei ole teinud mingeid reaalseid jõupingutusi selleks, et käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täita. O. hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale ning kriminaalhoolduse edasi J teostamine tema suhtes ei ole otstarbekas. Arvestades seda, et kriminaalhooldusalune on rikkunud korduvalt kohtu poolt määratud kohustusi ning seoses sellega on kriminaalhooldusametnik teinud juba kaks kirjalikku hoiatust, tuleb karistus täitmisele pöörata. Täiendavate kohustuste määramine ei tagaks katseaja edukat läbimist.

3(3) MÄÄRUSKAEBUS 10. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse O.J , kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta karistuse täitmisele pööramata.

11. O. palub asja uuesti läbi vaadata ja võimaldada vangistuse asemel teha üldkasulikku J tööd või minna sõltuvusravile.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus O. -ile mõistetud karistuse põhjendatult J täitmisele pööranud.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et O. -ile täiendavate kohustuse määramine ei J annaks tulemust, kuna süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole motiveeritud käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusi järgima. O. on tarbinud katseajal kahel J korral narkootikume ja suhelnud ka kriminaalkorras karistatud isikuga. O. on J nimetatud rikkumisi kriminaalhooldajale tunnistanud ja kirjeldanud ka kohustuste rikkumiste põhjuseid. Seetõttu ei ole tema hilisemad kohtus antud väited, milles ta kohustuste rikkumist eitab, usaldusväärsed.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et rikkumiste korduvust arvestades ei täidaks kriminaalhoolduse jätkamine enam oma eesmärki ja O. -ile mõistetud J vangistust tuleb täitmisele pöörata. Kriminaalhooldaja on O. -i juba korduvalt J kirjalikult hoiatanud, et kohustuste rikkumise korral pööratakse tema karistus täitmisele. See ei mõjutanud O. -i kohustusi järgima. Määruskaebuses ei ole viidatud ühelegi J asjaolule, mis annaks alust maakohtu määruse tühistamiseks.

15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus