Legislator Case Law & Legislation
1-10-2153/6 AI generated

1-10-2153/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 1-10-2153/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

1-10-2153/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
inadequate medical investigation failure to investigate inadequate investigation of persecution inadequate psychiatric evaluation refusal of medical examination flawed criminal investigation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 23.märts 2010.a Paide

Kriminaalasja number 1-10-2153

Kohtunik Sirje Lahesoo

Kohtuistungi sekretär Riina Kiuru

Kriminaalasi E.U süüdistuses KarS § 424 järgi Kokkuleppemenetluses

Prokurör Tiina Viru

Süüdistatav E.U, isikukood xxx

, elukoht

xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx, õpib xxxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistamata

Kaitsja Matti Reinsalu, vandeadvokaat

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada E.U KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks vangistus 2 kuud. (kaks)

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda ärakantud karistuseks eelvangistuses viibitud aeg

10.01.2010.a – 11.01.2010.a, so 2 päeva. Lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 (üks) (kakskümmend kaheksa) kuu ja 28 päeva.

KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult E.U suhtes

kohaldamata. Mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui E.U

18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu (kaheksateistkümne) ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: - elada oma elukohas xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx

- ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata E.U kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhatajal määrata E.U-le kriminaalhooldaja.

2. Lisakaristusena võtta E.U-lt KarS § 50 lg 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks. (kaheks)

3. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

4. Välja mõista E.U-lt riigituludesse menetluskulud: 6525.00 (kuus

tuhat viissada kakskümmend viis) (viissada krooni sundraha ja 540.00 nelikümmend) (riigi õigusabi tasu) krooni kaitsjatasu koos käibemaksuga.

4.1. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi (sundraha, kaitsjatasu)

kontole nr 10220034800017 AS SEB Pank või kontole nr 221023778606 AS -s -

s , Swedbank, viitenumber 2800049696 ning selgitusse märkida „E.U krim.asi nr 1-10-2153, sundraha, kaitsjatasu“.

4.2. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates (sundraha, kaitsjatasu)

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kriminaalasi nr 1-10-2153

Edasikaebamise kord Otsusele võib kohtumenetluse pool esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse

ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada kirjalikult 15 päeva jooksul

kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse 10

päeva jooksul Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale kohtuotsuse kuulutamisest arvates.

Süüdistus

E.U süüdistatakse selles et tema 10.01.2010.a kella 09 ajal juhtis xxxxxxxxx

alevikus, xxxxxxxx ja xxxxxxxxx tänavate vahele jääval teelõigul, sõiduautot Chevrolet Aveo

registreerimisnumbriga xxxxxxxxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,93 mg/l +- 0,09 mg/l, seega

oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähe, kui 0,84 mg/l. Oma tegevusega pani E.U toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi.

Menetlus kohtus

1. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on süüdistuses märgitud teo toime pannud, et on

süüdistusest ja kokkuleppe sisust aru saanud, et ta on kokkuleppes väljendanud oma tõelist tahet ning et ta nõustub kokkuleppega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et süüdistatava

kokkulepe karistuse osas on olnud tema tõelise tahte avaldus ning et kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Eeltoodut arvestades

tuleb E.U süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör E.U süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 2 kuud. KarS § 68

lg 1 alusel loetakse eelvangistuses viibitud aeg 10.01.2010.a – 11.01.2010.a, so 2 päeva,

ärakantud karistuseks ning KarS § 74 lg 1 alusel jäetakse vangistus tingimisi ja täielikult kohaldamata, kui E.U 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Asitõendeid asjas ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

2. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p-dele 4 ja 9 süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) süüdimõistetu.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse.

2.1. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, st 6525 krooni.

2.2. E.U määratud kaitsjana osales kohtueelses menetluses vandeadvokaat Veljo Viilol ja kohtulikus menetluses (kohtuistungil) vandeadvokaat Matti Reinsalu. 2.3. Kohtueelses menetluses on menetleja (prokurör) arvestanud kaitsjale riigi õigusabi tasu ja

- kulu koos käibemaksuga kokku 1356 krooni, millest 420 krooni on tasu ühe menetlustoimingu eest, 480 krooni tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest ning 456 krooni sõidukulu hüvitus.

2.4. Kohtuistungil osalemise eest on kaitsja M.Reinsalu tasu 100 krooni, millele lisandub 20 krooni käibemaksu, st tasu koos käibemaksuga 120 krooni.

Seega kaitsja tasud ja –kulud kriminaalasjas kokku koos käibemaksuga 1476 (1356 + 120) krooni.

3. Vaidlustamata kaitsja V.Viilol’i õigust saada tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ning sõidukulude hüvitamist, ei pea kohus ei õigeks ega ka õiglaseks panna

nende kulude kandmise kohustust süüdistatavale olukorras, kus tal endal ei olnud võimalust kaitsja määramisel kaasa rääkida ega avaldada arvamust selle üle, et talle määratakse kaitsja Tallinnast. Samuti arvestab kohus sellega, et kulusid kaitsja tasule õigusabi osutamise kohta ja

tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest ning sõidukulu hüvitamisele ei oleks tekkinudki, kui

süüdistatavale oleks õigusabi osutanud kaitsja, kelle büroo asub õigusabi osutamise kohas

(Paides) või sellele maksimaalselt lähedalt. Nimetatud menetluskulude väljamõistmine süüdistatavalt seaks teda ebavõrdsesse seisundisse võrreldes nende süüdistatavatega, kellele määratud kaitsja tegutseb õigusabi osutamise kohaga samas haldusüksuses või selle vahetus

läheduses ning kelledele riigi õigusabi osutamine osutub sel põhjusel oluliselt odavamaks.

Eeltoodut arvestades mõistab kohus E.U-lt riigituludesse välja kaitsjatasu koos

käibemaksuga summas 540 krooni (420 krooni ühe menetlustoimingu tasu kohtueelses menetluses ja 120 krooni kohtuistungil osalemise tasu). Ülejäänud osa kaitsjatasust ja kulude hüvitusest (koos käibemaksuga), st 936 (1476 – 540) krooni jätab kohus riigi kanda.

Sirje Lahesoo Kohtunik