2-19-131606/18 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

06. aprill 2020, Rapla Tsiviilasja number 2-19-131606 Tsiviilasi Holm Bank AS hagi R R vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 773,28 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Holm Bank AS (rg-kood 14080830, asukoht Posti tn 30, Haapsalu linn, 90504 Lääne maakond), lepinguline esindaja Jaana Jostmann (asukoht sama, e-post jaana.jostmann@holmbank.ee). Kostja R R (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx xx x-x, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post ). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista R R võlgnevus 773,28 eurot Holm Bank AS-i kasuks. Menetluskulud jätta R R kanda. Välja mõista R R riigilõiv 200 eurot Holm Bank AS-i kasuks. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. R R võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõuded

1. Hageja palub kostjalt (hagiavaldus esitatud tsiviilasjas nr 2-19-131828) R R Holm Bank AS-i kasuks välja mõista 1) hageja ja kostja vahel 15.01.2019.a. sõlmitud lepingu nr. 1 põhivõlgnevus summas 180 eurot 84 senti, intress 15 eurot 46 senti, viivis 18 eurot 58 senti, lepingutasu 11 eurot

05 senti ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 10 eurot; 2) hageja ja kostja vahel 20.04.2019.a. sõlmitud lepingu nr. 2 põhivõlgnevus summas 300 eurot, intress 25 eurot 55 senti, viivis 19 eurot 49 senti, lepingutasu 50 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest

20 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud, s.o tasutud riigilõiv summas 125 eurot R R kanda.

2. Hageja palub kostjalt (hagiavaldus esitatud tsiviilasjas nr 2-19-131606) R R Holm Bank AS-i kasuks välja mõista 1) hageja ja kostja vahel 02.05.2018.a. sõlmitud lepingu nr. 1 põhivõlgnevus summas 44 eurot 91 senti, intress 1 euro 34 senti, viivis 7 eurot 08 senti ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 15 eurot; 2) hageja ja kostja vahel 11.05.2018.a. sõlmitud lepingu nr. 2 põhivõlgnevus summas 40 eurot 57 senti, intress 1 euro 13 senti, viivis 6 eurot 29 senti, lepingutasu 99 senti ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 5 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud, s.o tasutud riigilõiv summas 75 eurot R R kanda. Kostja seisukoht Kostja kohustus kirjalikult vastama 24.03.2020 (tsiviilasjas nr 2-19-131606) ja 31.03.2020 (tsiviilasjas 2-19-131828). Nimetatud kuupäevadeks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni

1 000 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 75 eurot ja 125 eurot, kokku 200 eurot, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pavelson kohtunik