2-18-17106/37 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-18-17106

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K K hagi osaliselt.

2. Välja mõista A Gilt (ik xxx) elatis K K (ik xxx) kasuks alates 13.11.2018 summas

50 eurot kuus kuni K K täisealiseks saamiseni s.o xxx.

3. Jätta nõue välja mõista elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist rahuldamata.

4. Välja mõistetud elatis kanda K B arvelduskontole.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuasja number 2-18-17106 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

06. aprill 2020, kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi

K K hagi A G vastu elatise nõudes Hagihind 5205 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 19.02.2019; 18.02.2020 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K K (ik xxx, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: K B (ik xxx, elukoht xxx) Kostja: A G (ik xxx, elukoht: xxx)

2-18-17106

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt kostja ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja seaduslik esindaja palub hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt elatise alates hagi esitamisest miinimummääras ning lisaks tagasiulatuvalt ühe aasta eest summas 2955 eurot.

II KOSTJA VASTUS

2. Kostja on nõus maksma elatist 30 eurot kuus. Rohkem pole maksta võimalik. Teenib kuus keskmiselt 225 eurot. Aastas kord või kaks, teenib hästi, so. on siis kui on rehvivahetuse periood. Tal on korteriomand, mis on kohtutäituri poolt arestitud. Tagasiulatuva nõudega nõus ei ole.

III KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Viru Maakohtu 19.02.2020 osaotsusega on tuvastatud, et kostja on hageja isa. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kostja on nõus maksma elatist 30 eurot kuus, kuna tema sissetulek on keskmiselt 225 eurot kuus. Riigikohus on selgitanud, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (RKTKo 2-16-118651 p 13).

4. Kostjale ei maksta sotsiaaltoetusi ja ta ei ole arvel töötuna. Maksu ja Tolliameti andmetel ei ole kostjale perioodil 01.02.2019-31.01.2020 väljamakseid tehtud. Kostja pangakonto väljavõttest sissetulekuid ei nähtu. Kostja nimel on korteriomand asukohaga xxx, millel on keelumärge, sõidukeid tema nimel ei ole. TÖR-i andmetel kostja ei tööta. Kohus leiab et kostjalt välja mõistetavat elatis tuleb vähendada alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel, kuna kostja sissetulek ei võimalda miinimummääras elatise maksmise kohustust täita. Kostja väitel on tema sissetulek keskmiselt 225 eurot kuus. Muud vara mille arvelt elatist tasuda, kostjal ei ole. Kohtu hinnangul on kostja võimeline tasuma elatist 50 eurot kuus, võttes arvesse kostja enda igakuiseid minimaalseid vajadusi, sh. eluasemekulud ja toit. Sellises ulatuses elatise maksmine ei käi kostjale üle jõu, arvestades kostja varalist seisundit, sh. sissetulekut. Kostjat ei saa panna olukorda, kus ta ei ole võimeline tagama endale eluks minimaalselt vajalikku ja ei ole võimeline kohtuotsust täitma. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise 50 eurot kuus alates 13.11.2018.

5. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest. PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks ja üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). Kohus leiab, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist ei ole põhjendatud. Tegemist oleks märkimisväärse summaga (2955 €), mille täitmine käiks kostjale üle jõu, st. asetaks kostja tõenäoliselt veelgi raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks igakuisele elatisele 50 eurot täitma veel ühekordse kohustuse, mille täitmiseks kostjal vara ei ole.

2-18-17106

6. Kohtu hinnangul ei täidaks elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt enam ülalpidamise ülesannet ning kostja ei ole võimeline sellises ulatuses kohtuotsust täitma. Eeltoodu alusel tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda TsMS §-de 497 ja 459 alusel. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega võivad mõlemad pooled TsMS § 459 lg-s 1 ettenähtud eelduste olemasolul taotleda kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist (suurendamist või vähendamist). Tsiviilasja hind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise alates 13.11.2018 (9*250) ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest (3*235+9*250) on hagihinnaks korduvate kohustuste puhul juba sisse nõutavaks muutunud ja tulevikus sisse nõutavaks muutuvate perioodiliste maksete kogusumma. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 5205 eurot (2250+2955). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/