2-19-112471/29 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (10)

2-19-112471

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.04.2020. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-112471

Tsiviilasi

Lemmarix OÜ hagi Txxxxx Kxxxxxx vastu võla nõudes

Hagihind

6320 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Lemmarix OÜ (registrikood: 10323282; aadress:

Matsoni, Valgma küla, Tartu vald, 49123 Tartu maakond;

e-post: marina@lemmarix.ee);

Hageja

lepinguline

esindaja:

advokaat

Ivo

Kütt

(Advokaadibüroo Valge & Uiga; asukoht: Vanemuise 21A,

Tartu

linn,

51014

Tartu

maakond;

e-post:

ivo@valgejauiga.ee);

Kostja: Txxxxx Kxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xx maakond; e-post: x

Kostja lepinguline esindaja: Elina Madal (Madal ja

Partnerid; e-post: info@ampartnerid.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlustoiming

23.03.2020. a;

Lõpplahend

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Lemmarix OÜ hagi.

2. Mõista kostjalt Txxxxx Kxxxxxxxx välja hageja Lemmarix OÜ kasuks 6320 (kuus

tuhat kolmsada kakskümmend) eurot, sh põhivõlgnevus 5000 eurot ja laenuintress

1320 eurot.

2 (10)

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja TxxxxxxKxxxxxx kanda.

2. Mõista

kostjalt

TxxxxxxKxxxxxxxx

hageja

Lemmarix

OÜ

kasuks

menetluskuluna 1890 (üks tuhat kakssada üheksakümmend) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lemmarix OÜ esitas 02.05.2019. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Txxxxx Kxxxxxx vastu võla, s.o 6320 euro nõudes. Kohus tegi 16.05.2019. a võlgnikule

makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 17.06.2019. a. Võlgnik Txxxxx Kxxxxx

esitas 17.06.2019. a nõudele vastuväite. Esitatud vastuväites tunnistas võlgnik nõuet osaliselt,

s.o summas 4300 eurot. Vastuväite kohaselt võlgnik ei tunnista tema vastu esitatud nõuet

tervikuna ning võlgnik mingit laenulepingut allkirjastanud ei ole. Pärnu Maakohtu

27.06.2019. a määrusega kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Lemmarix OÜ

nõude Txxxxx Kxxxxxx vastu 6320 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Lemmarix OÜ esitas 12.07.2019. a Tartu Maakohtule hagi Txxxxx Kxxxxxx vastu

võlgnevuse nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 09.03.2016. a

laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 5000 eurot. Kostja kohustus laenu koos

intressiga 12% aastas tagastama hiljemalt 08.03.2017. a. Samal kuupäeval, s.o 09.03.2016. a

kandis hageja kostjale laenulepingu järgse laenusumma üle. Hageja esitas kostjale esimese

intressiarve nr 2017003 summas 488,42 eurot 02.01.2017. a. Kostjale kuuluv äriühing

Floppery OÜ tasus 10.04.2017. a intressiarve kostja eest. Lisaks esitas hageja kostjale

intressiarved nr 2018003, nr 2019003 ja nr 2019065 vastavalt 02.01.2018. a, 03.01.2019. a

ning 31.03.2019. a. Hageja saatis 21.11.2018. a kostjale e-kirja, milles teatas laenu lõplikuks

tagastamisajaks 31.03.2019. a, seejuures oli e-kirjale manusena lisatud laenulepingu

muudatus. Vaatamata korduvatele lubadustele, ei ole kostja käesoleva ajani laenulepingust

tulenevaid kohustusi täitnud. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja raamatupidamisteenuste osutamisega ning kostja

ettevõte Floppery OÜ oli hageja pikaajaline ja usaldusväärne klient. Seega ei tekkinud

hagejal kahtlusi kostja suhtes, kui viimane palus laenu väidetavalt veoauto soetamiseks.

Ettevõttena oli Floppery OÜ varemgi küsinud ning ka saanud hagejalt laenu ja laenusummad

korrektselt ka tagastanud. Väidetavalt oli kostjal laenu saamisega kiire, mistõttu kandis hageja

09.03.2016. a kostjale laenusumma üle, kuid laenuleping jäi kostja poolt allkirjastamata.

Hageja ei omistanud sellele aga tol hetkel tähelepanu, kuivõrd suhted kostjaga olid head ning

laenusumma ülekandmine tõendatav. Hageja hinnangul tuleb poolte vahel 09.03.2016. a

laenuleping lugeda sõlmituks ning seda vaatamata asjaolule, et sellel puudub kostja allkiri.

Kostjale on samal päeval viitega laenulepingu numbrile laenusumma 5000 eurot üle kantud.

Kostja on laenusuhet ja selle tingimusi tunnistanud omaksvõtuga, tasudes enda ettevõtte arvelt

intressi vastavalt esitatud arvele. Muid võlasuhteid poolte vahel ei eksisteeri.

Esialgse maksetähtaja saabumisel 08.03.2017. a hakkas kostja esitama põhjendusi, miks tal ei

ole võimalik laenu tagasi maksta - äri ei lähe hästi, otsib paremat tööd jne. Hageja oli nõus

3 (10)

laenu tagastamise tähtaega pikendama samadel intressitingimustel veel aastaks. Sama olukord

kordus ka 2018. a, mil kostja palus taas laenutähtaja pikendust. 2019. a märtsi lõpuks oli

selge, et kostja ei kavatsegi laenu tagastada.

Hageja on arvestanud intressi laenu andmisest kuni kostjale lõpptähtaja andmiseni, s.o alates

09.03.2016. a kuni 31.03.2019. a ning seda summas 1320 eurot.

3. Kohus võttis hagi 01.08.2019. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama.

4. 22.08.2019. a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele. Kostja esitatus kohtule taotluse

tsiviilasja menetlusse võtmisest keeldumiseks, kuivõrd asi ei allu kohtule, kuhu hagi esitati.

Alternatiivselt taotlev kostja hagi täies ulatuses rahuldamata jätmist.

Kostja leiab oma vastuses, et hageja ja kostja vahel tegelikkuses hageja näidatud viisil

laenulepingut ei sõlmitud. Tegelikkuses oli hageja seaduslik esindaja Mxxxxx Mxxxxx

laenusaajaks ning kostja laenuandjaks. Selline laenuandmine toimus 2015. a aprillis ning

laenusummaks oli 5000 eurot. Laenusumma anti kostja poolt MxxxxxxMxxxxxxxx üle

sularahas. Mxxxxx Mxxxxxxxoovis laenu maja renoveerimiseks. Tulenevalt asjaolust, et

laenu saaja ei soovinud laenu tagastada eraisikuna, tagastas ta kogu laenu oma ettevõtte alt,

ehk laenu maksis tagasi Lemmarix OÜ 09.03.2016. a. Nimetatud asjaolu nähtub hageja poolt

esitatud pangaväljavõttest. Käesolevalt üritab hageja kohtule näidata, et tema oli laenuandjaks

ning seeläbi kostja arvelt rikastuda. Kostja leiab, et hageja on esitanud hagiavalduses

hulgaliselt väiteid, kuid need väited on tõendamata. Hagejal on tõendamata poolte vahel

laenulepingu sõlmimise fakt. Laenulepingul puudub kostja allkiri, mistõttu ei ole võimalik

asuda ka seisukohale, et laenuleping on sõlmitud.

Kostja peab oluliseks välja tuua, et Mxxxxx Mxxxxx on kostjale kuuluva ettevõtte Floppery

OÜ raamatupidaja ning tal oli seega ligipääs kõikidele dokumentidele ning ka pangakontole.

Hageja poolt esitatud arvel (hagiavalduse lisa 3) on maksjaks märgitud kostja Txxxxx

Kxxxxx, kuid tegelikkuses on kostja sama kuupäevaga ja sama arve numbriga esitatud arve,

millel on maksjaks märgitud kostjale kuuluv äriühing Floppery OÜ. Seega on osaliselt õige ka

hageja väide, et Floppery OÜ tasus intressiarve kostja eest ning seda just seetõttu, et arve oli

esitatud Floppery OÜ-le. Mxxxxx Mxxxxx hageja seadusliku esindajana esitas seega ise arve

ning kostja firma tasus selle heauskselt. Mxxxxx Mxxxxx kasutas seega hageja seadusliku

esindajana ära oma kutsealasest tegevusest tulenevat usaldusseisundit.

Hageja poolt nimetatud intressiarved on tegelikult esitatud kostja äriühingule. Kostja esitab

tõendina tema äriühingule esitatud arve, millelt on näha, et hageja on hiljem muutnud arve

maksja andmeid, kuid ülejäänud osas on arve täpselt samasugune.

Lisaks ei ole kostja hinnangul eluliselt usutav, et hageja viivitas täpselt ühe aasta, enne kui

hakkas kostjale arveid esitama. See näitab hageja pahatahtlikku käitumist ning tõendab seda,

et tegelikult laenulepingut ei olnud sellisel kujul sõlmitudki. Kolm arvet on esitatud täpselt

aastaste vahedega, mis viitab taaskord sellele, et hageja on käitunud pahatahtlikult ning tagant

järele arveid vormistanud. Arvete esitamiseks puudus õiguslik alus. Kuivõrd hageja seaduslik

esindaja Mxxxxx Mxxxxx enam kostja raamatupidaja ei olnud, siis eelpool nimetatud ning

alusetuid arveid enam ka ei tasutud. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-147-11 (p 12).

Hageja on ühepoolselt püüdnud näidata, et väidetavalt sõlmitud laenuleping on poolte vahel

ka muudetud. Isegi kui asuda seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping võib

lepingut muuta või lõpetada VÕS § 13 lg-s 1 sätestatud tingimustel. Kostjaga aga VÕS § 13

lg-s 1 sätestatud tingimustel kokkulepet sõlmitud ei olnud. Sellise kokkuleppe olemasolu

tõendamise kohustus on hagejal. Seejuures viitab kostja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-151-11

(p 12). Veelgi enam, kui saatja e-kiri kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja

4 (10)

tõendama, et teade jõudis saajani tähtaegselt. Käesolevalt seda tõendatud ei ole (Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-123-07).

5. 14.10.2019. a kirjaga küsis kohus hageja seisukohta kohtualluvuse osas.

6. 23.10.2019. a esitas hageja kohtule seisukoha hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas.

Hageja taotles tsiviilasjas menetluse jätkamist Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajal.

7. Tartu Maakohtu 25.10.2019. a määrusega jättis kohus kostja taotluse asja menetlusse

võtmisest keeldumiseks või läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Kohus määras, et jätkata

tsiviilasjas menetlust. Lisaks määras kohus hagejale tahtaja kostja 22.08.2019. a vastuse kohta

arvamuse avaldamiseks.

8. 12.11.2019. a esitas hageja kirjalikud seisukohad kostja 22.08.2019. a vastusele. Hageja

kinnitab kohtule, et ta ei ole mingis summas kostjal kunagi laenu saanud, sh ei sularahas ega

ka ülekandega. Kostja versioon laenusuhtest ei ole eluliselt usutav, kuivõrd 5000 eurot ei ole

sedavõrd väike summa, mille kohta dokumenti ei vormistata. Pealegi ei olnud hageja ja kostja

sedavõrd sead tuttavad, et selline laenusuhe oleks reaalselt võinud toimuda.

Hageja peab vajalikuks esitada kohtule täiendavad tõendid asjaolude kohta, et hageja oli ka

varem laenanud kostja ettevõttele Floppery OÜ raha, mistõttu oli tekkinud ka usaldus kostjale

endale laenu andmiseks. Hageja on andnud kostja ettevõttele varasemalt laenu kolmel korral

ning esimene kord leidis aset 12.08.2013. a summas 500 eurot. Kostja on kõik nimetatud

kolm laenu hagejale tagastanud.

Intressiarve nr 2017003 (02.01.2017. a) oli koostatud kostja nimele, kuid kostja palus arve

ümber teha, kuivõrd kostja väidete kohaselt ei olnud tal eraisikuna raha. Hageja saatis nii

esmase kui ka ümber tehtud arve kostjale, mistõttu kostjal on olemas arvetest mõlemad

variandid. Hagejal ei olnud vahet, kes kostja eest intressi tasub. Floppery OÜ tasus

10.04.2017. a intressiarve. Kostja selgitused arve tasumise kohta ei ole eluliselt usutavad ega

põhine ka tegelikel asjaoludel. Hagejal puudus teha õigus Floppery OÜ eest ülekandeid,

sisestada makse vms. Kõik ostu-müügiarved saadeti kostja e-posti aadressil. Ühtlasi ei saa

pidada eluliselt usutavaks, et Floppery OÜ tasus intressiarve kostja eest juhuslikult, kuna

tegemist ei olnud väikese summaga ning Floppery OÜ käive ei olnud ka selline, et taolise

summa tasumine võis kostjale näida mõne muu teenuse või kauba eest tasumisena. Pealegi ei

ole mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas, et Floppery OÜ või kostja ei ole siiani asunud

tasutud intressi tagasi nõudma (kui eeldada, et tegemist oli eksliku maksega).

9. 10.12.2019. a kirjaga võttis kohus lühidalt kokku vaidluse sisu ja andis sellele esialgse

õigusliku hinnangu, samuti selgitas pooltele nende tõendamiskoormist.

10. 27.12.2019. a esitas kostja kohtule taotluse Txxxxx Kxxxxxx ja MxxxxxxMxxxxxx vande

all ülekuulamiseks.

11. Hageja esitas 28.01.2020. a kohtule seisukoha kostja 27.12.2019. a taotluse osas.

12. Kostja esitas 08.03.2020. a kohtule menetluskulude nimekirja ja avalduse menetluskulude

jaotamiseks ning nende rahaliselt kindlaksmääramiseks. Kostja taotles, et määrata kindlaks

kostja menetluskulud summas 1030 eurot ning mõista menetluskulu välja Lemmarix OÜ-lt

kostja kasuks.

13. 19.03.2020. a esitas hageja tsiviilasjas lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja.

Hageja jääb hagiavalduses ning edasistes menetlusdokumentides esitatu juurde. Hageja esitab

nõudele alternatiivse aluse juhuks kui kohus ei pea laenulepingu olemasolu poolte vahel

tõendatuks: rahuldada nõue VÕS § 1028 lg§ 1032 lg.1 alusel kui alusetu rikastumise nõue.

Hageja taotleb kohtult määrata kindlaks menetluskulud summas 1890 eurot ning mõista

kostjalt menetluskulud välja Lemmarix OÜ kasuks.

5 (10)

14. 19.03.2020. a esitas lõppseisukohad ka kostja. Kostja jääb hagiavalduse sisu suhtes oma

varemesitatud seisukohtade juurde. Kostja märgib, et ainuüksi rahakandele hageja enda poolt

kirjutatud selgitus ei tekita poolte vahele laenusuhet, kus hageja on laenuandjaks. Kande

selgituse formuleerimine on alati vaid kandetegija suvast sõltuv sõnastus, millel puudub siduv

tähendus raha saajale, kui selles pole kokku lepitud. Kande selgitus „Laenuleping

2016-09-03“ võib olla käsitletav ka 2015. a kostjalt saadud laenu tagasimaksena, mille sõna

laenuleping viitab 2015. a tekkinud laenukohustusele ja 2016-09-03 kande kuupäevale.

Alates 09.03.2020. a on kostja esindajaks Elina Madal (OÜ Madal ja Partnerid). Kostja

lepinguline esindaja taotleb kohtult menetluskulude kindlaksmääramist ja välja mõista hagejat

menetluskulud summas 400 eurot.

15. 23.03.2020. a toimus tsiviilasjas kohtuistung.

KOHTU SEISUKOHT

16. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi

on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

17. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude

osas: äriühing Lemmarix OÜ on raamatupidamisteenuseid osutav ettevõte ning kostja ettevõte

Floppery OÜ (Txxxxx Kxxxxx äriühingu juhatuse liige) tegeles metsamaterjali väljaveo ning

metsanduse kõrvalteenustega. Ettevõtte Floppery OÜ ja Lemmarix OÜ vahel sõlmiti leping

raamatupidamisteenuse osutamiseks 2013. a. Vaidlust ei ole ka selles, et osutatud

raamatupidamisteenus

koosnes

ostu-

ja

müügiarvetest,

programmi

sisestamisest,

pangaväljavõtete tegemisest ning nende alusel raamatupidamiskannete tegemine. Teenuse

osutajal puudus volitus pangaülekannete tegemiseks. Teenuse osutamise hind oli 78 eurot

kuus, sh käibemaks

18. Hageja on esitanud nõude kostja vastu 09.03.2016. a sõlmitud laenulepingust tuleneva

kohustuse täitmiseks. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 5000 eurot ja viivise

perioodi 09.03.2016. a kuni 31.03.2019. a eest summas 1320 eurot.

Kostja vaidleb nõudele vastu.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi 09.03.2016. a kostjale 5000 euro suuruse ülekande

selgitusega „Laenuleping 2016-09.03“. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt

09.03.2016. a kostja arveldusarvele tasutud 5000 eurot selgitusega „Laenuleping 2016-09.03“

on tasutud poolte vahel 09.03.2016. a sõlmitud laenulepingu nr 2016-09.03 alusel või on raha

ülekanne toimunud mingitel muudel asjaoludel (kostja selgituse kohaselt hageja täitis

ülekantud summaga eraisiku Mxxxxx Mxxxxxx kohustust kostja eest). Seega on vaidlus selle

üle, millisel õiguslikul alusel kandis hageja kostjale üle 5000 eurot.

19. Lähtudes VÕS § 108 lg-st 1 koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 võib hageja laenulepingu

kehtivuse korral nõuda kostjalt lepingu alusel antud raha tagastamist. VÕS § 108 lg 1 alusel,

mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva

kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on

muutunud sissenõutavaks. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga.

20. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatu, sellele lisatud tõendid (laenuleping, intressiarved,

21.11.2018 e-kiri) ja hageja seadusliku esindaja M.Mxxxxxx ütlused kohtuistungil tõendavad

usutavalt, et hagejalt 09.03.2016 kostjale üle kantud rahasumma 5000 eurot on kantud

6 (10)

laenuna, s.t. võlasuhte alusel, mille järgi on raha saajal ehk laenusaajal kohustus sama

rahasumma tagasi maksta.

Nii andis hageja seaduslik esindaja kohtuistungil ütlusi, et kostja küsis laenu telefoni teel,

seega sõlmiti laenuleping esmalt suuliselt. Samal päeval kandis hageja seaduslik esindaja

kostjale raha üle. Kirjaliku lepingu vormistas 17.03.2016 ja saatis selle kostjale

allkirjastamiseks, lepingut allkirjastatult ei tagastatud. M.Mxxxxx lepingu tagastamist ei

nõudnud, kuna usaldas oma kliente. Hageja oli varem korduvalt ka kostja äriühingule laenu

andnud, laen alati tagastati.

Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlusi laenulepingu sõlmimise

kohta ja selle kohta, miks ta ei nõudnud allkirjastatud laenulepingu tagastamist, tõendavad

hageja 12.11.2019 menetlusdokumendis esitatud asjaolud ja lisatud tõendid: Esimene

väljastatud laenusumma oli 500 eurot. Ka teisel korral laenas Txxxxx Kxxxxx oma ettevõte

tarbeks hagejalt 500 eurot ning kolmandal korral oli laenusumma 1000 eurot. Laenusummad

tagastati korrektselt ning mingeid probleeme ei olnud. Hageja seadusliku esindaja Mxxxxx

Mxxxxxx vande all antud ütlusi varasemate laenusuhete kohta Lemmarix OÜ ja Floppery OÜ

vahel tõendavad ka Lemmarix OÜ Swedbank AS-is asuva arveldusarve väljavõtted (hageja

12.11.2019. a seisukoha lisad 1-5). Nii nähtub konto väljavõttest, et Lemmarix OÜ on

12.08.2013. a Floppery OÜ-le teinud kande summas 500 eurot, märkides makseselgituseks

„Laenuleping 2013-12-07“, 21.10.2013. a samuti kande summas 500 eurot selgitusega

„Laenuleping 2013-21-10“ ning 22.07.2015. a kande summas 1000 eurot selgitusega

„Laenuleping 2015-22.07“. Lisaks nähtub esitatud tõenditest, et Floppery OÜ on kahel korral,

s.o 22.04.2014. a ning 15.12.2015. a kandnud Lemmarix OÜ-le üle raha summas 1000 eurot,

märkides makseselgitustesse vastavalt „Laenude 2013-12.08; 2013-21.10 tagastus“ ja „Laenu

tagastus“. Kohus nõustub kostja väitega osas, et juriidiline isik (Floppery OÜ) ja eraisik

(Txxxxx Kxxxxx) on erinevad õigussubjektid, kuid samas leiab, et hageja poolt välja toodud

asjaolud varasemate laenusuhete kohta kinnitavad Mxxxxx Mxxxxxx ütlusi poolte vahel

usaldussuhte tekkimise kohta. Nii nähtub hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest,

et kostja näol oli tegemist usaldusväärse kliendiga - pooli sidus pikaajaline lepinguline suhe,

omavaheline koostöö sujus tõrgeteta ning üksteisele etteheiteid polnud. Sellises olukorras on

eluliselt usutav, et järgmise laenulepingu kohta kahepoolselt allkirjastatud kirjaliku

dokumendi vormistamist ei peeta oluliseks. Kohus leiab, et laenuleping on poolte vahel

sõlmitud suuliselt 09.03.2016, mil hageja kostjale ka raha üle kandis.

21. Kohus leiab, et kostja versioon raha 5000 eurot kandmise kohta 09.03.2016 temale kostja

poolt Mxxxxx Mxxxxxxxx laenuks antud raha tagastamisena ei ole kohtulike tõendite

uurimisena tõendamist leidnud. Nii nähtub kostja ütlustest, et Mxxxxx Mxxxxx soovis 2015.

a kevadel (aprillis, mais) Txxxxx Kxxxxxxxx laenu saada 5000 eurot, eesmärgiga renoveerida

oma majas küttesüsteemi või katust vahetada. Küsitud laenusumma andis Txxxxx Kxxxxx

MxxxxxxMxxxxxxxx sularahas ning raha selleks oli ta saanud veoauto müügist. Müügiga sai

Txxxxx Kxxxxx 7000 eurot, millest 5000 laenas Mxxxxx Mxxxxxxxx. Laenusuhet kirjalikult

ei vormistatud. 2016.aasta kevadel soovis kostja endale veoautot osta ja küsis Mxxxxx

Mxxxxxxxx raha tagasi, mille Mxxxxx Mxxxxx siis 09.03.2016 tagasi kandis. Kostja viitab

lähedastele suhetele kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel.

Mxxxxx Mxxxxx eitab kostjalt raha laenamist, ta ei ole mitte kunagi mitte kelleltki mingit

raha laenanud, ka pankadelt mitte. Tema maja ei ole vajanud remonti ega renoveerimist, tal on

uus maja. Kostja viiteid isiklikele suhetele kostja ja Mxxxxx Mxxxxxx vahel peab

M.Mxxxxx solvavateks.

Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud versioon laenu andmise kohta temalt Mxxxxx

Mxxxxxxxx ei ole kostja vande all antud ütlustega piisavalt tõendatud ega ka eluliselt usutav.

7 (10)

Kohus peab vajalikuks osundada, et olukorras, kus Mxxxxx Mxxxxxx ettevõte on varasemalt

andnud kostja ettevõttele korduvalt laenu (ja selle kohta on esitatud tõendid), pole eluliselt

usutavad kostja väited selle kohta, et Mxxxxx Mxxxxxxvõttis ise laenu kostjalt kui isikult,

kelle ettevõte on varasemalt korduvalt majanduslike probleemide tõttu laenu küsinud. Kostja

ütlused (ja vastuses hagile avaldatu) selle kohta, et Mxxxxx Mxxxxxxx raamatupidajana oli

ligipääs kostja firma Floppery arvele, mida M.Mxxxxx ära kasutas, on hageja seaduslik

esindaja kohtuistungil ümber lükanud. Et tegelikult M.Mxxxxxxx ei olnud ligipääsu kostja

firma kontole, möönab ka kostja ise kohtuistungil (15:06:24). Kohtu küsimusele „millised

olid kostja rahaliste vahendite allikad“ vastas kostja „Et ära elada, on mõistust vaja“

(15:16:33). Kokkuvõttes ei saa kohus lugeda kostja ütlusi laenu andmise kohta Mxxxxx

Mxxxxxxxx usaldusväärseteks ja kostja versiooni temale 09.03.2016.a 5000 euro kandmise

põhjuste kohta tõendatuks.

22. Kohtule esitatud kirjalikud tõendid kinnitavad hageja seadusliku esindaja ütlusi

laenulepingu sõlmimise kohta ja hagis esitatud väiteid selle kohta, et kostja ei maksnud aasta

lõpus laenu tagasi ja siis esitas hageja intressiarve. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub,

Lemmarix OÜ seaduslik esindaja koostas viivisearve nr 2017003 kuupäevaga 02.01.2017. a

summas 488,42 eurot (hagiavalduse lisa 3) ning edastas selle tasumiseks Txxxxx Kxxxxxxxx.

Nimetatud arve on Floppery OÜ poolt 10.04.2017. a ka tasutud, mis on tõendatud Lemmarix

OÜ Swedbank AS-is asuva arveldusarve väljavõttega 10.04.2017. a kohta (hagiavalduse lisa

7). Sellel viivisarvel on selge viide laenulepingule 09.03.2016. Txxxxx Kxxxxxx selgitust

selle kohta, et ta pani maksele nö linnukese ning allkirjastas makse, ilma sisusse süüvimata

ei pea kohus usaldusväärseks. Seejuures lähtub kohus asjaolust, et viivisearve nr 2017003

maksetähtajaks on märgitud 07.01.2017. a, kuid makse on teostatud alles 17.04.2017. a, s.o on

rohkem kui 3 kuud hiljem määratud maksetähtajast. See viitab, et makse tegemine ei saanud

olla n.ö. pakis koos muude arvetega. Kostja väide, et tal eraisikuna oli raha küll, kuid ettevõte

oli rahalistes raskustes, süvendab kostja ütluste ebausaldusväärsust: Olukorras, kus ettevõte

on rahalistes raskustes, ei ole eluliselt usutav, et keegi tasuks ligikaudu 500-eurose arve ilma

selle sisusse süvenemata.

Samuti on selge viide laenulepingule 02.01.2018 esitatud viivisarvel, siin on viide ka veel

laenusummale 5000 eurot (arve nr 2018003 kuupäevaga 02.01.2018. a summas 600 eurot,

millised on väljastatud Floppery OÜ nimele (22.08.2019. a vastus hagiavaldusele lisad 5, 6).

Olukorras, kus summa 5000 eurot kandmine Txxxxx Kxxxxxx kontole 09.03.2016 kujutas

endast Txxxxx Kxxxxxxxx saadud laenu tagasimakset (nagu on kostja versioon), puudus

hagejal igasugune alus esitada Txxxxx Kxxxxxxxx selle kohta intressiarveid. Selline olukord

pidanuks kaasa tooma vastuväited kostja poolt. Kohtuistungil on Txxxxx Kxxxxx vande alla

andnud ütlusi selle kohta, et Mxxxxx Mxxxxxxähvardas teda arvete tasumata jätmise korral

suurte Maksu- ja Tolliameti nõuetega. Samas ei osanud Txxxxx Kxxxxx esitada kohtule

ühtegi mõistlikku selgitust selle kohta, miks ta väidetavate ähvarduste nö õnge läks ning

mingeid meetmeid ähvarduste pareerimiseks tarvitusele ei võtnud. Samuti ei astunud kostja

mingeid samme selleks, et väidetavalt Floppery OÜ poolt 10.04.2017. a ekslikult tasutud raha

(488,42 eurot) Lemmarix OÜ-lt tagasi saada.

Kuna hageja on esitanud viivisarved jaanuaris 2017, jaanuaris 2018 ja jaanuaris 2019, neil

on viidatud intressi arvutamise alusena samale dokumendile (laenuleping 2016-09.03.

summa 5000) millele on viidatud kostjale laenu ülekandmise kirjel (hageja pangakonto

väljavõte hagi lisa 2) ja kostja on need ka kätte saanud, ei ole võimalik lugeda, et hageja on

intressiarved hiljem vormistanud ja soovinud sellega näidata raha ülekande sisu (endale

kasulikult) laenuna. Nii raha ülekanne kostjale 5000 eurot ja järgnevad intressiarved

kannavad ühesugust teksti ja – nende ebaõigsuse korral- oleksid andnud kostjale juba mitu

aastat tagasi aluse esitada vastuväiteid ja vale paljastada. Seda ei ole toimunud.

8 (10)

23. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et pooled sõlmisid 09.03.2016. a

laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 5000 eurot. Kostja on

kohtumenetluse käigus küll esitanud hagejalt kostjale raha ülemineku kohta oma versiooni,

kuid ei ole esitatud versiooni suutnud veenvalt tõendada. Kohtu hinnangul on kostja vande all

antud ütlused ebausaldusväärsed ning muid tõendeid kostja laenusuhte kohta esitanud ei ole.

24. Ehkki kohtule esitatud kirjalikus laenulepingus on märgitud laenu tagastamise tähtajaks

08.03.2017 (p.2.3), ei ole pooled sellest kinni pidanud, ka ei ole kohtule esitatud tõendeid

selle kohta, et kostja on kirjaliku laenulepingu kätte saanud. Seetõttu loeb kohus, et tegemist

on tähtajatu laenulepinguga, mille ülesütlemine on toimunud VÕS § 398 lg.1 korras.

VÕS § 398 lg.1 sätestab: Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja

nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja

võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud.

Kohus leiab, et hageja poolt 21.11.2018. a kostjale saadetud laenu lõpliku tagastamistähtaja,

s.o 31.03.2019. a (hagiavalduse lisad 8, 9), määramise puhul on tegemist tahteavaldusega

TsÜS § 69 mõttes. Selle kirjaga teatas hageja kostjale laenulepingu ülesütlemisest. TsÜS §

69 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada

ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud,

kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus

loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on

mõistlik võimalus sellega tutvuda. Järelikult ei pea TsÜS § 69 lg 2 järgi tahteavalduse

jõustumiseks olema tahteavalduse saaja igal juhul tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega

selle sisust teadlik.

Seega tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada, millal jõudis hageja teade kostjani ja millal oli

kostjal mõistlik võimalus sellega tutvuda. Samas märgib kohus, et TsÜS § 69 lg-s 2 sätestatud

mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda ei tähenda seda, et tahteavalduse saaja peab selle

kättesaaduks lugemiseks tahteavaldusest teada saama. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks

hetkest, mil tahteavalduse saajaga sarnasel isikul on tavapärastel asjaoludel võimalus

tahteavaldusest teada saada. Kas ja millal tahteavalduse saaja tahteavaldusest tegelikult teada

saab või selle kätte saab, ei oma käesoleval juhul tahteavalduse jõustumishetke määramisel

tähendust.

Mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda sõltub sellest, millal tahteavalduse tegija võib

tavapärastel asjaoludel arvestada sellega, et saaja on selle kätte saanud. Võttes arvesse poolte

vahelist koostöö korraldust (sh asjaolu, et kohtuti harva ning dokumente saadeti e-posti

vahendusel või jäeti postkasti) ning omavaheline koostöö sujus tõrgeteta. Esitatud tõenditest

nähtuvalt on lepingu muudatus saadetud hageja seadusliku esindaja Mxxxxx Mxxxxxx poolt

21.11.2018. a kostja Txxxxx Kxxxxxx e-posti aadressile e…Sejuures on lepingu muudatus

saadetud piisava etteteatamise tähtajaga, s.o rohkem kui 4 kuud. Seega on hageja kohtu

hinnangul tõendanud, et laenulepinguga seotud tahteavaldus on saajale (Toomas Kallasele)

mõistlikul viisil edastatud ning saaja mõjusfääri saabunud. Seejuures ei oma tähendust

asjaolu, millal konkreetselt TxxxxxKxxxxx tahteavaldusega tutvus.

VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

9 (10)

sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on rikkunud

lepingut.

Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning

§ 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal

vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja ei ole oma

lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on

ta rikkunud oma kohustust tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p

1 alusel nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

Hageja seadusliku esindaja Mxxxxx Mxxxxxx vande alla antud ütlustest nähtub, et hageja on

korduvalt kostjale meelde tuletanud, et viimasel on hageja ees täitmata rahaline kohustus.

Kostja on hagejalt korduvalt palunud tagasimakse tähtaja pikendust, tuues seejuures erinevaid

põhjusi (sh kliimaprobleemid, raha ei ole jne), miks ta pole saanud laenu tagastada. Nimetatud

vestlused toimusid telefoni teel. Lisaks nähtub Mxxxxx Mxxxxxx ütlustest, et ta on saatnud

Txxxxx Kxxxxxxxx ka SMS-i, andes sel viisil veelkord tähtaja laenu tagastamiseks, kuid

tulemusteta. Viimati küsis Mxxxxa Mxxxxx kostjalt laenu tagastamise kohta 2019. a kevadel

raamatupidamisdokumente üle andes, kuid kostja laenu ei tunnistanud. Mxxxxx Mxxxxx

pakkus võimalusi ka laenu tagastamiseks osade kaupa, kuid ka sel pakkumisel ei olnud

tulemust. Hageja ütles lepingu üles 31.03.2019. a.

Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole laenulepingut täitnud ning ei ole tasunud ka intressi (v.a

17.04.2017. a). Hageja on edastanud kostjale laenu lõpliku tagastamistähtaja määramise e-

posti teel. Seega ei esine ülesütlemist välistavaid asjaolusid ning leping on kehtivalt üles

öeldud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab hageja kasuks välja

põhinõude summas 5000 eurot.

25. Vastavalt VÕS § 397 lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. Laenuandja ja kostja on lepingus kokku leppinud intressi 1% kuus või 12% aastas.

Intressi arvestatakse tagasi maksmata laenusummalt. Intressi arvutamine algab laenusummale

laenuvõtja ülekandmise päevale järgnevast päevast. Intresside arvutamise lähtutakse 30-

päevasest kuust ja 360-päevasest aastast. Intressi arvestamine lõpeb laenusumma täielikul

tagasimaksmisel laenuandjale.

Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on

seda hinda aktsepteerinud ja viivist hageja arvutuse kohaselt (ühel korral) ka tasunud.

Hagiavalduse kohaselt arvestab hageja laenuintressi alates 09.03.2016. a. Kohus leiab, et

hageja on märkinud laenuintressi algusaja vääralt. Laenulepingu kohaselt algab intressi

arvutamine laenusummale laenuvõtja ülekandmisele järgnevast päevast. Laenusumma kanti

kostjale üle 09.03.2016. a, seega tuleb laenuintressi arvutada alates 10.03.2016. a. Lähtudes

kohtule esitatud intressiarvetest, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks laenuintressi välja

mõistmine summas 1320 eurot.

26. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6320

(5000+1320) eurot.

Kuna kohus rahuldab hagi selle esmaselt esitatud õiguslikul alusel, ei tule käsitleda

alternatiivset õiguslikku alust- VÕS § 1028 lg.1, § 1032 lg.1 sätteid.

Menetluskulude jaotus

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

10 (10)

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks,

siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

19.03.2020. a esitas hageja menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist. Hageja on kandnud kulusid seoses lepingulise esindaja kuludega

järgmiselt. Advokaadibüroo Valge & Uiga poolt on esitatud hagejale 2 arvet. Esimene arve 4

töötunni eest, arvestusega 120 eurot töötunni eest. Osutatud õigusteenus on õigusabi

tsiviilasjas nr 2-19-112471 - lepingulise esindaja töö seisnes kohtumises kliendiga,

hagimaterjalide ettevalmistamises, koostamises ja esitamises. Teine arve on samuti esitatud 8

töötunni eest, arvestusega 120 eurot töötunni eest. Seejuures on õigusabi osutatud perioodil

alates 05.08.2019. a kuni 19.03.2020. a - kostja 22.08.2019. a vastusega tutvumine ja analüüs

1.5 tundi, 23.10.2019. a esitatud vastuse koostamine kohtualluvuse osas 0.5 tundi,

12.11.2019. a esitatud vastuse koostamine 2 tundi, kostja 27.12.2019. a vastusega tutvumine

ja analüüs 0.5 tundi, 28.01.2020. a esitatud vastuse koostamine 0.5 tundi, kohtuistung

09.03.2020. a 1.5 tundi, lõppseisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamine ja

koostamine 19.03.2020. a 1.5 tundi. Kokku on Lemmarix OÜ tasunud käesolevas tsiviilasjas

õigusabi eest 12 töötunni eest, s.o summas 1728 eurot (koos käibemaksuga).

Lisaks on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 450 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduselt 189,60 eurot ning hagiavalduselt 260,40 eurot.

Kokku on hageja kandnud lepingulise esindaja menetluskulusid summas 1440 eurot (ilma

käibemaksuta) + riigilõiv summas 450 eurot = 1890 eurot. Hageja taotleb menetluskulude

rahalise summa, s.o 1890 eurot, kindlaksmääramist ning selle välja mõistmist hageja kasuks.

Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale ei esitanud.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul saab põhjendatud menetluskuluks lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas

450 eurot, samuti hageja lepingulise esindaja menetluskulusid summas 1440 eurot (ilma

käibemaksuta).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik