3-20-401/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma,

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

06.04.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-401

Haldusasi

MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl, XX, CC ja BB kaebus

Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsuse

28.01.2020

korraldusega

nr

väljastatud

ehitusloa

nr

2012271/02444 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad – MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl, XX, CC ja BB,

volitatud esindaja Tuulikki Laesson

Vastustaja – Põhja-Pärnumaa vald, volitatud esindaja

Piret Müür

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.03.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl,

XX, CC

ja

BB

määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl, XX, CC ja BB määruskaebus menetlusse.

2. Jätta MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl, XX, CC ja BB määruskaebus rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 12.03.2020 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 235 lg-

d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus väljastas 28.01.2020 korraldusega nr 23 ehitusloa nr

2012271/02444 Põhja-Pärnumaa vallas Pärnu-Jaagupi alevis Kooli tn 3 asuva koolihoone B-

korpuse osaliseks ümberehitamiseks muusikakooliks.

2. MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl, XX, CC ja BB esitasid 02.03.2020 Tallinna Halduskohtule

kaebuse Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 28.01.2020 korraldusega väljastatud ehitusloa

tühistamiseks.

MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl (kaebaja I) eesmärgiks on kohaliku elu arendamine. Muusikakooli

uute ruumide nõuetele vastavus on kohaliku elu arendamisega seonduv küsimus. XX (kaebaja

3-20-401

2(5)

II), CC (kaebaja III) ja BB (kaebaja IV) lapsed õpivad Pärnu-Jaagupi muusikakoolis. Kuna

ehitusloa aluseks oleva ehitusprojektiga kavandatud ruumid ei vasta muusikakooli ruumidele

esitatavatele nõuetele, ei ole ehitusprojekti realiseerimise korral võimalik kavandatud ehitist

muusikakoolina kasutada. Sellisele ehitusprojektile ehitusloa andmisega on rikutud

muusikakoolis õppivate laste vanemate subjektiivseid õigusi: ehitusluba puudutab kaebajate II,

III ja IV laste põhiseaduse (PS) §-st 37 tulenevat põhiõigust haridusele. Lisaks on vastustaja

rikkunud hea halduse tava, kuna ei kaasanud ehitusloa menetlusse muusikakooliga seotud

isikuid ega ehitusprojekti koostamise juurde valdkonna asjatundjaid. Kaebajaid ei teavitatud

ehitusloa väljastamisest, vaid nad said ehitusloa andmisest teada 20.02.2020, kui tutvusid valla

kodulehel avalikustatud infoga valla eelarvest.

Ekspert on asunud seisukohale, et ehitusprojektis ette nähtud ehitus- ja ruumiakustika nõuded

on ruumide kasutusotstarvet silmas pidades ebapiisavad, sest ei ole esitatud eraldi nõudeid

muusikakooli muusikaklassidele, saalile ning helistuudiole, vaid ehitusprojektis on toodud

tavaklassiruumide ruumiakustika nõuded. Samuti ei ole ehitusprojektis kajastatud

ventilatsioonilahendust peale akende vahetuse. Muusikakoolis õpib kokku 65 õpilast ning

töötab 11 õpetajat, kuid ehitusprojekti kohaselt ei ole muusikakooli ruumidele nähtud ette

ühtegi tualettruumi. Lähimad tualettruumid asuvad koolihoone teises korpuses.

Kaebajad esitasid koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud ehitusloa

kehtivuse peatamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Vastustaja on välja kuulutanud

riigihanke, mille kohaselt tuleb hanke võitjal töödega alustada 30.03.2020 ning need peavad

olema lõpetatud hiljemalt 20.06.2020. Ruume ei ole enam pärast ehitustööde lõpetamist

võimalik eelarveliste vahendite piiratuse tõttu nõuetele vastavaks viia. Sellises olukorras

ehitusprojekti järgse lahendusega jätkamine on vastuolus avalike huvidega, kuivõrd see tooks

kaasa eelarveliste vahendite väärkasutuse. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik ka

selleks, et muusikakooli ei sunnitaks juba lähikuudel kolima. Muusikakooli nendesse

ruumidesse kolimine toob kaasa olukorra, kus muusikakoolil ei ole õppetööd võimalik üldse

läbi viia või õppekvaliteet langeb oluliselt.

3. Põhja-Pärnumaa vald palus 06.03.2020 kirjalikus seisukohas jätta kaebajate esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Pakkumuste avamine ja edukaima pakkujaga ettenähtud tähtaja jooksul hankelepingu

sõlmimine ning ehitustööde tegemine ei takista kaebuse menetlemist ega riku kaebajate õigusi.

Kaevatav korraldus annab ehitusõiguse, mitte ei sätesta tähtaega muusikakooli kolimiseks.

Kavandatavad muusikakooli ruumid on tehniliselt paremad kui praegu kasutuses olevad

ruumid. Seega ei saa vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamine tuua kaasa sellist tagajärge, mille

ärahoidmiseks oleks vajalik kohaldada esialgset õiguskaitset. Vajadusel on võimalik hilisema

kohtulahendiga puudused kõrvaldada. Kaebus peegeldab soovimatust muusikakooli senistest

ruumidest lahkumiseks ega ole ajendatud murest tulevaste ruumide nõuetele mittevastavuse

pärast.

Kaebus on perspektiivitu. Ehitusloa väljastamine ei piira kuidagi kaebajate PS §-st 37 tulenevat

õigust haridusele ega riku omavalitsuse kohustust õppeasutuste ülalpidamiseks. Kaebajatel

puudub kaebeõigus, kuna vaidlustatud ehitusluba ei riku PS §-s 37 sätestatud õigust. Lisaks on

kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes ja puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 12.03.2020 määrusega kaebuse ning jättis esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1).

Kaebajate eesmärk on välistada see, et vald koliks muusikakooli ümber nende hinnangul

ebasobivatesse ruumidesse ega kasutaks raha ebamõistlikult. See eesmärk on kantud avalikust

3-20-401

3(5)

huvist, mille kaitseks kaebuse esitamine ei ole lubatud. Lisaks puudub ühene seos vaidlustatud

ehitusloa ja muusikakooli kolimise vahel. Kuivõrd seda, millisel eesmärgil konkreetset hoonet

kasutama hakatakse, ei otsustata ehitusloamenetluses, ei tulene ka PS §-st 37 kaebajatele

ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigust. Kaebusest ei nähtu, kuidas rikub vaidlustatud ehitusluba

kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajad ei ole kaebust esitanud selleks, et kaitsta end ehitusloa

alusel tehtavate tööde negatiivsete mõjutuste eest nende kinnistutele.

Kaebaja I põhikirja kohaselt on MTÜ kohaliku elu arendamiseks loodud kodanikuliikumine.

Kohaliku elu küsimused on üheks avalike ülesannete liigiks ning MTÜ, mis on keskendunud

kohaliku elu arendamisele, tegeleb avalike huvide esindamisega HKMS mõttes. Kaebajal I

puudub seos Pärnu-Jaagupi muusikakooliga, mistõttu ei saa lugeda, et kaebus oleks esitatud

tema õiguste kaitseks. Teiste isikute õiguste või avaliku huvi kaitseks võib kohtusse pöörduda

vaid seaduses sätestatud juhul. Ehitusseadustik (EhS) ega ükski teine õigusakt ei näe ette

võimalust vaidlustada ehitusluba avalikes huvides.

Kaebusest nähtuvalt õpivad kaebajate II, III ja IV lapsed Pärnu-Jaagupi muusikakoolis. Kuigi

haridus PS § 37 tähenduses hõlmab ka huviharidust, ei riiva koolihoone rekonstrueerimiseks

väljastatud ehitusluba kaebajate laste põhiõigust huviharidusele ega kaebajate kui

muusikakoolis õppivate laste vanemate õigust otsustada laste hariduse valiku üle. Kaebajate

laste huvihariduse saamist ei mõjuta see, kas muusikaõpet pakutakse Pärnu-Jaagupi alevis

Kooli tn 2 või Kooli tn 3 asuvas hoones. Kooli tegutsemiskoha osas on otsustav sõna kohalikul

omavalitsusel kui kooli pidajal. Küsimus muusikakooli kolimisest on eelkõige otstarbekuse

küsimus. Kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3). Arvestades, et

muusikakool kolitakse selle kõrval asuvasse koolihoonesse, ei nähtu, et kooli uus asukoht

mõjutaks lapsevanemaid negatiivselt. Põhiõigus haridusele ei anna isikutele õigust nõuda

õppeasutuse paiknemist kindlas juriidilises vormis või asukohas (Tallinna Halduskohtu

15.06.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-2636, p 8). Lastevanemate otsustavast sõnast laste

hariduse valikul ei tulene õigust omandada haridust lapsevanemale ja lapsele kõige

meelepärasemas koolihoones (Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2017 määrus haldusasjas nr 3-

17-581, p 13).

Põhiõigus haridusele ei sisalda õigust kaasa rääkida koolihoone ehituslikes aspektides.

Kaebajad on esitanud avalikest huvidest kantud väiteid. Taoline lastevanemate kontroll langeks

kokku kohaliku omavalitsuse kontrolliga ehitus- ja kasutusloa menetlustes. PS § 37 mõtteks ei

ole luua olukorda, kus lastevanemad kohtu kaudu võtavad ehitamisprotsessi enda kontrolli alla

ning asuvad nõudma projektide ja lahenduste esitamist, mille olemasolu ehitusloa väljastamisel

ei ole nõutavad või mis võivad täpsustuda ehitamise käigus. Seega pole vajalik hinnata

kaebajate väiteid seoses heliisolatsiooni, ventilatsiooni või tualettide nõuetega. Kaebajatel on

õigus juhtida kohaliku omavalitsuse tähelepanu puudustele ehitamisprotsessis, sh ehitusloa

aluseks olevas projektis. Välistatud ei ole ka lastevanemate kaebeõigus, kuid seda alles

õppehoonele võimaliku kasutusloa väljastamise pinnalt, mitte ehitusloa menetluses.

EhS §-st 42 ei tulene kohustust kaasata ehitusloa menetlusse koolis õppivate laste vanemaid.

Seega ei ole vastustaja rikkunud hea halduse põhimõtet. Vaidlust ei ole selles, et muusikakoolis

õppivate laste vanemad on valla esindajatega kohtunud 09.10.2019 ning sellel kohtumisel

arutati muusikakooli kolimisega seotud küsimusi.

Isegi kui kaebeõigust möönda, esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi,

arvestades, et kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine

on ebatõenäoline.

Kuivõrd vaidlustatud korraldus ei puuduta kaebajate õigusi, ei saa neil esineda ka esialgse

õiguskaitse vajadust. Kui ka kaebeõigust eeldada, ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik

ehitustegevuse peatamine. Kaebajate õigused on efektiivselt kaitstavad kasutusloa menetluses.

3-20-401

4(5)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. MTÜ Põhja-Pärnumaa Hääl, XX, CC ja BB paluvad määruskaebuses tühistada

Tallinna Halduskohtu 12.03.2020 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning teha uus määrus,

millega kohaldada esialgset õiguskaitset.

Halduskohus on ebaõigesti sisustanud kaebuse eesmärki. Kaebajad soovivad takistada mitte

muusikakooli kolimist, vaid muusikakooli tegutsema asumist ruumides, mis ei vasta

muusikaklassidele esitatavatele nõuetele, sh heliisolatsiooni ja ventilatsiooni osas. Kaebajatel

II, III ja IV kui muusikakoolis õppivate laste vanematel on subjektiivne õigus nõuda, et

muusikakooli tegevus saaks toimuda eesmärgipäraselt ruumides, mille ehituslikud lahendused

vastavad nõuetele. Hoone kasutamise eesmärk ja ruumidele esitatavad nõuded on ehitusloa

menetluses kindlaks määratud. Vaidlustatud ehitusluba ei taga nõuetele vastavate muusikakooli

ruumide väljaehitamist ja rikub seega kaebajate laste õigust haridusele ja tervise kaitsele.

Ruumide vastavus nõuetele ei ole pelgalt otstarbekuse küsimus. Halduskohtu seisukoht, et

põhiõigus haridusele ei hõlma lastevanemate õigust rääkida kaasa koolihoone ehituslikes

aspektides, on ekslik. Olukord, kus muusikakooli tegevus jätkub nõuetele mittevastavates

ruumides, riivab kaebajate laste õigust huviharidusele. Uutes ruumides tegutsemisel on

võimalik suurendada ka täiskasvanute tegevust (õpet) muusikakoolis. Halduskohtu seisukoha

järgi on kaebajatel võimalik oma õigusi kaitsta kasutusloa väljastamise järel. Selliselt ei ole

kaebajatel võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta, kuna kasutusloa menetluses on hilja juhtida

tähelepanu ehitusprojekti puudustele. Halduskohus ei ole kaebuse tagastamisel esitanud

põhjendusi, millest nähtuks kaebeõiguse ilmselge puudumine.

Kaebusega kaitstavate õiguste riive ei ole väheintensiivne. Kohus ei ole piisavalt põhjalikult

hinnanud kaebajate esitatud seisukohti ja tõendeid. Olukorras, kus ehitusprojekt ei kajasta üldse

ventilatsioonilahendust, ei ole võimalik teha järeldusi selle nõuetekohasuse kohta. Ehitusloa

õiguspärasust ei saa põhjendada asjaoluga, et ehitustööde käigus on võimalik näha ette

muudatusi, mis nõuavad uue ehitusloa väljastamist.

Kaebajate õiguste kaitseks on vaja peatada ehitusloa kehtivus. Kui nõuetele mittevastav hoone

ja selle ruumid on valmis ehitatud, ei ole kaebajatel enam võimalik oma õigusi eesmärgipäraselt

kasutusloa menetluses kaitsta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 ja § 207 lg 1

alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121

lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–

54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1

ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Arvestades, et vastustaja esitas juba halduskohtule oma

arvamuse, ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida määruskaebusele vastustaja seisukohta,

vaid arvestab halduskohtule esitatud põhjendustega.

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 12.03.2020

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja

§ 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate väitega, et halduskohus on kaebuse eesmärki valesti

mõistnud. Halduskohus on oma määruse p-s 6 märkinud: „Kaebajate eesmärk on välistada see,

et vald koliks muusikakooli ümber nende hinnangul ebasobivatesse ruumidesse ega kasutaks

3-20-401

5(5)

raha ebamõistlikult.“ Halduskohus ei ole kaebuse eesmärgina mõistnud pelgalt muusikakooli

kolimise takistamist, vaid selle ümberpaiknemist ruumidesse, mis kaebajate arvates pole

muusikalise huvihariduse andmiseks sobivad. Ringkonnakohtu hinnangul ei lahkne

halduskohtu käsitus kaebuse eesmärgist oluliselt kaebajate omast.

9. Nagu halduskohus on selgitanud, võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes

oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ning muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku või avaliku

huvi kaitseks, saab seda teha vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kuna seadus ei

näe ette ehitusloa peale populaarkaebuse esitamise võimalust, on kaebuse esitamise eelduseks

kaebajate subjektiivsete õiguste riive. Pelgalt asjaolust, et kaebajate II, III ja IV lapsed õpivad

Pärnu-Jaagupi muusikakoolis, ei tulene neile kaebeõigust ehitusloa vaidlustamiseks. Kooli tn 3

asuva koolihoone osaliseks ümberehitamiseks antud ehitusloa ja selle väidetavate puuduste

seos kaebajate laste huviharidusega ja kaebajate otsustusõigusega oma laste hariduse saamise

üle on kaebajate subjektiivsete õiguste riive jaatamiseks liiga kauge. Ehitusluba ei puuduta

otseselt ka kaebaja I õigusi. Kaebajate huvi, et muusikakooli ruumid oleksid kasutatavad

eesmärgipäraselt, on mõistetav, kuid kaebajate arvamus, et koolihoone ümberehitamise

tulemusel valmivad muusikakooli ruumid ei vasta nõuetele (eelkõige heliisolatsiooni ja

ventilatsiooni osas), ei tekita neile kaebeõigust. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda

ehitatavasse hoonesse nendele meelepärast heliisolatsiooni ega kindlat ventilatsioonisüsteemi.

Ehitise, sh haridusasutuse nõuetele vastavuse kontrollimine on kohaliku omavalitsuse ja teiste

EhS §-s 130 nimetatud asutuste ülesanne.

10. Valmisehitatud ruumide vastavust õigusaktidest tulenevatele nõuetele hinnatakse

kasutusloa menetluses. Kasutusluba antakse, kui ehitist on võimalik kasutada nõuete ja

kasutusotstarbe kohaselt (EhS § 50 lg 1). Ruumid saab kasutusele võtta alles pärast kasutusloa

väljastamist. Kui ruumid ei peaks vastama õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja see rikuks

kaebajate õigusi (nt pole tagatud ohutus), on neil põhimõtteliselt õigus kasutusluba vaidlustada.

Enne ruumide valmimist on samas ennatlik järeldada, et nt ventilatsioonisüsteemi ei ehitata

välja ja ruume ei saa eesmärgipäraselt kasutada. Kaebajad pole viidanud sellistele puudustele,

mis ilmselgelt välistaks kasutusloa andmise. Ringkonnakohtule ei nähtu ka reaalset ohtu, et

Pärnu-Jaagupi muusikakooli tegevus võiks ehitusloa andmise tagajärjel katkeda. Teoreetiline

võimalus, et ümberehitatavates ruumides võib väheneda muusikalise huvihariduse andmise

kvaliteet, ei tekita kaebajatele kaebeõigust ehitusloa ega ka kasutusloa (kui see väljastatakse)

vaidlustamiseks. See võiks aga anda nõudeõiguse kooli pidaja vastu.

11. Kuna halduskohus leidis õigesti, et kaebajatel puudub kaebeõigus, ei pidanud kohus

analüüsima kaebajate väiteid selle kohta, millistele sisulistele nõuetele vaidlustatud ehitusloa

alusel ümberehitatavad ruumid ei vasta. Halduskohus on täiendavalt viidanud HKMS § 121 lg

2 p-s 21 sätestatud tagastamise alusele, kuid kaebus on siiski tagastatud kaebeõiguse puudumise

tõttu. Seega pole määruskaebuse lahendamisel oluline, kas kaebajate õiguste võimalikku riivet

saab pidada väheintensiivseks ja kaebuse rahuldamist vähetõenäoliseks.

12. Kuna kaebus on perspektiivitu, on halduskohus õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (HKMS § 249 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)