3-20-334/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-334

Haldusasi

AS-i Eviko kaebus riigihankes „Läänemere Kunstisadama

rajamine“ (viitenumber 214965) SA Uue Kunsti Muuseum

16.01.2020 käskkirjade nr 2/1/20 ja 3/1/20 ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 10.02.2020 otsuse nr 7-20/214965

tühistamiseks

Vaidlustatud lahend

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 10.02.2020 otsus nr 7-

20/214965

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS Eviko, volitatud esindaja

vandeadvokaat Britta Oltjer

Vastustaja (hankija) – SA Uue Kunsti Muuseum, seaduslik

esindaja juhatuse liige Marie Soossaar-Virta

Kolmas isik (pakkuja) – AS YIT Eesti, volitatud esindaja

Armin Lastovets

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS-i Eviko kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.02.2020 määrusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.04.2020 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).

3-20-334

2(9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Uue Kunsti Muuseum (vastustaja) avaldas 18.10.2019 riigihangete registris hanketeate

avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Läänemere Kunstisadama rajamine“

(viitenumber 214965) läbiviimise kohta. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 12.11.2019 esitasid

pakkumuse kolm pakkujat: 1) AS Eviko (kaebaja); 2) AS YIT Eesti (kolmas isik);

3) ühispakkujad Enska ehitus OÜ ja AS Magma.

2. Vastustaja tunnistas 16.01.2020 käskkirjaga nr 1/1/20 kaebaja ja kolmanda isiku

pakkumused vastavaks ning ühispakkujate Enska ehitus OÜ ja AS-i Magma pakkumuse

mittevastavaks, kõrvaldas 16.01.2020 käskkirjaga nr 2/1/20 kaebaja hankemenetlusest ja

tunnistas 16.01.2020 käskkirjaga nr 3/1/20 kolmanda isiku pakkumuse edukaks.

Kaebaja kõrvaldamisel tugineti riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p-le 9. Kaebaja vastas

hankepassis eitavalt küsimusele „Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või

võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping

on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid

seoses kõnealuse varasema lepinguga?“. Vastustajale teadaolevalt ei vasta vastus tõele.

Tuginedes mh riigihangete registrist avalikult kättesaadavale teabele, tegi vastustaja 10.12.2019

päringu AS-ile Hoolekandeteenused, kes kinnitas 19.12.2019 vastuses, et rakendas hankes

nr 190676 kaebajaga ja Eviko Ehitus OÜ-ga sõlmitud hankelepingu täitmise käigus

leppetrahve. Samuti oli ta sunnitud hanke nr 204559 tulemusel kaebajaga sõlmitud

töövõtulepingu üles ütlema. Lisaks sai vastustaja Pärnu Linnavalitsuselt 10.12.2019 kinnituse,

et linnavalitsus esitas hankes nr 201868 sõlmitud töövõtulepingu rikkumisega seoses kaebajale

leppetrahvi nõude. Lepingu ülesütlemine ja leppetrahvi nõuded olid kaebajale hankepassi

täitmisel teada ja nende varjamine on selgelt tahtlik valeandmete esitamine. Kaebaja on andnud

hankepassis sama küsimuse kohta eitava vastuse ka Eviko Ehitus OÜ kohta. AS

Hoolekandeteenused rakendas leppetrahve ka Eviko Ehitus OÜ suhtes, seega ei vastanud ka

see vastus hankepassi tõele.

3. Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja

16.01.2020 käskkirjade nr 2/1/20 ja 3/1/20 kehtetuks tunnistamiseks.

4. VAKO jättis 10.02.2020 otsusega nr 7-20/214965 vaidlustuse rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Valeandmeid saab esitada faktiväidete osas. Teave selle kohta, kas varasemate

hankelepingute raames on ettevõtja suhtes rakendatud sanktsioone, on faktiküsimus. Seda on

võimalik objektiivselt kontrollida.

4.2. Valeandmete esitamise etteheide Eviko Ehitus OÜ ehk kaebaja alltöövõtja kohta on

asjakohatu, sest nende andmete esitajaks on alltöövõtja. RHS § 103 lg 6 võimaldab hankijal

alltöövõtja puhul valikuliste kõrvaldamise aluste esinemise korral nõuda pakkujalt alltöövõtja

asendamist, mitte ei saa kõrvaldada pakkujat ennast. Selles osas on vastustaja otsus vigane.

4.3. Riigihangete registrist nähtub, et kaebaja suhtes rakendati riigihankes nr 190676 sõlmitud

hankelepingu raames leppetrahvi ja kaebajaga riigihankes nr 204559 sõlmitud hankeleping

öeldi kaebajapoolse rikkumise tõttu üles. Lisaks on vaidlusaluses käskkirjas viidatud

riigihankes nr 201868 kaebaja vastu esitatud leppetrahvi nõudele. Seda infot registrist ei nähtu,

kuid kaebaja on seda ise möönnud. Kuna on tõendatud, et riigihangetega nr 190676, 201868 ja

204559 seoses on kaebaja suhtes rakendatud erinevaid sanktsioone, on kaebaja esitanud

hankepassis valeandmeid.

4.4. Ebaõige on väide, et leppetrahv ei ole kahjutasuga võrreldav sanktsioon. Hankepassis

esitatud küsimus oli seotud RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse kontrollimisega

3-20-334

3(9)

ja selles sättes on nimetatud ka leppetrahvi. Kui pakkuja annab sanktsioonide rakendamise osas

hankepassis jaatava vastuse, saab hankija täpsemalt uurida ja otsustada, kas need sanktsioonid

on seotud niisuguste rikkumistega, mis annaksid alust RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks.

Ainuüksi sanktsioonide rakendamise jaatamine ei too pakkujale kaasa negatiivseid tagajärgi.

Vastustaja on kasutanud hankepassina Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa ühtse

hankedokumendi standardvormi, mis on koostatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

26.02.2014 direktiivi nr 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (direktiiv nr 2014/24) art 59 lg 2 alusel. Direktiivi nr 2014/24 art 57 lg 4

punkt g kasutab sõnastust „makstud kahjutasu või rakendatud sellega võrreldavaid

sanktsioone“. RHS § 95 lg 4 p 8 kasutab täpsemat sõnastust ja on näinud ette, et leppetrahv on

kahjutasuga võrreldav sanktsioon.

4.5. Kaebaja ei eita, et tema vastu on rakendatud sanktsioone. Sanktsioonide kohta valeandmete

esitamise küsimuses ei oma tähtsust, mis kaalutlustel hankija ettevõtja suhtes sanktsioone

rakendas ning kas need kaalutlused olid põhjendatud ja õiguspärased. Samuti pole valeandmete

esitamise kontekstis tähtis, kas sanktsioonide rakendamine on vaidlustatud. Need asjaolud

võivad rolli mängida hinnates, kas ettevõtja suhtes tuleks kohaldada RHS § 95 lg 4 p 8. RHS

§ 95 lg 4 p 9 osas omab tähtsust, kas ettevõtja on esitanud objektiivsele tegelikkusele

mittevastavaid andmeid. Hankepassis ei küsitud, kas pakkuja on varasemaid hankelepinguid

rikkunud, vaid küsiti, kas pakkuja suhtes on varasemate hankelepingute raames rakendatud

sanktsioone. Nende küsimuste sisu ja tähendus on erinev. Tegemist on objektiivse küsimusega,

mis ei sõltu õiguslikust hinnangust.

4.6. Ainuüksi valeandmete esitamine ei õigusta automaatselt pakkuja kõrvaldamist. RHS § 95

lg 4 p 9 ja direktiivi nr 2014/24 art 57 lg 4 punkti h järgi peab pakkuja olema valeandmete

esitamisel süüdi raskes eksimuses (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-387/14, p-d 71, 78).

Ettevõtjale on teada, milliseid sanktsioone on tema suhtes kohaldatud. Tegemist on

hankemenetluse läbiviimisel äärmisel olulise teabega, hindamaks võimaliku lepingupartneri

usaldusväärsust. Kuna riigihangete register ei pruugi anda ettevõtjate suhtes kohaldatud

sanktsioonide kohta täielikku teavet, on ettevõtjate endi esitataval teabel suur kaal. Seega ei ole

vastustaja teinud ilmselget kaalutlusviga, leides, et konkreetsel juhul on valeandmete esitamine

käsitatav sedavõrd raske eksitamisena, et see õigustab pakkuja kõrvaldamist. Vastustaja on oma

otsust põhjendanud ja käskkirjas kahel korral märkinud, et kaebaja poolt tema suhtes

rakendatud sanktsioonide varjamine on tahtlik valeandmete esitamine. Sellest nähtub, et

kaebaja oli oma usaldusväärsuse vastustaja silmis kaotanud ja vastustaja hinnangul oli kaebaja

kõrvaldamine hankemenetlusest kohane samm.

4.7. Kuna vaidlustus kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise peale on alusetu, on

põhjendamatu ka nõue konkureeriva pakkumuse edukaks tunnistamise osas.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 16.01.2020 käskkirjade

nr 2/1/20 ja 3/1/20 ning VAKO 10.02.2020 otsuse tühistamiseks. Põhjendused:

5.1. RHS § 95 lg 4 p-d 8 ja 9 on vabatahtlikud kõrvaldamise alused, kus hankijal on tavapärasest

ulatuslikum tõendamiskoormus. RHS § 95 lg 4 p 9 kohaldamisel tuleb pöörata tähelepanu

kõrvaldamise proportsionaalsusele. Ettevõtja kõrvaldamine üksnes viitega tema poolt

valeandmete esitamisele, ilma arvestamata sellise käitumise täpsemaid asjaolusid ja raskusastet,

oleks ebaproportsionaalne. Hankija otsus peab olema kaalutud ja põhjendatud, sest ettevõtja

ebausaldusväärseks kuulutamine toob ettevõtjale kaasa mainekahju ja muudab edasistel

hangetel osalemise raskemaks. Vastustaja ei ole kõrvaldamise aluse olemasolu kontrollinud,

vaid eeldanud.

3-20-334

4(9)

5.2. Riigihangete registrisse tehtud märkus kajastab vaid hankija ühepoolset hinnangut

olukorrale. Tsiviilõiguslikud suhted on sageli keerukad, hankija võis olukorda valesti ja

ekslikult hinnata, kasutada hankelepingust tulenevaid õigusi pahauskselt jne. Kaebaja on tema

suhtes õiguskaitsevahendi kohaldamisele esitanud vastuväiteid ja see on tõendatud, seega peab

vastustaja sellega otsuse tegemisel arvestama ja seda otsuses käsitlema.

5.3. Kaebaja ei pidanud kinnitama hankepassis kõrvaldamise aluse esinemist (RHS § 95 lg 4

p 8) olukorras, kus ta on veendunud, et seda alust tegelikult ei esine. Ainuüksi asjaolu, et

kaebajal on mõne hankijaga tekkinud hankelepingu täitmise osas vaidlus, ei tähenda, et kaebaja

suhtes esineks kõrvaldamise alus. Seega ei ole ta valeandmeid esitanud. Isegi kui ta on esitanud

valeandmeid, ei ole ta süüdi raskes eksimuses. Seda ei ole põhistatud ega tõendatud. Kaebajaga

ei ole hankelepingut ütles öeldud, vaid lepingu ütles üles tema ise. Samuti ei ole tema vastu

esitatud kahjunõuet. Leppetrahv ei ole võrdsustatav kahjunõudega ja kaebaja ei pidanud

õigusteadmisteta isikuna teisiti arvama. Kuna kaebaja on väidetavad hankelepingu rikkumised

vaidlustanud, sest rikkumisi ei esine ja sanktsioone on kohaldatud alusetult, siis ei saa

süüdistada kaebajat raskes eksimuses hankepassi täitmisel. Vastustaja pidanuks kõrvaldamise

otsuse tegemisel vaidlustamise faktiga arvestama ja sisuliselt hindama kaebajale

etteheidetavaid sanktsioone. Vastustaja otsusest ei nähtu kaalutlusi.

6. Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Vastustaja ei pea varasematest hankelepingu

rikkumistest teada saades õigusrikkumistega seotud asjaolusid hindama ja seda ei pea tegema

ka kohus praegust asja lahendades. Kaebaja sellekohased põhjendused on asjakohatud. Kaebaja

on esitanud valeteavet selle kohta, et teda ei ole varasemalt sanktsioneeritud ja selline teave ei

ole riigihangete registrist kättesaadav. Kaebaja on samasugust valeteavet esitanud korduvalt ka

teistes hangetes. Vastustajal ei ole kaebaja vastu usaldust, sest talle on teada kaebaja

ebausaldusväärsus. Kaebaja ja tema alltöövõtja on seotud erinevate lepingurikkumistega, kuid

varasemad hankijad kas ei taha või ei pea vajalikuks neid andmeid avalikustada. Õigusaktide

eesmärgiks on tagada avalik huvi, et avalikest vahenditest finantseeritaks lepinguid

usaldusväärsete ja kvaliteetset teenust pakkuvate partneritega. Kaebaja ja Eviko Ehitus OÜ on

korduvalt osalenud erinevatel riigihangetel ühispakkujatena ning mõlemad on teadlikud

teineteise tegemistest ja tegemata jätmistest, sh sanktsioneerimistest. Tallinna Linnavaraamet

kõrvaldas mõlemad riigihanke nr 207810 menetlusest, heites neile ette korduvaid

hankelepingute rikkumisi. Analoogsed kõrvaldamised on toimunud ka riigihangetes nr 212216

ja 204396. Seega teadis kaebaja alltöövõtjal esinevatest kõrvaldamise alustest, kuid lootis, et

vastustaja ei ole neist teadlik. Järelikult on kaebaja esitanud mitmekordselt valeandmeid ja tema

ebausaldusväärsus on leidnud kinnitust.

7. Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja on ajanud segamini RHS § 95 lg 4

p-des 8 ja 9 sätestatud kõrvaldamise alused. Kuigi need on omavahel seotud, st kõrvaldada saab

pakkuja, kes on esitanud valeandmeid varasemate hankelepingute rikkumise kohta, ei tähenda

see, et hankijal tuleks valeandmete esitamisele tuginedes hinnata pakkuja varasemaid rikkumisi

ka sisuliselt. RHS § 95 lg 4 p 9 kohaldamise eelduseks on valeandmete esitamise fakt. Kaaluda

saab vaid valeandmete esitamise põhjuseid ja hinnata pakkuja usaldusväärsust. Hankija

võimalused rikkumisi sisuliselt hinnata on piiratud ning ei saa eeldada, et hankija astuks samme

selgitamaks detailselt välja sanktsioonide kohaldamise või lepingu lõpetamise õiguspärasust.

KOHTU PÕHJENDUSED

I

8. Kohus otsustas 15.03.2020 määruses vaadata asja läbi kirjalikus menetluses, andis

menetlusosalistele täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks tähtaja kuni

3-20-334

5(9)

20.03.2020, teise menetlusosalise poolt esitatule vastamiseks tähtaja kuni 27.03.2020 ning

määras kohtuotsuse avalikuks teatavaks tegemise ajaks 03.04.2020. Vastustaja esitas vastuse

kaebusele 29.02.2020 ja kolmas isik esitas seisukoha kaebuse kohta 28.02.2020. Pärast seda ei

ole vastustaja ega kolmas isik asjas oma seisukohti esitanud. Kaebajal tulnuks esitada oma

täiendavad seisukohad ja menetluskulu dokumendid kohtule hiljemalt 20.03.2020. Kuupäev

27.03.2020 oli määratud teise menetlusosalise poolt hiljemalt 20.03.2020 esitatud täiendavatele

seisukohtadele vastamiseks. Vastustaja ega kolmas isik ei ole täiendavaid seisukohti esitanud.

Seega on kaebaja poolt 27.03.2020 esitatud täiendavad seisukohad ja menetluskulu dokumendid

esitatud kohtu antud tähtaega rikkudes.

9. Kaebaja ei ole põhjendanud, et tal esinesid hilinemiseks mõjuvad põhjused. Samuti tooks

sedavõrd mahuka menetlusdokumendi vastuvõtmine kaasa menetluse viibimise, sest ka teistele

menetlusosalistele tuleks anda võimalus kaebaja seisukohtadele vastu vaielda. Seetõttu jätab

kohus kaebaja 27.03.2020 esitatud täiendavad seisukohad ja menetluskulu dokumendid asja

lahendamisel tähelepanuta (HKMS § 51 lg 4).

II

10. Vastustaja tugines vaidlustatud otsuse tegemisel RHS § 95 lg 4 p-le 9, mille järgi võib

hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on esitanud valeandmeid samas

paragrahvis sätestatud või RHS §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lg-te 7 ja 8

alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt heidab

vastustaja kaebajale ette hankepassis valeandmete esitamist järgmisele küsimusele vastamisel:

„Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga

sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või

on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema

lepinguga?“

(vt

vastustaja

esitatud

dokument

„Lisa

-

214965_AS_EVIKO(10321432)_hankepass“, lk 15).

11. Asja lahendamise seisukohalt on oluline tähele panna, et vastustaja ei tuginenud kaebaja

hankemenetlusest kõrvaldamisel RHS § 95 lg 4 p-le 8, mille kohaselt võib hankija kõrvaldada

hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud

hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või

leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Kui vastustaja

oleks tuginenud vaidlusaluses otsuses sellele sättele, tulnuks tal hinnata, kas kaebaja on

rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepinguid oluliselt või pidevalt ning kas sellised rikkumised

mõjutavad kaebaja usaldusväärsust sedavõrd, et tema kõrvaldamine hankemenetlusest oleks

proportsionaalne (vt Euroopa Kohtu 03.10.2019 otsus asjas nr C-267/18, p 27-29). Kuna

vastustaja sellele sättele ei tuginenud, siis on asjakohatud kaebaja etteheited, et vastustaja ei

uurinud täpsemalt varasemate hankelepingute lõpetamise asjaolusid. Vastustajal puudus

praegusel juhul selline kohustus.

12. Vastustaja

kõrvaldas

kaebaja

hankemenetlusest

valeandmete

esitamise

tõttu.

Valeandmeteks oli see, et kaebaja eitas hankepassis, et temaga oleks varasemaid hankelepinguid

ennetähtaegselt lõpetatud või määratud talle kahjutasu või leppetrahvi.

13. Riigihangete registrist nähtub, et riigihankes nr 190676 „Pärnu, Oja tn 128 eluhoone

projekteerimis- ja ehitustööd“ on AS Hoolekandeteenused sõlminud 08.01.2018 kaebajaga ja

Eviko Ehitus OÜ-ga hankelepingu. Lepingu lõpetamise andmetest nähtub, et ettevõtja poolsete

rikkumiste tõttu kohaldati õiguskaitsevahendit – maksti leppetrahvi. Hankija nõue on

vaidlustatud.

3-20-334

6(9)

Riigihangete registrist nähtub, et riigihankes nr 204559 „Eluhoone projekteerimis- ja ehitustööd

Salu tn 15A, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn“ on AS Hoolekandeteenused sõlminud

25.04.2019 kaebajaga hankelepingu. Lepingu lõpetamise andmetest nähtub, et ettevõtja

poolsete rikkumiste tõttu kohaldati õiguskaitsevahendit – leping öeldi üles. Hankija nõue on

vaidlustatud.

14. Seega nähtub registriandmetest, et kaebajaga on varasem hankeleping lõpetatud

ennetähtaegselt ja tema suhtes on kohaldatud leppetrahvi. Samas ei ole vastustaja tuginenud

ainult registrist nähtuvatele andmetele, vaid on kontrollinud andmeid ka AS-ilt

Hoolekandeteenused endalt, kes on kinnitanud kaebaja suhtes sanktsioonide kohaldamist.

Lisaks sai vastustaja Pärnu Linnavalitsuselt teavet, et kaebajale määrati riigihankes nr 201868

„Pärnus, A. H. Tammsaare pst. 30 koolihoone rekonstrueerimine“ leppetrahv. Sellekohast

teavet registrist ei nähtu, kuid kaebaja ei eita kaebuses selle leppetrahvi nõude olemasolu, vaid

vaidleb sellele põhjendatusele vastu. Kohus leiab eelviidatud andmetele tuginedes, et kaebaja

esitas hankepassis valeandmeid, kui eitas tema suhtes sanktsioonide (hankelepingu

ennetähtaegne lõpetamine, leppetrahvi määramine) kohaldamist.

15. Ka kaebaja enda esitatud tõendid kinnitavad tema suhtes eelpool viidatud sanktsioonide

kohaldamist. AS-i Hoolekandeteenused poolt kaebajalt leppetrahvi nõudmist kinnitavad

dokumendid „Lisa_6_EVIKO vastus 4-02-2019 (1) (1)“, „Lisa_8_Teade lepingu rikkumisest“,

„Lisa_9_035.EVIKO_Hoolekandeteenused_Oja 128“ ja „Lisa_10_kompromissiettepanek“.

AS-i Hoolekandeteenused poolt lepingu ennetähtaegset lõpetamist kinnitavad dokumendid

„Lisa_11_ Nõudekiri 22.07.19“ ja „Lisa_12_ülesütlemisavaldus“. Pärnu Linnavalitsuse poolt

kaebajalt leppetrahvi nõudmist kinnitab dokument „Lisa_13_Eviko, Eviko Ehitus - vastus -

191219_v2“.

16. Vastustaja on kohtumenetluses viidatud ka teistes hangetes kaebajale määratud

sanktsioonidele. Kohus jätab need viited tähelepanuta, sest vastustaja ei ole neile vaidlusaluses

otsuses tuginenud. Kohus peab kontrollima, kas haldusakt oli selle andmise ajal õiguspärane

(HKMS § 158 lg 2). Seega tuleb haldusakti õiguspärasust kontrollida vaid neile andmetele

tuginedes, mis olid vastustajale haldusakti andmisel teada. Kohtumenetluses ei saa hakata

vaidlusalust otsust uute asjaolude ja põhjendustega põhjendama.

17. Kohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et leppetrahv ei ole kahjutasuga võrreldav

sanktsioon. Hankepassis esitatud küsimus on sõnastatud direktiivi nr 2014/24 art 57 lg 4

punkti g järgi. RHS-is on nimetatud säte leidnud kajastust § 95 lg 4 p-s 8, kus on täpsustatud,

milliseid lepingurikkumise puhul rakendatavaid sanktsioone on silmas peetud. RHS § 95 lg 4

p 8 toob selgelt välja leppetrahvi. Kuna vastustaja eesmärk oli hankepassis esitatud küsimusega

kontrollida mh RHS § 95 lg 5 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse olemasolu, siis ilmselgelt

peeti küsimuses sanktsiooni all silmas ka leppetrahvi.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Seega on tegemist lepingut rikkunud poole suhtes kohaldatava sanktsiooniga. VÕS § 159 lg-st

1 ja § 161 lg-st 2 järeldub, et leppetrahvi eesmärgiks on mh hüvitada tekitatud kahju. Erinevalt

kahju hüvitamise nõudest ei pea leppetrahvi nõudmisel kahju tekitamist ja selle suurust

tõendama (VÕS § 161 lg 1). Ilmselgelt näitab ka leppetrahvi nõudmine lepingu rikkumist ja on

seega hõlmatud küsimuse eesmärgiga kontrollida pakkuja usaldusväärsust lepingu täitmisel.

Väide, et kaebaja ei saanud aru, et ta peab esitama teavet ka leppetrahvide määramise kohta, on

tagantjärele otsitud. Leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude täpsem eristamine on

õigusspetsiifiline küsimus. Õigusalaste eriteadmisteta isikute jaoks on neil üsna sarnane

eesmärk. Seega pidi vastupidiselt kaebaja väidetule olema tema jaoks arusaadav, et vaidlusaluse

3-20-334

7(9)

küsimuse juures peetakse lisaks kahju hüvitamise nõudele silmas ka leppetrahvi ja muid

sanktsioone, mida lepingute rikkumise korral kasutatakse.

18. Kohus nõustub VAKO-ga, et hankepassis esitatud küsimuse näol on tegemist faktilise

asjaolu tuvastamisega, mitte pakkujatelt õigusliku hinnangu küsimisega. Samuti on VAKO

juhtinud põhjendatult tähelepanu sellele, et hankepassis ei küsitud, kas pakkuja on varasemaid

lepinguid rikkunud, vaid kas tema suhtes on varasemates lepingulistes suhetes kohaldatud

sanktsioone. Seetõttu oluline ei ole, et kaebaja ei ole enda arvates lepinguid rikkunud, ei nõustu

tema suhtes kohaldatud sanktsioonidega ja on need kohtus vaidlustanud. Sanktsioonidega

mittenõustumine ja nende kohtus vaidlustamine ei muuda kohaldatud sanktsioone olematuks

ning kuni ei ole tehtud vastupidist kohtulahendit, siis need sanktsioonid kehtivad. Samuti ei ole

asjakohane, et kaebaja on ka ise varasematest hankelepingutest tulenevalt lepingupartneri vastu

nõudeid esitanud või sanktsioone kohaldanud. Kohus selgitas eespool, et vastustajal ei ole RHS

§ 95 lg 4 p 9 kohaldamisel vaja analüüsida varasemalt kohaldatud sanktsioonide põhjendatust

ega täpsemaid asjaolusid, vaid seda, kas kaebaja on varasemalt kohaldatud sanktsioonide osas

esitanud hankemenetluses tõele vastavaid andmeid. Kaebaja pidanuks tõele vastavate andmete

esitamiseks kinnitama hankepassis, et tema suhtes on varasemalt sanktsioone kohaldatud. Kui

kaebaja leidis, et sanktsioone ei kohaldatud tema suhtes õiguspäraselt ja ta ei ole oma lepingulisi

kohustusi rikkunud, saanuks ta esitada vastustajale sellekohased selgitused, misjärel oleks

vastustaja saanud sanktsioonide kohaldamise asjaolusid täpsemalt analüüsida ja kaaluda

kaebaja kõrvaldamise põhjendatust RHS § 95 lg 4 p-st 8 lähtuvalt (Euroopa Kohtu 03.10.2019

otsus asjas nr C-267/18, p 36). Kuna kaebaja eitas hankepassis tema suhtes sanktsioonide

kohaldamist, samas nähtub nii riigihangete registrist kui ka vastustaja järelepärimistele saadud

vastustest, et kaebaja suhtes on sanktsioone siiski kohaldatud, siis esitas kaebaja järelikult

hankepassis valeandmeid ja vastustajal esines RHS § 95 lg 4 p-st 9 tulenev alus kaebaja

hankemenetlusest kõrvaldamiseks.

19. Vastustaja

ei

ole

kaebaja

hankemenetlusest

kõrvaldamisel

rikkunud

oma

tõendamiskoormust. Vastustaja ei ole tuginenud pelgalt registriandmetele, vaid kontrollinud

andmeid ka hankijate endi käest, kes on registrist nähtuvaid andmeid kinnitanud. Sellega on

vastustaja oma tõendamiskoormise täitnud – tuvastanud, et kaebaja esitas hankepassis

valeandmeid.

20. Vastustaja ei ole rikkunud ka kaalutlusõigust. Kuigi vaidlusaluse otsuse põhjendus on väga

napp, on sellest võimalik siiski näha kaebajale tehtud etteheide tahtlike valeandmete esitamise

osas. Ilmselgelt mõjutab tahtlikult valeandmete esitamine pakkuja usaldusväärsust. Otsusest

järeldub vastustaja soovimatus ebausaldusväärse pakkujaga lepingut sõlmida. Sellekohased

täiendavad selgitused tõi vastustaja välja ka kaebuse vastuses. Vastustaja käitumist arvestades

on kohtu jaoks usutav, et vastustaja lähtus neis kaalutlustest ka vaidlusaluse otsuse tegemisel.

Kaebaja ei ole näidanud ühtegi kaalutlust, mille vastustaja oleks otsuse tegemisel ebaõigesti

arvestamata jätnud ja mis võinuks vastustaja otsust muuta. Nt saaks selliseks kaalutluseks olla

kaebaja kogenematus hankemenetluses, hankepassis esitatud küsimuse mitmeti mõistetavus või

kaebaja eksimus. Praegusel juhul ei ole tegemist selliste juhtumitega. Kaebajal on väga

laialdane riigihankemenetluses osalemise kogemus, küsimus oli selge ja arusaadav ning kaebaja

kogemusi arvestades ei ole tema eksimus selles küsimuses usutav. Seetõttu puudub alus

vastustajale kaalumisreeglite rikkumist ette heita.

21. Kaebaja

kõrvaldamine

hankemenetlusest

valeandmete

esitamise

tõttu

ei

ole

ebaproportsionaalne. RHS § 95 lg 4 p 9 eesmärk on anda hankijale võimalus kõrvaldada

hankemenetlusest pakkuja, kes on ebausaldusväärne (direktiivi nr 2014/24 preambula p 101,

art 57 lg 4 punkt h; Euroopa Kohtu 03.10.2019 otsus asjas nr C-267/18, p 26). Iga lepinguline

suhe peab saama tugineda usaldusele. Hankijalt ei saa nõuda lepingu sõlmimist pakkujaga, kes

3-20-334

8(9)

ei ole hankijale teadaolevalt aus ja keda ta ei saa seetõttu usaldada. Samuti ei ole avalike

vahendite arvelt põhjendatud toetada selliste ettevõtjate majandustegevust, kes käituvad

ebaausalt. See moonutaks konkurentsiolukorda ja soosiks ebaausalt käituvaid ettevõtjaid ausalt

käituvate ettevõtjate arvelt.

22. Teave, mille kohta kaebaja hankepassis valeandmeid esitas, oli vastustaja jaoks oluline, et

hinnata lepingupartneri usaldusväärsust lepingu täitmisel. Hankijal peab olema võimalus

hinnata, kas pakkuja, kellega ta soovib lepingut sõlmida, täidab oma lepingulisi kohustusi

nõuetekohaselt, peab kinni tähtaegadest ja eelarvest. Teave varasemate hankelepingute

rikkumise kohta võimaldab hankijal kaaluda, kas lepingurikkumised on olnud tema hinnangul

olulised ja kas lepingute rikkumine on pakkuja käitumises tavapärane käitumismuster. Juhul,

kui pakkuja esitab eelnevate hankelepingute rikkumise kohta valeteavet ja hankijal puudub ka

muu võimalus lepingurikkumiste kontrollimiseks, võib sellise ebausaldusväärse pakkujaga

hankelepingu sõlmimine tuua hankija jaoks kaasa raskused lepingu täitmisel – lepingu täitmata

jäämise või puudustega täitmise, lepingu täitmisega viivitamise, lepingu kallinemise, täiendava

koormuse hankijale lepingu täitmise kontrollimisel ja elluviimise nõudmisel või

õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja vaidluste lahendamisel jne. Sellise pakkujaga lepingu

sõlmimine kahjustaks vastustaja huve ja oleks tema rahalistele vahenditele põhjendamatult

koormav. Samuti ei oleks sellise pakkujaga lepingu sõlmimine kooskõlas RHS § 3 p-s 5

sätestatud põhimõttega (hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib

hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi

mõistliku aja jooksul).

23. Kaebaja leiab, et ta ei ole süüdi raskes eksimuses. RHS § 95 lg 4 p 9 ei sätesta süü vormi.

VÕS § 104 lg 2 sätestab süü vormidena hooletuse, raske hooletuse ja tahtluse. Vastustaja heitis

kaebajale ette tahtlust valeandmete esitamisel, mitte eksimust. Tahtlus tähendab VÕS § 104 lg 5

järgi õigusvastase tagajärje soovimist. Kohus nõustub vastustaja ette heidetud süü vormiga.

Kohtu hinnangul ei saa pakkuja kõrvaldamist kaasa tuua igasugune hooletu valeandmete

esitamine. Selleks ongi hankijale antud siinkohal õigus kaaluda, kas valeandmete esitamine oli

tahtlik ja mõjutab pakkuja usaldusväärsust. Kaebaja puhul ei saanud olla tegemist eksimusega

või hooletusega. Kaebaja oli varasemate hankelepingute poolena teadlik, milliseid sanktsioone

on tema suhtes kohaldatud. Samuti oli kaebaja teadlik, milliseid andmeid peab hankepassis

esitama. Küsimus ei olnud keerulise sõnastusega, selle sisu ja eesmärk olid arusaadavad.

Vajadusel tulnuks kaebajal mõistliku ja hoolsalt käituva ettevõtjana enne pakkumuste esitamise

tähtpäeva paluda vastustajal küsimust selgitada. Kaebaja on professionaalne ettevõtja, kes on

riigihangete registri andmetel osalenud väga paljudel hangetel, seega on tal olemas piisav

kogemus ja teadmine, millist teavet hankijad küsivad. Samuti peab ta olema kursis riigihangete

valdkonda reguleerivate õigusaktidega, sest need reguleerivad üht valdkonda tema

majandustegevusest ja ettevõtja peab tundma tema majandustegevust reguleerivaid norme.

Riigihangete registri andmetel on samasugust rahvusvahelises formaadis hankepassi nõutud nt

riigihangetes nr 216643 „Haridus- ja Teadusministeeriumi ametikorterite remonttööd Kohtla-

Järve linnas“, nr 215094 „Häädemeeste Hooldekodu renoveerimise projekteerimis- ja

ehitustööd“, nr 214746 „Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lihulasse. Ehitustööd“ ja

nr 214929 „Valga politseihoone rekonstrueerimine“, samuti paljudes teistes hangetes. Seega on

kaebaja samasugusele küsimusele vastanud varasemalt juba korduvalt ja teab, milliseid

andmeid siinkohal oodatakse. Seega jättis kaebaja varasemad hankelepingute rikkumised

teadlikult ja tahtlikult hankepassis kajastamata eesmärgiga varjata vastustaja eest oma

varasemaid lepingurikkumisi ja vältida võimalikku hankemenetlusest kõrvaldamist.

24. Kuna kaebaja esitas tahtlikult hankepassis valeandmeid tema suhtes kohaldatud

sanktsioonide kohta, siis kõrvaldas vastustaja ta õiguspäraselt ebausaldusväärsuse kaalutlusele

tuginedes hankemenetlusest.

3-20-334

9(9)

25. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida, kas vastustaja etteheide kaebajale tema alltöövõtja osas

valeandmete esitamise kohta on põhjendatud või mitte. Isegi kui selline etteheide ei oleks

põhjendatud, piisaks kaebaja kõrvaldamiseks ka ainuüksi sellest, et kaebaja oli esitanud

valeandmeid enda kohta.

26. Kuna kaebaja kõrvaldati hankemenetlusest õiguspäraselt, siis ei osale ta enam edasises

riigihankes (RHS § 96 lg 5) ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ei saa

tema õigusi kuidagi riivata.

III

27. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalused vastustaja käskkirjad ja VAKO otsus

on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jääb kaebus terves ulatuses

rahuldamata.

28. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ja kolmas isik ei ole nende menetluskulude väljamõistmist kaebajalt

taotlenud ega ole esitanud kohtule tähtaegselt nende menetluskulusid tõendavaid dokumente,

seepärast jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

29. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb halduskohtu 27.02.2020 määrusega kohaldatud

esialgne õiguskaitse tühistada. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määrusega (HKMS § 253 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/