2-17-17304/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-17304

Tsiviilasi

Osaühingu Vangent Assets hagi OÜ Hingehoid,

Sihtasutuse

Hiiu

Ravikeskus

ja

OÜ

Sillen

Konsultatsioonid

(pankrotis)

vastu

nõude

tunnustamiseks

OÜ

Sillen

Konsultatsioonid

(pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 17. veebruari 2020. a määrus (hagi

läbivaatamata jätmine)

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Vangent Assets määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Osaühing

Vangent

Assets

(registrikood

12374438), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo

Friedenthal

Kostjad

OÜ

Hingehoid

(registrikood

12295590),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper

Sihtasutus Hiiu Ravikeskus (registrikood 90010864),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja

advokaat Henri Torop

OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis, registrikood

10725000), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel

Viru

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-17304

ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Vangent Assets (hageja) esitas 17. novembril 2017 Harju Maakohtule hagi OÜ

Hingehoid (kostja I), Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus (kostja II) ja OÜ Sillen Konsultatsioonid

(pankrotis, kostja III) vastu, milles hageja palub tunnustada oma nõuet summas 1 923 647,85

eurot kostja III pankrotimenetluses pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud

rahuldamisjärgus.

2 (4)

Hagiavalduse kohaselt kuulutati 13. aprillil 2017 välja kostja III pankrot. 18. oktoobril 2017

toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad hageja nõudele vastuväite.

Hageja nõue tuleneb PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) ja Sihtasutuse PJV Hooldusravi

18. jaanuaril 2011 sõlmitud laenulepingust ja kostja III ja PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis)

4. juunil 2012 sõlmitud käenduslepingust, mille p 1.1 kohaselt kohustus kostja III tagama

Sihtasutus PJV Hooldusravi poolt 18. jaanuari 2011. a laenulepinguga võetud kohustuste

täitmise PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) ees. 5. juuni 2012. a nõude loovutamise

lepinguga loovutas PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis) 18. jaanuari 2011. a laenulepingust ja

4. juuni 2012. a käenduslepingust tuleneva nõude täies ulatuses Osaühingule Logitek Grupp.

7. novembri 2012. a nõude loovutamise lepinguga loovutas Osaühing Logitek Grupp

18. jaanuari 2011. a laenulepingust ja 4. juuni 2012. a käenduslepingust tuleneva põhinõude

897 690,33 eurot koos intresside ja muude kõrvalnõuetega hagejale.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostja II esitas maakohtule

taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostjad I ja III ühinesid taotlusega.

Taotluse kohaselt ei ole hagejal 18. jaanuari 2011. a laenulepingust tulenevat nõuet kostja III

vastu, mistõttu on hagi menetlemine perspektiivitu. Tsiviilasjas nr 2-15-5725 jõusutnud

lahendiga on Osaühingule Logitek Grupp 5. juuni 2012 nõude loovutamine tagasivõitmise

korras kehtetuks tunnistatud. Kuna Osaühingul Logitek Grupp nõuet ei olnud, ei saanud ta seda

7. novembril 2012 hagejale loovutada. Käenduslepingust tulenev nõue on aktsessoorne,

mistõttu ei saa hagejal olla kostja III vastu ka 4. juuni 2012. a käenduslepingust tulenevat nõuet.

Hagi rahuldamine tähendaks seda, et kostja III pankrotimenetluses tunnustatakse isiku nõuet,

kelle nõudel puudub igasugune materiaalõiguslik alus. Ka menetlusõiguslikult on hageja

minetanud õiguse hagi edasiseks menetlemiseks. Juhtudel, kus nõude loovutamise leping

tunnistatakse

menetluse

ajal

jõustunud

kohtulahendiga

kehtetuks,

ei

kohaldu

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 210 lg 2. Samuti ei kehtiks käesolevas tsiviilasjas

tehtav kohtulahend TsMS § 460 kohaselt PJV Hiiu Ravikeskus AS-i suhtes, sest tegemist ei ole

õigusjärgluse juhtumiga.

3. Hageja vaidles kostjate hagi läbivaatamata jätmise taotlusele vastu ja palus jätta selle

rahuldamata.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Harju Maakohus jättis 17. veebruari 2020. a määrusega (vaidlustatud lahend) TsMS § 423

lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda.

Maakohus leidis, et kuna hageja ei saa olla kostja III võlausaldaja, ei ole hagiga võimalik hageja

soovitud eesmärki saavutada. TsMS § 210 lg 2 praeguses asjas ei kohaldu. Taotlus hagi

läbivaatamata jätmiseks ei ole esitatud hilinenult.

Hageja palub tunnustada nõuet, mille ta sai Osaühingult Logitek Grupp loovutuse alusel.

Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohtu 8. märtsi 2016. a otsusega tsiviilasjas nr

2-15-5725 (jõustunud 22. oktoobril 2018) tunnistatud tagasivõitmise korras kehtetuks PJV Hiiu

Ravikeskus AS-i (pankrotis) ja Osaühingu Logitek Grupp vahel 5. juunil 2012 sõlmitud nõude

loovutamise leping. Materiaalõiguslikult ei saanud vaidlusalune nõue kuuluda Osaühingule

Logitek Grupp, sest ta ei omandanud vaidlusalust nõuet 5. juuni 2012 kehtetu loovutusega ega

saanud seda ka 7. novembril 2012 kehtivalt loovutada hagejale. Vaidlusalune nõue kuulub

tulenevalt nõude loovutamise tehingu kehtetuks tunnistamisest algusest peale PJV Hiiu

Ravikeskus AS-ile (pankrotis). Kui loovutatud nõue ei kuulu isikule, kes nõude loovutab, ei

muutu nõude omandaja võlausaldajaks isegi juhul, kui ta oli heauskne. Seega ei saa hageja olla

kostja III võlausaldaja, mistõttu ei ole hageja õigustatud isikuks nõude tunnustamist taotlema.

Asjakohatu on hageja väide, et tsiviilasjas nr 2-15-5725 tehtud kohtulahend ei ole tema suhtes

siduv, sest hageja ei olnud nimetatud vaidluse pooleks. Hageja on viidanud TsMS § 210 lg-le

2, mille kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine

3 (4)

või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. Viidatud

sätte kohaldamise osas ei ole välja kujunenud ühtset kohtupraktikat. Nt on Riigikohtu 23. aprilli

2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15 tehtud eriarvamuses leitud, et TsMS § 210 lg 2

sätestatud põhimõte ei saa kohalduda juhul, kui nõude loovutamise leping on jõustunud

kohtulahendiga kehtetuks tunnistatud.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule menetluse jätkamiseks.

Maakohus jättis ekslikult hagi läbi vaatamata olukorras, kus tsiviilasjas 2-15-5725 tehtud otsus

ei mõjutanud käesolevas asjas menetlusõiguslikku olukorda ega saanud seda teha TsMS § 210

lg-st 2 ja irrelevantsuspõhimõttest tulenevalt.

Riigikohus on 23. aprilli 2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15 p-s 19 leidnud, et TsMS §

457 lg-st 1 alusel ei mõjuta nõude loovutuse kehtetuks tunnistamine vastavas asjas

menetlusosaliseks mitteolnud eriõigusjärglase õigust nõuda talle loovutatud nõude

tunnustamist. Vaidlust ei ole, et hageja ei olnud tsiviilasjas 2-15-5725 menetlusosaline. Seega

leidis maakohus valesti, et tsiviilasjas nr 2-15-5725 tehtud otsuse tõttu on hageja oma

nõudeõiguse kostja III vastu kaotanud.

Ka tsiviilasjas nr 2-15-5725 kassatsioonkaebust lahendades märkis Riigikohus, et asjas tehtav

jõustunud kohtuotsus ei saa TsMS § 460 lg-te 1 ja 2 järgi kehtida Osaühingu Logitek Grupp

eriõigusjärglase suhtes, kui viimane oli omandanud nõude juba enne menetluse algust. Kuivõrd

hageja omandas nõude kostja III vastu 7. novembril 2012 ja menetlus tsiviilasjas 2-15-5725

algas 15. aprillil 2015, ei ole tsiviilasjas tehtud otsus hagejale siduv.

Maakohus leidis valesti ja irrelevantsuspõhimõttega vastuolus, et TsMS § 210 lg 2 ei saa

kohalduda juhul, kui nõude loovutamise leping on jõustunud kohtulahendiga kehtetuks

tunnistatud. Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15 tehtud

eriarvamusele tuginemine ei olnud põhjendatud. Riigikohtunike enamus leidis selles asjas, et

TsMS § 210 lg-s 2 sätestatud põhimõte kehtib ka juhul, kui menetluse vältel jõustub

kohtulahend, millega nõude tunnustamise hagi esitanud võlausaldaja loetakse nõude kaotanuks

põhjusel, et käsutustehing, millega arvatav võlausaldaja nõude esialgu omandas, on vahepeal

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud. Irrelevantsuspõhimõtte alusel on võimalik jätta

tähelepanuta, et nõue kuulub eelmisele võlausaldajale.

6. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS

§ 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata maakohtule menetluse

jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

9. Määruskaebuses vaieldakse selle üle, kas hageja on kostja III pankrotimenetluses

õigustatud isikuks nõude tunnustamist taotlema, s.o kas ta saab olla kostja III võlausaldaja.

Vaidlust ei ole, et tsiviilasjas nr 2-15-5725 tunnistati tagasivõitmise korras kehtetuks

käsutustehing, millega Osaühing Logitek Grupp nõude omandas. Nimetatud tsiviilasjas hageja

menetlusosaliseks ei olnud. Nendele asjaoludele tuginedes leidis maakohus, et kuna hageja on

materiaalõiguslikult oma nõude kaotanud ja TsMS § 210 lg 2 hageja suhtes ei kohaldu, tuleb

hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Kolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul on TsMS § 210 lg 2 asjas

kohalduv. TsMS § 210 lg 2 mõte on, et kui ese, mille üle vaieldakse, läheb menetluse vältel

4 (4)

õigusjärgluse korras üle kolmandale isikule, siis on võimalik hagi rahuldada vaatamata sellele,

et menetlusosaline on vahetunud. Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on leitud, et sama

põhimõte kehtib ka juhul, kui vaidlusalune ja hagi esitamise ajal eeldatavasti hagejale kuuluv

õigus loetakse menetluse vältel nõude ülemineku käsutustehingu kehtetuks tunnistamise tõttu

algusest peale tegelikult kuuluvaks varasemale õigustatud isikule (vt eelpool viidatud

Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 12; Tsiviilkohtumenetluse seadustik I,

kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 1128). Menetluse jätkamine samade

menetlusosalistega võimaldab säilitada senises menetluses saavutatut ja see, et nõue kuulub

eelmisele võlausaldajale on irrelevantsuspõhimõtte alusel võimalik jätta tähelepanuta.

Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguses asjas põhjust kõrvale kalduda õiguskirjanduses ja

Riigikohtu praktikas kajastatud TsMS § 210 lg 2 tõlgendusest, mis kohaldub ka olukorras, kus

menetluse vältel jõustub kohtulahend, millega nõude tunnustamise hagi esitanud võlausaldaja

loetakse nõude kaotanuks põhjusel, et käsutustehing, millega arvatav võlausaldaja nõude

esialgu omandas, on vahepeal tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud.

Eeltoodust tuleneb, et nõude materiaalõiguslik tagasiminek esialgsele võlausaldajale ei mõjuta

asja menetlust.

10. Ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese

lause tähenduses, mistõttu jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel

osana üldisest menetluskulude jaotusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler