2-19-112330/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.04.2020 Tallinn, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-19-112330

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A P´i vastu võla, viivise,

sissenõudmiskulude nõudes

Tsiviilasja hind

1644,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, Registrijärgne aadress: Tartu mnt 83-601, 10115,

Tallinn, Harju maakond), lepinguline esindaja: Carlo Kask

E-post: carlo.kask@plusplus.ee

Kostja: A P (isikukood xxxx, Elukoha aadress: xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista A P´ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 813,99 €, intressid 90,25

€, viivised 521,22 € ja sissenõudekulud 35,00 €, alates 16.10.2019 viivis kuni põhinõude

813,99 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,061808% päevas.

3. Mõista A P´ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks lõivu 225 €

ja esindaja kulude katteks 120 € ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

4. Toimetada A P´ ile tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

2-19-112330

2 (2)

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik

vastus hagile.

Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

(SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a

EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302

(SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

Kohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A Pi vastu võla, viivise, sissenõudmiskulude

nõudes.

Kohus võttis 01.11.2019 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 14

päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates.

Kostja ei ole hagimaterjale avanud e-toimikus. Kohtule teadaolevate sideaadressida kaudu ei ole

hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagi materjalid ja

menetlusse võtmise määruse kätte 18.03.2020 dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Hagile vastamise tähtpäev saabus hiljemalt 02.04.2020. Kostja ei ole hagile vastanud.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja

teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

Hagi aluseks on B AS ja kostja vahel sõlmitud järelmaksuleping (koos selle lisadega), millega

võimaldas pank kostjale järelmaksu summa 813,99 € kauba ostmiseks. Järelmaksu summa andis

pank kostja soovil üle müüjale (N AS) ning kostja kohustus järelmaksu summa tagastama pangale

maksegraafiku alusel igakuiste maksetena igakuise maksega summas 34,38 € alates 11.07.2016 kuni

viimase osamakseni 10.06.2019 summas 31,50 €. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused

kohaselt täitmata. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud.

Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 22,56% aastas. Lepingu

üldtingimuste järgi viivitamisel tuleb krediidiandjale maksta viivist krediidiintressiga võrdses

määras. Seega viivise määr on 22,56% aastas. Lepingu üldtingimuste p.4.1.1. oli pangal õigus leping

üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt

viivituses 3 (kolme) üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lähtudes kostja poolt toime

2-19-112330

3 (2)

pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank lepingu ennetähtaegsest

lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks (lisa 2) ning kuna kostja nimetatud

tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 13.12.2016.

Tingimuste p.5.5 kohaselt kohustus kostja hüvitama mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva

võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113 ² lg.2 ja p. 3 seovad sissenõudekulu

võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113 ² lg .2 p. 3 järgi võib pärast lepingu

lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud

lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 50,00 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja

eest nõuda kuni 25,00 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on

üle 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 1644,10 €. Hageja on volitanud PlusPlus

Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse

kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja

aadressitele xxxx. Juhindudes § 113 ² lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas 35,00 €.

27.11.2017 a. loovutas pank oma nõuded Hagejale. Nõuete loovutamisest teavitasid pank ja hageja

kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast

tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ega

võlateatistele ning ei ole võlgnevust tasunud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad

summad: 1) põhivõlgnevus: 813,99 €, 2) intressid 90,25 € (alates 11.07.2016 osamaksest kuni

lepingu lõpetamiseni 13.12.2016, summades 18,36 + 15,00 + 14,70 + 14,38 + 14,07 + 13,74), 3)

viivised summas 521,22 €. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 813,99 €, intressid 90,25 €, viivised

521,22 € ja sissenõudekulud 35,00 €, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis

kuni põhinõude 813,99 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,061808% päevas,

alates 16.10.2019. Lisaks palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tsiviilasja menetluskulud:

riigilõiv summas 225,00 € ja õigusabikulu summas 420,00 €, väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hageja palus

rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Vastavalt hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjale on hageja menetluskuludeks riigilõiv

225 eurot ja lepingulise esindaja tasu 420 eurot. Töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi

alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul

on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 120 euro ulatuses.

Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt