3-19-2388/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-19-2388 Otsuse kuupäev

3. aprill 2020 Kohtunik Maria Lõbus Haldusasi Oleksandr Lopachuki kaebus Politseija Piirivalveameti 9. detsembri 2019. a haldusaktiga nr 1049757818 tehtud lahkumisettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Oleksandr Lopachuk, esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Eve Kikkas Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Teha kindlaks Politseija Piirivalveameti 9. detsembri 2019. a haldusaktiga nr 1049757818 tehtud lahkumisettekirjutuse õigusvastasus.

3. Tühistada Politseija Piirivalveameti 9. detsembri 2019. a haldusaktiga nr 1049757818 kohaldatud sissesõidukeeld.

4. Mõista Politseija Piirivalveametilt Oleksandr Lopachuki kasuks välja menetluskulu

735 eurot.

5. Jätta Politseija Piirivalveameti menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 4. mai 2020.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

3-19-2388

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveamet (PPA) tunnistas 9. detsembril 2019 kehtetuks Oleksandr Lopachuki (kaebaja) viisa ning lõpetas ennetähtaegselt viisavaba viibimisaja.

2. PPA andis 9. detsembril 2019 haldusakti nr 1049757818, millega tegi kaebajale ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks seitsme päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui

16. detsembril 2019 ning kohaldas kaebaja suhtes sissesõidukeeldu üheks aastaks.

3. Kaebaja esitas 19. detsembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 9. detsembri 2019. a haldusaktiga nr 1049757818 tehtud lahkumisettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks.

4. Siseministeerium tunnistas 26. veebruari 2020. a otsusega nr 2-2/90-3 kehtetuks PPA

9. detsembri 2019. a otsused kaebaja viisa kehtetuks tunnistamise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise kohta.

5. Kohus võttis 13. märtsi 2020. a määrusega kaebuse menetlusse ja küsis PPA-lt sellele vastust.

6. PPA teatas 16. märtsil 2020 kohtule, et võtab kaebuse õigeks.

7. Kohus otsustas 17. märtsi 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtajad ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

8. Kaebaja esitas 18. märtsil 2020 kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks.

9. PPA teatas 31. märtsil 2020 kohtule, et ei vaidle kaebaja menetluskuludele vastu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja on seisukohal, et PPA 9. detsembri 2019. a haldusaktiga nr 1049757818 tehtud lahkumisettekirjutus ja kohaldatud sissesõidukeeld on õigusvastased. Olukorras, kus Siseministeerium on otsustanud, et vastustaja tegevus viisa kehtetuks tunnistamisel ja viibimistähtaja ennetähtaegsel lõpetamisel ei olnud õiguspärane, ning on mõlemad otsused tühistanud, ei saa õiguspärased olla ka nimetatud otsuste alusel tehtud ettekirjutus Eestist

3-19-2388

lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsus. Seda põhjusel, et kaebajal oli seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks.

11. Vastustaja võttis kaebuse õigeks. Kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PPA ei selgitanud välja kaebaja viisa kehtetuks tunnistamise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsustamisel kõiki asjaolusid ega andnud neile õiglast hinnangut. Seetõttu tuleb tuvastada lahkumisettekirjutuse õigusvastasus ja sissesõidukeeld tühistada.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

12. HKMS § 159 lõige 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Kaebuse õigeksvõtt tähendab seda, et kohus rahuldab kaebuse ilma kaebuse nõude õiguslikku ja faktilist põhjendatust hindamata.

Vastustaja võttis 16. märtsi 2020. a menetlusdokumendis kaebuse õigeks. Seetõttu tuleb kaebus rahuldada ning teha kindlaks PPA 9. detsembri 2019. a haldusaktiga nr 1049757818 tehtud lahkumisettekirjutuse õigusvastasus ja tühistada PPA 9. detsembri 2019. a haldusaktiga nr 1049757818 kohaldatud sissesõidukeeld.

13. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid (HKMS § 108 lõige 5).

Otsus tehakse vastustaja kahjuks, seega tuleb menetluskulud kanda temal. Kaebaja menetluskuludeks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot ja õigusabikulud summas 720 eurot (23. detsembri 2019. a arve nr 20191037). 23. detsembri 2019. a arvelt nr 20191037 on näha, et õigusabikulud seonduvad praeguse vaidlusega. Vastustaja teatas, et ei vaidle kaebaja menetluskuludele vastu. Ka kohtu hinnangul on kaebaja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lõige 6). Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista 735 eurot. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)