2-18-127092/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.04.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-127092

Tsiviilasi

BB Finance OÜ hagi A P vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5 162,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja BB Finance OÜ (registrikood 11306564),

volitatud esindaja Maarja Radziwill

Kostja A P (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Aleksei Smelov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja BB Finance OÜ kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2

ja lg 2) alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 11.10.2013 internetikeskkonnas

www.raha24.44 laenulepingu nr 2101490306, mille alusel andis kostjale üle 3 000 eurot.

Täiendavalt anti seitsme erineva lepinguga (lepingutega nr 2101495322, 2101501646,

2101506119, 2101510943, 2101518443, 2101523078, 2101527611) hagejale lisalaene

kogusummas

1 110

eurot.

Hilisemad

lepingud

vormistati

varasemate

lepingute

refinantseerimisena. Pooltevahelised laenulepingu tingimused lepiti kokku arvutivõrgu abil.

Kostja ei tasunud lepingutest tulenevaid tagasimakseid õigeaegselt, mistõttu nõuab hageja

kohtus kostjalt 09.07.2014 sõlmitud laenulepingu nr 2101527611 (viimane leping) alusel

põhivõla summas 2 997,46 eurot, intressi 1 008,15 eurot, lepingutasu 10 eurot, viivise 857,36

eurot ja meeldetuletustasu summas 50 eurot välja mõistmist.

2. Meeldetuletustasu nõuet põhistas hageja perioodil 05.07.2015-14.10.2015 saadetud seitsme

võlateatisega. Laenulepingud sõlmiti sidevahendite abil, mistõttu ei pea hageja enda arvates

tõendama lepingute sõlmimist kirjalikult allkirjastatud lepingutega.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei tõenda lepingute sõlmimist hageja poolt

esitatud skaneeritud paberilehed nimetusega „Laenulepingu põhitingimused“. Samuti leidis

kostja, et puudub kokkulepe üldtingimuste kohaldumise kohta. Kostja väitel ei vasta tõele, et

hageja edastas võlgnevuse menetlemiseks Inkassokeskus OÜ-le ja seetõttu on tõendamata

meeldetuletustasu nõue. Alternatiivselt leidis kostja, et kui kohus leiab, et kostja on hagejalt

laenu saanud, siis on nõue aegunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

5. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS §

231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

6. Harju Maakohus rahuldas 29.05.2019 otsusega käesoleva hagi ja jättis menetluskulud

kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu lahendi ja saatis asja uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kohus täitis 07.01.2020 määrusega selgituskohustust

ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (vt digitoimik, dtl 238-240).

7. Hageja esitas kostja vastu nõude 09.07.2014 sõlmitud laenulepingu nr 2101527611

(viimane leping) alusel põhivõla 2 997,46 eurot, intressi 1 008,15 eurot, lepingutasu 10 eurot,

viivise 857,36 eurot ja meeldetuletustasu summas 50 eurot välja mõistmiseks. Kostja

vaidlustab laenulepingu sõlmimist. Samuti on kostja esitanud aegumise vastuväite. Aegumise

kohaldamise vastuväite lahendamiseks tuleb esmalt kvalifitseerida hageja nõue.

8. Hagis esitatud asjaoludel vastab poolte vaheline õigussuhe krediidilepingu tunnustele.

Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402)1.

Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1 ls 1). Lepingudokument tuleb tarbijale

anda püsival andmekandjal (VÕS § 404 lg 1 ls 2). Kui tarbijakrediidilepingu vorminõue ei ole

täidetud või lepingus on puudu mõni kohustusliku teabe osa, on leping tühine (VÕS § 408

lg 1). Kohustusliku teabe puudumise korral on leping siiski kehtiv, kui tarbija on krediidi

kasutusele võtnud (VÕS § 408 lg 2).

9. Seega tuleb esmalt tuvastada, kas poolte vahel on sõlmitud kehtivalt laenulepingud. Kuna

kostja vaidlustas lepingute sõlmimise, peab hageja tõendama lepingu sõlmimist, sh et kostja

esitas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse tarbijakrediidi saamiseks ja

kostjale saadeti püsival andmekandjal lepingudokument. Kohus on seisukohal, et vaatamata

kohtu selgitustele ei ole hageja tõendanud, et kostja esitas taasesitamist võimaldavas vormis

1 VÕS. RT I, 11.06.2013, 9. 01.07.2013…08.12.2013. Lepingute sõlmimise perioodil 11.10.2013-09.07.2014

kehtivates erinevates redaktsioonides ei ole sisulisi muudatusi.

avaldused hagis märgitud summade saamiseks. Kohtule hageja poolt 17.01.2020

menetlusdokumendi lisadena 1-8 esitatud väljavõtted nimetatut ei tõenda (dtl 246-259).

Nimetatud väljavõtetest nähtuvalt ei saa asuda seisukohale, et tegemist on kostja poolt

esitatud laenutaotlustega. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostjale saadeti püsival

andmekandjal lepingudokumendid. Järgnevalt tuleb analüüsida, kas kohustusliku teabe

puudumise korral on leping siiski kehtiv VÕS § 408 lg 2 alusel, kuna tarbija on krediidi

kasutusele võtnud.

Hageja poolt 17.01.2020 esitatud nn väljavõtted ei tõenda, et kostja on hagejale andnud hagis

märgitud summades laenu. Hageja poolt kohtule esitatud fotod nimetatud asjaolusid ei

tõenda. Samuti ei tõenda hageja poolt esitatud poolikud väljavõtted maksekorraldustest raha

ülekandmist ega kostja poolt laenu kasutusse võtmist. Nimetatud väljavõtetest ei nähtu, et

hageja kontolt oleks hagiavalduses märgitud summad 3000 eurot, 180 eurot, 110 eurot, 190

eurot, 170 eurot, 120 eurot, 190 eurot ja 150 eurot kostja arvelduskontole kantud. Hageja

poolt esitatud väljavõttelt nähtub üksnes, et kostjale on kantud 12.04.2014 170 eurot.

Nimetatud väljavõttelt aga ei nähtu, kes nimetatud summa kostjale kandis (dtl 279). Samuti ei

ole hageja selgitanud mida konkreetselt ta nende väljavõtetega tõendada tahab. Hageja on

esitanud kohtule üksnes ühe korrektse maksekorralduse, kuid nimetatud maksekorralduselt ei

nähtu millise lepingu alusel on kostja 11.04.2014 322.33 eurot Raha24 OÜ kontole kandnud

(dtl 286). Hageja esitatud kirjad ei tõenda hagis märgitud laenulepingute sõlmimist (dtl 285 ja

287). Ringkonnakohus märkis 13.11.2019 otsuse p-is 31, et hageja ei ole tõendanud ka seda,

millal ja kui suured laenusummad ta on kostja kontole kandnud. Hageja ei ole jätkuvalt

esitanud kohtule ühtegi tõendit kostja arvelduskontole kantud laenusummade kohta.

Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et poolte vahel oleks sõlmitud hagiavalduses

märgitud laenulepingud. Seega ei ole hageja tõendanud laenulepingute sõlmimist, mistõttu ei

ole kostjal tekkinud kohustust tasuda laenulepingute alusel hageja poolt nõutavat summat ja

hageja ei saa kohustuse täitmist nõuda.

10. Kohus on seisukohal, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada ka alusetu rikastumise

sätete alusel. Kohus selgitas pooltele, et hageja nõue kostja vastu võib tuleneda alusetu

rikastumise sätetest. Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva

või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei

ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära (VÕS § 1028 lg 1). Sellisel

juhul tuleb hagejal tõendada, et ta on kostjale andnud üle raha. Hageja raha üleandmist

kostjale ei tõendanud. Sellest tulenevalt ei saa hageja nõuet kvalifitseerida ka alusetu

rikastumise sätete alusel. Samuti ei tule analüüsida kostja aegumise vastuväidet.

11. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus tervikuna rahuldamata jätta.

MENETLUSKULUD

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

13. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

14. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik