2-19-124859/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Beata Skitiba

Otsuse tegemise aeg ja koht 02. aprill 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-124859

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A A vastu 675,86 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

782,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,

asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115);

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (isikukood xxxx,

PlusPlus Legal OÜ, e-post carlo.kask@plusplus.ee);

Kostja: A A (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx),

tegelik elu-ja viibimiskoht teadmata.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja A A suhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt A Alt (isikukood xxxx) hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital

(registrikood 11919806) kasuks välja A AS ja kostja vahel 05.09.2016 sõlmitud

järelmaksuga müügilepingu alusel võlgnevus 487,71 eurot, intress 70,07 eurot, viivis

88,08 eurot (periood 03.04.2019-28.01.2020) ja võla sissenõudekulu 30 eurot.

3. Mõista kostjalt A Alt hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis määras

0,06% päevas alates 29.01.2020 põhivõlasummast 487,71 eurot kuni põhivõla

tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 399,63 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt A Alt hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 375 eurot (s.o riigilõiv 175 eurot ja põhjendatud

lepingulise esindaja tasu 200 eurot).

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (375 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus

selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel

päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 10.09.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse A Alt (kostja) 619,73 euro saamiseks. 12.09.2019 tegi Pärnu Maakohus

kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu lõpetas

Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 06.01.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju

2. Maakohus kohustas 07.01.2020 määrusega hagejat esitama hagi ja tasuma täiendavat riigilõivu.

Hageja esitas tähtaegselt hagi 28.01.2020 ja 11.02.2020 selle täpsustuse. Harju Maakohus võttis hagi

18.02.2020 määrusega menetlusse.

3. Nõude alusena toob hageja esile järgmist:

Kostja ja A AS (müüja) sõlmisid 05.09.2016 järelmaksuga müügilepingu. Lepingu kohaselt loovutas

müüja kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu faktoorile (AS-ile L). Faktoor loovutas

18.04.2019 nõuded hagejale. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 487,71 eurot, intressi 70,07 eurot,

viivist 88,08 eurot (periood 03.04.2019-28.01.2020), sissenõudekulusid 30 eurot ja edasiulatuvat

viivist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 595 eurot (riigilõiv 175 eurot ja

õigusabikulud 420 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 06.03.2020 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

(teate avaldamise kuupäev 19.02.2020). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (26.03.2020)

ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS

§ 317 alusel on täidetud.

5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja ka lepingulise esindaja tasu põhjendatud

kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses, s.o kokku summas 375 eurot

(175 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 200 eurot), välja mõista. TsMS § 177 lg

4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

7. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik