3-19-1431/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

2. aprill 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1431

Haldusasi

XX kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 02.04.2019

ettekirjutus-hoiatus nr 1912899/00051 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: XX, volitatud esindaja YY

Vastustaja: Jõelähtme vald

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX kaebus tervikuna rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. mai 2020.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõelähtme Vallavalitsus tegi 02.04.2019 XXle ettekirjutus-hoiatuse nr 1912899/00051,

milles kohustas: Viia ehitis asukohaga Toominga tee 8, Ruu küla, Jõelähtme vald ja seda

teenindav rajatis vastavusse kinnitatud ehitusprojektiga (reovee kogumismahuti lahendada

ehitusprojektiga ettenähtud kohas).

Vastavusse viimiseks on kaks varianti:

Variant 1: Viia ehitis asukohaga Toominga tee 8, Ruu küla, Jõelähtme vald vastavusse

Jõelähtme Vallavalitsuse poolt 16.01.2014 väljastatud ehitusloa nr 3/2014 aluseks oleva

ehitusprojektiga (rajada reovee kogumismahuti ehitusloa nr 3/2014 aluseks oleva ehitusprojekti

asendiplaanil näidatud asukohta).

Variant 2: Esitada pädevale asutusele (Jõelähtme Vallavalitsus) menetlemiseks nõuetekohane

ehitusprojekti muudatus, mis puudutab elamut teenindavat reovee kogumismahutit.

2. 30.04.2019 esitas XX Jõelähtme Vallavalitsusele vaide ettekirjutus-hoiatusele nr

1912899/00051. Jõelähtme Vallavalitsuse 27.06.2019 korraldusega nr 528 (vaideotsus) jäeti

vaie rahuldamata.

3. 26.07.2019 esitas XX esindaja YY Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse

02.04.2019 ettekirjutus-hoiatus nr 1912899/00051 tühistamiseks.

4. 27.08.2019 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 09.03.2020 määrusega määras

kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebuse esitaja palub tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 02.04.2019 ettekirjutus-hoiatuse nr

1912899/00051 alljärgnevatel põhjustel.

5.1. Kaebuse esitaja leiab esmalt, et alusetu on 27.11.2018 Jõelähtme Vallavalitsuse ametniku

väide, et vaatluse hetkel olid ehitustööd lõppenud. 2018.a septembris paigaldati ehitisele katus.

Sama aasta novembris detsembris teostati elektritöid. 2019.a teostatakse küttesüsteemi

ajakohastamist koos sisetöödega. Lisaks teostatakse 2019.a fassaaditöid vastavalt

ehitusprojektile. Seega jääb ametniku väide paljasõnaliseks. Tegemist ei ole erialaste

teadmistega ametnikuga, kellel oleks alust väita, et novembriks 2018.a olid kõik ehitustööd

teostatud.

5.2. Kaebajale jääb arusaamatuks ka ettekirjutuses esitatud väide, et vallavalitsuse poolt

16.01.2014 väljastatud ehitusloa nr 312014 aluseks oleva ehitusprojekti (OU ATTENTUS

NOVUS töö nr EP 09/13) asendiplaani kohaselt on projekteeritava kogumismahuti asukoht

Metsaveere tee kinnistul (nimetatud toimik asub kaebuse kohaselt Jõelähtme Vallavalitsuses).

Nimetatud ehitusprojektis, mis on 18.10.2013 Maanteeameti poolt, 19.06.2013 Päästeameti

poolt kooskõlastatud ja vallavalitsuse poolt väljastatud, on kogumismahuti paigaldatud

vastavalt ehitusprojektile.

5.3. Samuti jääb arusaamatuks, miks keeldus 30.01.2019 Jõelähtme Vallavalitsus XX taotluse

rahuldamisest. Haldusorgani keeldumine oli motiveerimata ja vastus põhjendamata.

5.4.

Samuti

ei

võimaldanud

haldusorgan

tutvuda

menetlusdokumentidega

tehes

põhjendamatuid takistusi dokumentidega tutvumiseks. See on vastuolus hea halduse tava ja

kiire ning ökonoomse menetlusega. Kaebuse esitamiseni ei ole kaebuse esitajal võimaldatud

tutvuda käesolevas asjas kogutud dokumentidega/tõenditega. Sellega rikuti kaebuse esitaja

menetlusklikke õigusi, sh õigust esitada menetluse käigus asjassepuutuvaid selgitusi. Kaebuse

esitaja ei saanud realiseerida oma kaitseõigust, vastulause esitamise osas.

5.5. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Toominga tee 8 elamu on ehitusjärgus ja seega

ettekirjutuse tegemine ei ole põhjendatud ning vastuolus EhS § 12 lg 1 ja 2 kuna ehitis

ehitatakse vastavalt ehitusprojektile.

5.6. Kaebajale jääb arusaamatuks kuidas haldusorgan on määranud sunniraha suuruse.

Vastustaja on jätnud kaalumata ka muud leebemad võimalused, rakendades põhjendamatult

koheselt intensiivset meedet jättes seejuures oma valiku põhistamata.

5.7. Lisaks on vastustaja käesoleva menetluse käigus väljastanud menetlusmaterjale

kolmandatele isikutele ning seejuures jätnud vastamata kaebusele. Nimelt edastas Jõelähtme

järelevalveametnik Sergei Dõmša vastuse toimikuga tutvumise kohta e- posti aadressile

info@juristaitab.ee. Lisaks on haldusorgan 06.03.2019 edastanud materjalid ka täiesti

võõrastele isikutele igor@juristaitab.ee ning abi@juristaitab.ee.

5.8. Kaebuse esitaja valduses on kooskõlastatud 2013.a dokument (tl tl 16), mis tõendab, et

reovee kogumismahuti lahendati kinnistul Toominga tee 8 vastavalt ehitusprojektile ja

ehitusloale. Vald nõustus kogumismahuti paigaldamisega ehitusloas märgitud kohta. Valla

tollane põhjendus oli, et kuna vald lähitulevikus ei ole võimeline rajama Jägala ühistu

territooriumile kanalisatsiooni, siis on igati mõistlik paigaldada reovee kogumismahuti

ehitusloas märgitud kohta. Samas antud maatükk, kus reovee kogumismahuti paiknes, ei

kuulunud vallale. Nii ühistu kui ka elanikud pöördusid esimest korda valla poole 2011.a, et vald

võimaldaks ühistule õiguse saada maatüki omanikuks. Toona vald selgitas, et algatatakse vastav

menetlus ja kui jõutakse niikaugele, et otsustatakse omandi küsimus, siis sellest teavitatakse ka

ühistu elanikke. Jõelähtme vald elanikke ei teavitanud.

5.9. Kaebuse esitaja ei tea kellele nimetatud maatükk kuulub, kus reovee mahuti asub. Kuna

Jõelähtme vald ei ole kaebuse esitajale esitanud vastavaid dokumente, ei saa hetkel üheselt

vastata, kelle maal reoveemahuti asub kuna mõõdistused on vanad ja paljuski ei vasta tõele.

Tänaseks on selge, et ühistu ja ühistu territooriumil olevad kruntide piirid ei vasta tegelikkusele.

Kokkuvõtvalt väidab kaebaja, et vald oli teadlik ja andis vastava nõustumuse reovee mahuti

paigaldamiseks praegusesse kohta Joa puhkealale.

5.10. Kaebaja leiab, et vastustaja 01.10.2019 allkirjastatud vastuses lisas 10 on esitatud

dokument, mis ei vasta tõele. Lisa 10 dokumendi osas ei ole näha haldusorgani allkirju, mis

kinnitaks kaebuse esitaja väiteid, et Toominga tee 8 ehitusprojekti on Jõelähtme vald

kooskõlastanud, sellisel kujul nagu kaebuse esitaja on oma kaebuses väitnud. Lisaks juhib

kaebuse esitaja kohtu tähelepanu, et Jõelähtme valla 01.10.2019 esitatud vastuse lisas 9

asendiplaanil ei ole kinnistu Toominga tee 8 omaniku allkirja. Seega kaebuse esitaja leiab, et

haldusorgan on esitanule kohtule moonutatud tõendeid ning eksitades sellega kohut.

5.11. Vastustaja 01.10.2019 esitatud vastuse lisa 1 teatises on märgitud paikvaatluse teostamise

aadressiks Toominga tee 4 mida hiljem on keegi käeliselt muutnud. Seega jääb arusaamatuks,

milline on paikvaatluse täpne aadress. Sellisel kujul haldusdokumendi muutmine seab kahtluse

alla dokumendi usaldusväärsuse ja seda ei saa kasutada tõendina.

5.12. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks haldusorgani tegevus käeolevas asjas. Vastavalt

korrakaitseseaduse (KorS) § 2 lg 4 on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga

ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Käesoleval ajal ei

ole haldusorgan põhjendanud ega sisustanud korrakaitseseadusest tulenevaid aluseid ja

eesmärke. Haldusorgan on ise 2013.a kinnitanud ja kooskõlastanud ehitusprojekti Toominga

tee 8. Seega on kohatu haldusorgani poolt väita ja juhinduda KorS § 2 lg 4. Tänaseni ei ole

haldusorgan esitanud ühtegi põhjendust ja alust riikliku järelevalve algatamiseks. KorS § 2

eeldab ohu ja korrarikkumise olemasolu, mida antud juhul ei saa väita. Haldusorgan on ise

ehitusprojekti 2013.a maikuus kinnitanud.

5.13. Kaebaja on seisukohal, et paikvaatluse protokollis esinevad olulised puudused. Vastavalt

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 lg 1 menetlustoiming protokollitakse. Sama paragrahvi

lg 2 p 1-5 kohaselt peab protokoll sisaldama: menetlustoimingu teostamise aega ja kohta;

menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani nime ning kohal viibivate menetlusosaliste, tõlkide,

ekspertide ja tunnistajate nimesid; menetlustoimingu eesmärki; menetlustoimingu käigus

esitatud taotlusi; menetlusosalise seletuste, eksperdi või tunnistaja ütluste sisu või paikvaatluse

tulemust. 27.11.2018 koostatud paikvaatluse protokollist ei selgu mis oli menetlustoimingu

eesmärk. Lisaks ei ole protokollis märgitud menetlusosalisi ja nende poolt esitatud taotlusi.

Lisaks ei selgu paikvaatluse protokollist, milliseid tehnilisi vahendeid kasutati koha

fotografeerimisel ja koordinaatide määramisel ning millises süsteemis koordinaate määrati.

Lisaks jääb arusaamatuks paikvaatluse protokolli koostamise päev. Kuna protokollil puudub

mingisugunegi viseering, mis välistaks vaidluse dokumendi koostamise kuupäeva üle, mis

omakorda viitab asjaolule, et haldusorgan on rikkunud menetlusnõudeid.

5.14. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning kõik kohtukulud jätta haldusorgani kanda.

Kaebuse esitaja on kulutanud käesolevale haldusasjale kokku 9h (kaebuse koostamine 4h,

vastustaja vastusega tutvumine 2h, vastuse ja taotluse koostamine 3h) ning palub kohtult mõista

haldusorganilt välja mõistlikud menetluskulud. Kaebuse esitaja jätab tunnihinna määramise

kohtu otsustada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.

6.1. Ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 1 sätestab, et ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt.

Vaidlustatud ettekirjutuse nõue oli viia kogumismahuti vastavusse kinnitatud ehitusprojektiga

ja seega ei ole oluline ega oma ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust, kas kinnistul

Toominga tee 8 on ehitustööd lõppenud või mitte. Ametniku väide, et vaatluse hetkel olid

ehitustööd lõppenud, ei riku ettekirjutuse adressaadi õigusi ning ei muuda ettekirjutuse sisu.

27.11.2018 aastal teostati Toominga tee 8 kinnistul paikvaatlust, mille käigus koostati ka

paikvaatluse protokoll, millele lisati kohapeal tehtud fotod. Kogutud tõenditega tutvudes selgus,

et vaatluse hetkel ei olnud hoone ehitusjärgus ja arvestades fotodega jäädvustatut võib arvata,

et ehitis on lausa kasutusel. 07.02.2019 esitas ettekirjutuse adressaat kasutusloa taotluse, mis

tagastati vallavalitsuse poolt läbi vaatamata. Kasutusloa taotluse esitamisega deklareeris ehitise

omanik, et ehitustööd on lõppenud ja valminud ehitis on valmis tavapäraseks kasutamiseks.

Seega on vaide esitaja ise kasutusloa taotluse esitamisega kinnitanud, et ehitis on tema

hinnangul valmis sellisel määral, et ehitist saab kasutada ja kõik ehitusprojekti kohased tööd on

tehtud.

6.2. Vaide esitaja viitab Vallavalitsuse poolt 16.01.2014 väljastatud ehitusloa nr 3/2014 aluseks

oleva ehitusprojekti (OU ATTENTUS NOVUS töö nr EP 09/13) kooskõlastuslehele, jättes

tähelepanuta sama ehitusprojekti 2013 aasta septembris lisatud asendiplaani (tl 40). YY v esitas

07.02.2019 kasutusloa taotluse, millele oli lisatud ehitusprojekti eelpoolnimetatud asendiplaan,

seega ettekirjutuse adressaat oli teadlik, et lisaks kooskõlastuslehele sisaldab kohaliku

omavalitsuse poolt ehitusloa saanud ehitusprojekt asendiplaani ning kooskõlastuslehel

kajastatud mahuti lahendus (asukoht) erineb ehitusprojekti asendiplaanil kajastatud lahendusest

(tl 41). Asendiplaani kohaselt oli reovee kogumismahuti asukoht märgitud Metsaveere tee

kinnistule. Oluline on märkida, et asendiplaan on koostatud hiljem kui eelpool nimetatud

kooskõlastuslehed. Lõplik ehitusprojekti lahendus, mille alusel väljastatakse ehitusluba, oli

valmis peale viidatud kooskõlastuste andmist. Kuna mahuti asukoha muutmine ei mõjutanud

ega puudutanud Päästeameti ja Maanteeameti pädevusvaldkonda jäävaid ja nende ametkondade

poolset kooskõlastamist vajavaid tingimusi ja küsimusi, siis ei olnud vajalik ehitusprojekti

täiendav kooskõlastamine peale asendiplaanil mahuti asukoha muutmist.

6.3. Ehitusloa väljastaja on ühtlasi Joa puhkeala maaüksuse omanik, kes ei olnud juba ehitusloa

väljastamise hetkel nõus mahuti paiknemisega Joa puhkeala maaüksusel nagu algne ja

kooskõlastamisele saadetud projektilahendus ette nägi. Seega puudus Joa maaüksuse omaniku

nõusolek mahuti rajamiseks Joa puhkealale. Uue asukoha kavandamine ja ehitusprojekti

asendiplaani (september 2013) koostamine oli tingitud asjaolust, et vastasel juhul ei oleks

haldusorgan ehitusluba väljastanud, kuna nagu eelpool mainitud, puudus maaomaniku

nõusolek. Seega oli vaide esitaja teadlik uuest mahuti asukohast, kuna vaide esitaja oli ise

ehitusprojekti tellija (sh septembris 2013 koostatud asendiplaani tellija), mida kinnitab

ehitusprojekti tiitelleht, kuhu on tellijana märgitud XX.

6.4. 26.02.2019 esitas YY vallavalitsusele avalduse, millega soovis tutvuda Toominga tee 8

kinnistuga seotud järelevalvemenetluse toimikuga. Vallavalitsus vastas oma 27.02.2019 kirjaga

(lisa 11), et HMS § 37 lg 3 kohaselt toimikuga tutvumine toimub üldjuhul haldusorgani

tööruumides

ametiisiku

juuresolekul.

Sama

kirjaga

võimaldati

avaldajal

tutvuda

järelevalvemenetluse toimikuga ametiruumides vastuvõtuajal 5. ja/või 6. märtsil 2019 aastal.

YY esitas 04.03.2019 uue taotluse, millega palus edastada riikliku järelevalvemenetluse toimik

elektrooniliselt. Vaide esitaja põhjenduseks oli toodud, et ei saa pidada eesmärgipäraseks tulla

Tallinnast Jõelähtme valda üksnes toimikuga tutvumiseks. Vallavalitsus jättis oma vastusega

06.03.2019 YY taotluse rahuldamata ning võimaldas tutvuda toimikuga vallavalitsuse

ruumides, mida YY tänaseni teinud ei ole. Pärast järelevalvemenetluse otsuse tegemist ei ole

ettekirjutuse adressaat kinnitanud ettekirjutuse kättesaamist ega avaldanud toimikuga tutvumise

soovi. Seega vaide esitaja väide, et tänaseni ei ole võimaldatud tutvuda kogutud

dokumentidega/tõenditega, ei vasta tõele.

6.5. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et vajadusel kohaldatakse sunnivahendit üksnes

mahus, mis on ettekirjutuse täitmiseks minimaalselt vajalik ja sunnivahendi kohaldamine

lõpetatakse kohe, kui Toominga tee 8 kinnistu reovee kogumismahuti on viidud vastavusse

ühega kahest alternatiivsest võimalusest, milleks esimeseks on viia ehitis asukohaga Toominga

tee 8, Ruu küla, Jõelähtme vald vastavusse Jõelähtme Vallavalitsuse poolt 16.01.2014

väljastatud ehitusloa nr 3/2014 aluseks oleva ehitusprojektiga või teiseks esitab kaebaja

Jõelähtme vallavalitsusele menetlemiseks nõuetekohase ehitusprojekti muudatuse, mis

puudutab elamut teenindavat reovee mahutit.

Sunnivahendi rakendamise eeldused tulenevad asendustäitmise ja sunnirahaseadusest (edaspidi

ATSS), milleks on kehtiva ettekirjutuse olemasolu, millega on adressaadile pandud kohustus

teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (ATSS § 4 lg 1); haldusorgan on adressaati

hoiatanud sunnivahendi rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata;

adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata; sunnivahendi

rakendamist välistavate asjaolude puudumine (ATSS § 8 lg 3).

Käesoleval juhul on tehtud kaebajale kirjalik hoiatus sunnivahendi rakendamise võimaluse

kohta, kui kaebaja ei vii antud kuupäevaks reovee kogumismahutit vastavusse

projekteerimistingimustega ja ehitusloa taotluste märkuste punktiga nr 3 või ei esita

menetlemiseks nõuetekohast ehitusprojekti muudatust elamut teenindava reovee mahuti

rajamiseks.

Jõelähtme Vallavalitsus peab vajalikuks selgitada, et hoiatus ei ole lõplikult siduv otsustus, mis

tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse, kuid

hoiatuses märgitud summa peab olema võimalikult lähedane eeldatavasti tegelikult

rakendatavale sunniraha suurusele.

Haldusorgan andis oma ettekirjutus-hoiatuses 02.04.2019 nr 1912899/00051 kaebajale tähtaja

täita ettekirjutus 31.10.2019 k.a.

Vastustaja on seisukohal, et antud ettekirjutuse toimingute teostamise tähtaeg on adressaadile

üheselt mõistetav ja samuti reaalselt täidetav.

6.6. Jõelähtme Vallavalitsus möönab, et järelevalve menetluses edastati informatsiooni kaebaja

volitatud esindaja YY tööandja meiliaadressile, nagu xxxxxxxx (kaebaja esindaja 24.01.2019

taotluses Jõelähtme Vallavalitsusele antud kui kaebaja ametlik meiliaadress) ning

info@juristaitab.ee palvega suunata e-kirjad YY edasi, sest ei kaebaja ega tema volitatud

esindaja polnud korduvalt kinnitanud vastustaja e-kirjade kätte saamist. Jõelähtme

Vallavalitsus on juhtunu pärast kirjalikult vabandanud. Samas ei näe vastustaja seost kaebaja

poolt antud etteheite ja haldusakti õiguspärasuse vahel.

6.7. Vastustaja toob välja, et kaebaja täiendavates avaldustest nähtuvalt ei käi käesolevas asjas

sisulist vaidlus selle üle, et ettekirjutus-hoiatuse adressaat on paigaldanud reovee

kogumismahuti ebaseaduslikult vastustaja omandisse kuuluvale Joa puhkeala maaüksusele.

Kaebaja tugineb oma 19.03.2020 esitatud seisukohas puhtal kujul spekulatiivsetele, oletuslikele

või hüpoteetilistele puudustele vastustaja poolt haldusmenetluse käigus läbiviidud toimingutes.

Selline formaalsete puuduste otsimine ei muuda mingilgi viisil faktilist asjaolu, et kaebaja on

ehitanud oma elamu teenindamiseks vajaliku reoveemahuti väljapoole oma kinnistu piire.

Vastustaja on juba selgitanud, et kaebaja selline käitumine on vastuolus kehtiva õigusega,

vastuolus väljastatud projekteerimistingimuste ja ehitusloaga. 16.01.2014 väljastatud ehitusloal

nr 3/2014 punktis 5 on eraldi välja toodud tingimus, et „Ehitustööde läbiviimisel ei tohi rikkuda

teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi.“

Isegi kui reovee mahuti ehitamine väljapoole oma kinnistu piire ei oleks vastuolus avalik-

õiguslike aktidega, siis ei tähendaks see veel seda, et võõrale maale ehitamine ilma maaomaniku

laota oleks õiguspärane.

6.8. Arusaamatuks jääb vastustajale kaebaja väide nagu oleks vastustaja esitanud kohtule

moonutatud ja eksitavaid tõendeid. Vastustaja lisab kaebaja poolt viidatud varasemalt

vastustaja 01.10.2019 esitatud seisukohtade lisale 10. Ka seal ei ole kaebaja poolt viidatud

„haldusorgani allkirju“. Antud juhul tagastati sellisel kujul esitatud ehitusprojekt kaebajale koos

täiendava tähtajaga puuduste kõrvaldamiseks (01.10.2019 seisukohtade lisa 5). Lisaks ei ole

sellist kehtivat nõuet või väljakujunenud halduspraktikat, mille kohaselt oleks nõutud, et

haldusorgani esindajad peaksid allkirjastama kõik ehitusprojekti lehed või joonised.

6.9. Arusaamatuks jääb kaebaja väide: „Jõelähtme vald on oma 01.10.2019.a esitatud vastuse

lisa 9 asendiplaanil ei ole kinnistu Toominga tee 8 omaniku allkirja.“ Olles ise ehitusprojekti

asendiplaani muudatuse tellija, väidab kaebaja, et ei olnud teadlik uuest asendiplaanist

ehitusprojekti koosseisus, millele väljastati ehitusluba. Kuigi kõnealusel asendiplaanil ei ole

kaebaja allkirja, on see ehitusprojekti tiitellehel.

Kaebaja väide, nagu oleks vastustaja ehitusprojekti kooskõlastanud maikuus 2013, on väär ning

kaebaja ei ole selle väite kinnituseks esitanud ka ühtegi tõendit.

6.9. Kaebaja spekuleerimine korrakaitseseadusest (KorS § 2 lg 4) tuleneva legaalterminiga on

käesoleval juhul asjakohatu.

6.10. Asjakohatud on ka kaebaja viited haldusmenetluse seaduse §-le 18. Reovee

kogumismahuti paikvaatluse teostamisel ei ole vaja kaasata tõlke või eksperte.

Läbiviidud paikvaatluse protokollis on täpselt kirjeldatud, millist fotokaamerat paikvaatluse

teostamisel kasutati ja täiendavalt on olemas vastustaja poolt 01.10.2019 esitatud seisukohtade

lisas 2 objekti täpsed koordinaadid ning kuupäev koos kellaaegadega ja isegi kui ei oleks, siis

ei muuda see kogumismahuti asukohta ning kaebaja ka ei väida, et tema reovee kogumismahuti

ei asuks paikvaatlusel tuvastatud asukohas.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seletuste ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki

tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

8. Õiguslik regulatsioon:

Ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 1 sätestab, et ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides

ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Sama paragrahvi lg 2 tuleneb, et ehitatav ehitis,

asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate

kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema

kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu kohustuse korral ka

projekteerimistingimustega. Planeerimisseaduses sätestatud juhul peab ehitatav ehitis olema

kooskõlas riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga.

EhS § 19 kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse

õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

EhS § 130 lg 1 kohaselt teostavad ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud nõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet selles paragrahvis nimetatud asutused.

Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet,

täites selleks järgmisi ülesandeid ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud

andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine.

Korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 sätestab, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval

korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi

lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust

hoiatuses määratud tähtaja jooksul. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt juhul, kui

avaliku korra eest vastutav isik ei täida tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

ettekirjutust, võib selle täita asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud vahenditega ja

korras.

EhS § 133 tuleneb, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada

sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele

sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 64 000 eurot.

9. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

9.1. Jõelähtme Vallavalitsuse 02.04.2019 ettekirjutus-hoiatus nr 1912899/00051 on tehtud

XXle KorS § 28 lg 1 ja lg 2 ning EhS § 130 lg 2 p 3 alusel.

Ettekirjutus-hoiatuse kohaselt on Jõelähtme Vallavalitsus algatanud riikliku järelevalve

menetluse Toominga tee 8 kinnistul, Ruu külas, Jõelähtme vallas. Menetluse algatamise aluseks

on asjaolu, et eelpool nimetatud kinnistul teostatud ehitustööd, mille tulemusena valminud

elamut teenindav reovee kogumismahuti ei vasta vallavalitsuse poolt kinnitatud

ehitusprojektile ja täpsemalt ei asu projektiga määratud asukohas.

27.11.2018 Toominga tee 8 kinnistul teostatud paikvaatluse käigus tuvastati, et kinnistul on

püstitatud üksikelamu, mille reovee kogumiskaev paikneb Joa puhkeala kinnistul

(katastritunnus 24505:002:0278). Selle faktilise asjaolu üle vaidlust ei ole.

Vallavalitsuse poolt 16.01.2014 väljastatud ehitusloa nr 3/2014 aluseks oleva ehitusprojekti

(OÜ ATTENTUS NOVUS töö nr EP 09/13) asendiplaani kohaselt on projekteeritava

kogumismahuti asukoht Metsaveere kinnistul.

Ettekirjutusega kohustas vald kaebajat lähtudes EhS § 12 lg 1 ja lg 2 ja § 19: Viia ehitis

asukohaga Toominga tee 8, Ruu küla, Jõelähtme vald ja seda teenindav rajatis vastavusse

kinnitatud ehitusprojektiga (reovee kogumismahuti lahendada ehitusprojektiga ettenähtud

kohas).

Vastavusse viimiseks on kaks varianti:

Variant 1: Viia ehitis asukohaga Toominga tee 8, Ruu küla, Jõelähtme vald vastavusse

Jõelähtme Vallavalitsuse poolt 16.01.2014 väljastatud ehitusloa nr 3/2014 aluseks oleva

ehitusprojektiga (rajada reovee kogumismahuti ehitusloa nr 3/2014 aluseks oleva ehitusprojekti

asendiplaanil näidatud asukohta).

Variant 2: Esitada pädevale asutusele (Jõelähtme Vallavalitsus) menetlemiseks nõuetekohane

ehitusprojekti muudatus mis puudutab elamut teenindavat reovee kogumismahutit.

Toimingute tegemise tähtajaks määrati 21.10.2019.

Vald hoiatas kaebajat, et ettekirjutuse nõude täitmata jätmise korral kohaldatakse ettekirjutuse

adressaadile sunniraha 1200 eurot. (vt tl 5-6)

9.2. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja XXle kuulub kinnistu Toominga tee 8, Ruu küla,

Jõelähtme vald (katastritunnus 24504:011:0110), millel asub ehitis (üksikelamu).

9.3. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud asjaolu, et eelpool viidatud ehitise asukohaga

Toominga tee 8, Ruu küla, Jõelähtme vald (katastritunnus 24504:011:0110) teenindamiseks on

rajatud reovee kogumismahuti Joa kinnistule (vt tl 30-32).

Vaidlust ei ole ka selles, et Joa kinnistu ei kuulu mitte kaebajale, vaid Jõelähtme vallale ning

kaebajal puudub õiguslik alus vastava kinnistu kasutamiseks. Kaebuse esitaja ei ole vastavaid

asjaolusid ümber lükanud. Vastupidi, kaebaja leiab, et 2013 aasta projekti, mille on

kooskõlastanud nii Maanteeamet (18.10.2013) kui ka heaks kiitnud Päästeameti Põhja

Päästekeskus (10.06.2013) (vt tl 16) kohaselt võis ta Joa kinnistule reovee kogumismahuti

paigaldada.

Kohus kaebaja viimati nimetatud seisukohaga ei saa aga nõustuda, kuivõrd ehitusloaga ei ole

õiguslikult võimalik reguleerida omandiõigussuhteid. Ehk ka ehitusloa olemasolu korral, mille

kohaselt võib ehitada võõrale maale, on vajalik lisaks ehitusloale maaomaniku nõusolek.

Vaidlust ei ole selles, et Joa kinnistu kaebajale ei kuulu ja selle omanik ehk Jõelähtme vald ei

ole vastavat nõusolekut oma maa kasutamiseks andnud. Kaebaja viide nagu oleks Jõelähtme

vald andnud nõusoleku Joa kinnistule reovee mahuti rajamiseks, on paljasõnaline ja

tõendamata. Järelikult ei ole kaebaja reoveemahutit Joa kinnistule rajanud õiguspäraselt ning

vastustajal oli juba üksnes sellest tulenevalt õigus teha kaebajale ettekirjutus-hoiatus.

9.4. Teiseks leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud ka see, et kaebaja on ekslikult lähtunud

2013 aasta projektist, mille on kooskõlastanud nii Maanteeamet (18.10.2013) kui ka heaks

kiitnud Päästeameti Põhja Päästekeskus (10.06.2013) (vt tl 16), kuivõrd vald nimetatud projekti

kinnitanud ei ole. Samale seisukohale on jõudnud ka kaebaja ise märkides, et vastustaja vastuse

lisal 10 puudub valla kinnitus. Küll aga on kaebaja teinud sellest ebaõige järelduse nagu oleks

vastustaja esitanud kohtule eksitavaid dokumente.

Nimelt nähtub kohtule esitatud andmetest, et vastustaja on kaebaja ehitusloa taotluse

menetluses teinud kaebuse esitajale 22.07.2013 nr 7-6/1905-1 kirjaga märkuse, milles on

muuhulgas märkinud, et kogumiskaev tuleb lahendada omal kinnistul (tl 36). Ehitusloa taotluse

juurde on esitatud asendiplaan, millelt nähtub, et reovee kogumiskaev asub Metsaveere tee

kinnistul, mitte Joa kinnistul (tl 40) ja see asendiplaan on ka 16.01.2014 ehitusloa nr 3/2014

aluseks. Kaebajale kui ehitusprojekti tellijale on vastavad asjaolud olnud ilmselgelt teada ning

kaebaja vastupidised väited ei ole usutavad. Asjaolu, et kaebaja ei ole viimast projekti ise

allkirjastanud, eeltoodut ei muuda, kuivõrd ehitusprojekt ei vaja tellija täiendavat kinnitust vaid

haldusorgani kinnistust.

Vastavat seisukohta, et reovee kogumiskaev tuli lahendada kaebaja enda kinnistul, kinnitavad

ka

Toominga

tee

8,

Ruu

küla

Jõelähtme

vald

kinnistu

suhtes

väljastatud

projekteerimistingimused, mille p 5 on märgitud järgmist: „Tehniline varustus: Kanalisatsioon:

kinnistule rajatavasse kogumismahutisse. Krundist välja ulatuvad tehnorajatised lahendada

eraldi ehitusloaga.“ (vt tl 34)

10. Kohus arvestades eelpool viidatud õigusliku regulatsiooniga ja tuvastatud faktiliste

asjaoludega leiab, et kaebuse esitaja ei ole järginud EhS § 12 lg 1 ja lg 2 ja § 19, millest

tulenevalt oli ettekirjutus-hoiatuse tegemine õiguspärane.

11. Kohus leiab, et ka kaebaja muud kohtumenetluses esitatud väited ei too kaasa

ettekirjutus-hoiatuse õigusvastasust ja põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga:

11.1. Kaebaja väitis esmalt, et alusetu on 27.11.2018 Jõelähtme Vallavalitsuse ametniku väide,

et vaatluse hetkel olid ehitustööd lõppenud. Kohus nõustub vastustaja vastuväidetega sellele

väitele ja leiab, et 27.11.2018 paikvaatlusel tehtud fotodelt (tl 32) võib järeldada, et ehitustööd

on sisuliselt lõppenud. Kohus märgib veel, et isegi kui kaebaja teostas veel sisetöid ja

kavandatud olid fassaaditööd, siis ei muuda see asjaolu, et reovee kogumismahuti oli

paikvaatluse ajal paigaldatud Joa kinnistule ja selles osas olid igal juhul ehitustööd lõppenud.

Õige on ka vastustaja poolt välja toodu, et kuivõrd kaebaja on 07.02.2019 esitanud kasutusloa

taotluse (mis küll tagastati), siis on ta ka ise deklareerinud ehitustööde lõppemist, millest

tulenevalt ei olnud 02.04.2019 ettekirjutus-hoiatuses vale viidata ehitustööde lõppemisele.

Isegi kui nõustuda kaebajaga selles, et ehitustööd ei olnud lõppenud, siis ei too see kaasa

ettekirjutus-hoiatuse õigusvastasust, kuivõrd reovee kogumismahuti oli eelpool tuvastatud

asjaolude kohaselt ettekirjutuse tegemise ajaks paigaldatud ning asjaolu, et Toominga tee 8

elamu on veel ehitusjärgus, ei too kaasa vaidlustatud haldusakti põhjendamatust ning vastuolu

EhS § 12 lg 1 ja lg 2. Kaebajal on väärarusaam nagu ei võiks enne ehitise lõplikku valmimist

kontrollida ehitamise õiguspärasust ja vastavust ehitusprojektile. Kohus märgib, et ilmselgelt

ei olnud kaebaja reovee kogumismahutit paigutanud naaberkrundile mõttega, et ta edaspidise

ehitamise käigus võtab selle sealt ära ja nihutab enne ehituse lõppemist ja kasutusloa taotlemist

oma krundile. Selline mõttekäik ei ole vähemalt tavaolukorras ilmselgelt usutav. Lisaks näitab

ka kaebaja poolt kasutusloa taotlemine, et sellist mõtet tal ei olnud.

11.2. Teiseks tõi kaebaja välja, et talle jääb arusaamatuks, miks keeldus 30.01.2019 Jõelähtme

Vallavalitsus XX taotluse, milles ta taotles Joa maaüksuse suhtes kasutusõigust või selle

müümist, rahuldamisest. Kohus selgitab, et vastava taotluse lahendamine ei oma käesolevas

asjas vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse kontrollimise seisukohalt mingit tähtsust. Isegi kui

vastav otsus on kaebaja arvates motiveerimata, siis väljub see küsimus käesoleva kaebuse

vaidluse esemest. Küll aga peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada, et tal puudub subjektiivne

õigus nõuda vastustajalt vastava maa kasutusõigust/müümist. Kaebaja võib seda küll taotleda,

kuid üksnes vastustajal on otsustusõigus, mida endale kuuluva maaga teha või kuidas seda

kasutada. Seejuures ei nõustu kohus kaebajaga selles, et vastav otsus oli motiveerimata, kuivõrd

vastusest nähtub üheselt, et vald vajab antud maad kergliiklustee rajamiseks.

11.3. Kaebaja heitis vastustajale veel ette, et tal ei võimaldatud tutvuda menetlusdokumentidega

ning vald tegi põhjendamatuid takistusi dokumentidega tutvumiseks, millest tulenevalt ei

saanud kaebaja teostada oma kaitseõigust.

Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kaebajat on teavitatud riikliku järelevalve menetluse

alustamisest 20.11.2018 kirjaga nr 7-7/4437. Sama kirjaga on palutud tagada 27.11.2018 kell

14:00 paikvaatluse teostamiseks takistamatu juurdepääs kinnistule (vt tl 29).

Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et ta pole nimetatud kirja kätte saanud. Kaebuse esitaja on

04.03.2019 esitanud vastustajale taotluse riikliku järelevalve menetluse toimiku

elektrooniliseks edastamiseks kaebajale. Vastustaja on oma 06.03.2019 kirjaga kaebajale

teatanud, et vastava toimikuga on võimalik tutvuda vallavalitsuse ruumides ning jätnud kaebaja

taotluse toimiku elektrooniliseks edastamiseks rahuldamata. Samas kirjas on vastustaja

märkinud, et kaebaja on sama menetluse raames mitmel korral vallavalitsuses käinud ja

kaebajale on võimaldatud dokumentidega tutvuda ja oma seisukohad esitada (vt tl 42).

Kohus märgib, et HMS § 37 lg 3 sätestab, et toimikuga ja dokumentidega tutvumine toimub

üldjuhul haldusorgani tööruumides ametiisiku juuresolekul. Haldusorgan võib teha sellest

korrast erandeid. Käesoleval juhul on vastustaja erandi tegemisest keeldunud ja esitanud selles

osas oma põhjendused (tl 42). Kohus leiab, et vastustaja ei ole eeltooduga rikkunud hea halduse

tava ja kiire ning ökonoomse menetluse põhimõtet nagu leiab kaebaja. Vallal ei ole kohustust

teha HMS § 37 lg 3 esimesest lausest erandit. Õige ei ole ka kaebaja väide, et tänaseni ei ole

võimaldatud kaebuse esitajal tutvuda käesolevas asjas kogutud dokumentidega/tõenditega.

Kaebuse esitajale on selgitatud, et tal on õigus tutvuda toimikuga Jõelähtme Vallavalitsuse

ruumides nagu HMS 37 lg 3 ette näeb. Kui kaebaja ei ole soovinud seda võimalust kasutada,

siis on see kaebaja enda valik ning sellest tulenevad etteheited vastustajale on põhjendamatud

ega too kaasa ettekirjutus-hoiatuse õigusvastasust ega tühistamist.

11.4. Kohus on seisukohal, et kaebajad väited sunniraha suuruse ebaproportsionaalsusest ja

valiku motiveerimata jätmisest on põhjendamatud. Kaebajat on lähtudes KorS § 28 lg 2

hoiatatud, et ettekirjutuse täitmata jätmisel võidakse rakendada sunniraha 1200 eurot.

Arvestades, et sunniraha maksimaalseks määraks on antud olukorras 9600 eurot, siis ei saa seda

pidada ülemääraseks arvestades, et ettekirjutuse täitmine on vaja tagada mõjusa vahendiga.

Vastavale asjaolule on haldusaktis ka viidatud. Kaebaja ei ole välja toonud, millised oleksid

pidanud olema need leebemad võimalused. Lisaks on Riigikohus leidnud, et: „Hoiatus ei ole

lõplik ja siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks haldusorgani

kaalutlusõiguse. Haldusorgan võib sunniraha rakendada ka hoiatuses märgitust väiksemas

määras. Sunniraha rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega“ (22.04.2015

otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 14). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja ei pidanud

ettekirjutus-hoiatuses hakkama pikemalt põhjendama, miks ta hoiatas kaebajat just sellises

ulatuses sunniraha määramisega. Vastavad põhjendused on piisavad, lisaks tuleb alles

sunniraha lõplikul määramisel esitada kaalutlused, miks just sellises määras sunniraha

rakendati.

11.5. Veel märkis kaebaja, et vastustaja on õigusvastaselt edastanud menetlusmaterjale

kolmandatele isikutele. Kohus märgib, et menetlusmaterjalide edastamine kolmandatele

isikutele ei saa kaasa tuua ettekirjutus-hoiatuse õigusvastasust. Lisaks on vastustaja selgitanud,

et edastas dokumendid kolmandetele isikutele, et neid kaebajale kätte toimetada, kuivõrd

kaebaja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Vastustaja on kaebaja ees vastava tegevuse

pärast ka vabandanud.

11.6. Kaebaja tõi välja, et vastustaja 01.10.2019 esitatud vastuse lisa 1 teatises on märgitud

paikvaatluse teostamise aadressiks Toominga tee 4 mida hiljem on keegi käeliselt muutnud

Toominga tee 8ks. Sellest tulenevalt jäi kaebajale arusaamatuks, milline on paikvaatluse täpne

aadress ning kahtluse all on ka dokumendi usaldusväärsus.

Kohus märgib, et viidatud dokumendis teatati kaebuse esitajale järelevalvemenetluse

algatamisest. Dokumendis on aadressinumbri osas tehtud ilmselgelt trükiviga. Arvestades, et

dokument on adresseeritud kaebuse esitajale, siis on kaebaja kahtlused dokumendi

usaldusväärsuse osas põhjendamatud ja otsitud. Lisaks ei saa esitatud väited kuidagi kaasa tuua

vaidlustatud haldusakti õigusvastust. Vaidlust ei ole, et paikvaatlus toimus Toominga tee 8

aadressil.

11.7. Kaebajale jäi arusaamatuks, millisel alusel järelevalvemenetlus algatati ja läbi viidi –

kaebaja leiab, et olukorras, kus vastustaja oli ehitusprojekti kooskõlastanud, oli kohatu

rakendada KorS § 2 lg 4. Kaebaja leidis veel, et korrarikkumist ei ole toimunud.

Kohus selgitab kaebajale, et järelevalvemenetlust viidi läbi EhS § 130 lg 2 p 3 ning KorS § 28

lg 1 alusel, milledest tuleneb kohalikule omavalitsusele pädevus ehitamise teatise või ehitusloa

olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimiseks. Käesoleval juhul

ongi vastustaja seda õigust kasutanud ja vastava menetluse läbi viinud. Miks vastav menetlus

algatati, ei oma vaidluse lahedamise so ettekirjutus-hoiatuse õiguspärasuse kontrollimise

seisukohalt mingit tähtsust.

11.8. Viimaseks leidis kaebaja, et paikvaatluse protokollis esinevad olulised puudused. Kohus

kaebaja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Paikvaatluse protokoll (vastustaja vastuse lisa 1)

vastab HMS § 18 lg 2 nõuetele, mille kohaselt protokoll peab sisaldama: 1) menetlustoimingu

teostamise aega ja kohta – protokollis on märgitud, et paikvaatlus on teostatud 27.11.2018 Ruu

külas Jõelähtme vallas Toominga tee 8, algusega kell 14:00; 2) menetlustoimingut läbiviiva

haldusorgani nime ning kohalviibivate menetlusosaliste, tõlkide, ekspertide ja tunnistajate

nimesid – protokollist nähtub, et menetlustoimingut viib läbi Jõelähtme Vallavalitsuse

järelevalveametnik Sergei Dõmša. Kuivõrd rohkem menetlusosalisi, tõlke, eksperte või

tunnistajaid kohal ei viibinud, siis ei tulnud neid ka prokolli märkida; 3) menetlustoimingu

eesmärki – eesmärgiks on tõendite kogumine haldusmenetluses – protokollis on viidatud HMS

§ 38 lg 2; 4) menetlustoimingu käigus esitatud taotlusi – kuivõrd menetlustoimingu käigus ei

esitatud taotlusi, siis ei saa protokoll neid ka kajastada; 5) menetlusosalise seletuste, eksperdi

või tunnistaja ütluste sisu või paikvaatluse tulemust – paikvaatluse tulemused on protokollis

kajastatud vaatluse käigu all, muid seletusi ei saa protokoll sisaldada, sest neid ei esitatud.

Kaebaja heitis ette veel, et paikvaatluse protokollist ei selgu, milliseid tehnilisi vahendeid

kasutati koha fotografeerimisel ja koordinaatide määramisel ning millises süsteemis

koordinaate määrati. Kohus märgib, et kaebaja on ebatäpne – viidatud on fotokaamera mudelile,

kuid koordinaatide määramise seadet ei ole märgitud, kuid see ei too kaasa vaidlustatud

haldusakti tühistamist isegi kui seda käsitleda menetlusveana, kuivõrd see ei saa mõjutada asja

otsustamist olukorras, kus vaidlust ei ole selles, et reovee kogumismahuti ei asu kaebaja

kinnistul ja asub vastustajale kuuluval Joa kinnistul (vt HMS § 58).

Kaebajale jäi arusaamatuks paikvaatluse protokolli koostamise päev, kuna kaebaja väitel

puudub protokollil mingisugunegi viseering, mis välistaks vaidluse dokumendi koostamise

kuupäeva üle, mis omakorda viitab kaebaja arvates asjaolule, et haldusorgan on rikkunud

menetlusnõudeid.

Kohtule jääb kaebaja väide arusaamatuks. Paikvaatluse protokollil on kuupäev märgitud,

samuti on sellele lisatud fotodelt nähtav nende tegemise kuupäev.

Eeltoodust tulenevalt on kaebaja väited menetlusprotokolli puudustest, mis võiks kaasa tuua

vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuse tühistamise, põhjendamatud.

12. HKMS § 165 lõikes 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist

on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja

kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib

viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub lisaks eeltoodule ka vastustaja

argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud haldusaktis ja selle suhtes tehtud vaideotsuses,

kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt

kaebuses ja selle täienduses toodud väidetele ning jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.

13. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik