2-18-130/39 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

02. aprill 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-130

Tsiviilasi

O E hagi V V vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

124 319,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja: O E (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup (Advokaadibüroo Pohla

& Hallmägi, e-post: t.viilup@phlaw.ee)

Kostja: V V (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Hillar

Villers

(JeweLex

Advokaadibüroo OÜ, e-post: hillar.villers@jewelex.ee)

13.02.2020

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup

Kostja V V

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Hillar Villers

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada hageja O E hagi kostja V V vastu võlgnevuse nõudes.

2. Välja mõista kostjalt V V hageja O Ei kasuks põhivõlgnevus 72 204,74 eurot, viivitusintress

summas 15 408,49 eurot (24.20.2020 seisuga) ja viivitusintress alates 25.01.2020 arvestusega 0,02%

põhinõudest (72 204,74 eurot) kalendripäevas kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud kostja V V kanda.

4. Välja mõista kostjalt V V hageja O E kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas

10 426,40 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal V V tasuda hagejale O E käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks

tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on

märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada

kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute

tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue

1. O E (hageja) esitas 04.01.2018 Harju Maakohtule hagi V V (kostja) vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hagi kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas

84 604,69 eurot, intressi summas 12 535,65 eurot, kahjuhüvitise summas 864,10 eurot, hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 5382,96 eurot, alates 05.01.2018 intressi

põhivõlgnevuselt kuni nõude täieliku täitmiseni määras 17% aastas ja alates 05.01.2018 viivise

põhivõlgnevuselt kuni nõude täieliku täitmiseni määras 0,02% päevas.

2. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja V V 20.11.2007 laenulepingu, millega

V V sai laenu 200 000 eurot, tagastamise tähtajaga 20.11.2008. Laen tagati V Vile ja kostjale

kuuluvatele Xxx-Xxx OÜ osadele seatud pandiga. V V laenu tähtaegselt ei tagastanud. 18.02.2009

enampakkumisel müüdi V Vile kuulunud Xxx-Xxx OÜ osa 25 000 euroga. Xxx-Xxx OÜ on

26.10.2016 seisuga registrist kustutatud. 24.08.2011 ühines kostja V Vi kohustusega ja sõlmis

hagejaga kokkuleppe kohustuse täitmise täiendava tähtaja kohta. Lisaks sõlmisid pooled 25.08.2011

pandilepingu, millega seati kostjale kuuluvale Xxx Xxx OÜ osale pant summas 123 500 eurot, mis

tagas poolte vahel 20.11.2007 laenulepingust tulenevaid kohustusi. 20.11.2007 laenulepingut poolte

vahel ei sõlmitud, see oli sõlmitud hageja ja V Vi vahel.

3. 24.08.2011 kohustusega ühinemisel kinnitas kostja, et tal on hageja ees täitmata kohustus summas

123 499,90 eurot. Kostja kohustus võlgnevuse tasuma 31.08.2016. Lisaks kohustus kostja tasuma

intressi 17 % aastas ja viivist 0,02 % päevas. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

Tulenevalt 20.11.2007 laenulepingus kokkulepitust on hagejal õigus nõuda intressi kuni laenu

tagastamiseni.

4. Hageja täpsustas oma nõuet 24.01.2020 esitatud menetlusdokumendis. Hageja palus hagi

rahuldada, kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 72 204.74 eurot, viivitusintress 24.20.20 seisuga

summas 15 408.49 eurot ja viivitusintress alates 25.01.20 arvestusega 0,02% põhinõude summast

72 204.74 eurot kalendripäevas kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ühinenud 24.08.2011 kokkuleppes V Vi 20.11.2007

lepingulise kohustusega, kuivõrd kokkuleppes ei ole väljendatud sellekohast kostja tahet. Kostja

üksnes andis pandi kolmanda isiku kohustuse tagamiseks. Kostja poolt kolmanda isiku kohustuse

täitmine aastate jooksul ei tee samuti kostjat kolmanda isiku laenukohustuse eest vastutavaks.

7. Isegi kui väita, et kostja on kohustusega ühinenud, ei ole hageja nõue põhjendatud. 24.08.2011

seisuga oli laenulepingust tulenev V Vi kohustuse jääk 122 739,67 eurot, mitte 123 499,90 eurot.

Kostja on alates 25.08.2011 teinud makseid summas 136 754,04 eurot, milline ületab kohustuse

jäägi. Hageja on oma nõudearvestuses jätnud osad kostja tehtud maksed arvesse võtmata.

8. 20.11.2007 kokkuleppe järgi pidi V V laenu tagastama 20.11.2008, mistõttu ei saa hageja alates

21.11.2008 intressi nõuda. 24.08.2011 kokkulepe sätestas, et maksegraafik on koostatud

intressiarvestusega 17 % aastas. Maksegraafikut aga sõlmitud ei ole ning seetõttu intressimäär ei

kohaldu. Samuti ei saa hageja nõuda viivist määraga 0,02 % päevas. 24.08.2011 kokkuleppe

kohaselt on kostja kohustatud tasuma viivist juhul, kui ei täideta maksegraafikut. Maksegraafikut

aga sõlmitud ei ole, mistõttu see viivisemäär ei kohaldu. Hageja saaks nõuda viivist maksimaalselt

seadusjärgses määras.

9. 20.11.2007 laenulepingus märgitud kinnitus ei tõenda laenusumma V Vile üleandmist.

Kohtu põhjendused

10. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, kuulanud ära kostja V V vande

all ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning

kuulub rahuldamisele.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded

ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist,

kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest. Hageja on kohtusse pöördunud 04.01.2018 ja kohus on hagi 08.01.2018 menetlusse

võtnud. Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2019 otsusega on Harju Maakohtu 17.05.2018 otsus

tühistatud ning saadetud maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtule on teise astme kohtu

juhised TsMS § 658 lg 2 kohaselt kohustuslikud. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on kohus

jätnud 24.08.2011 kokkuleppe hindamisel kohaldamata VÕS § 29 sätestatud lepingu tõlgendamise

reeglid, ei ole piisavalt põhjendanud, miks seda ei saa pidada kohustusega ühinemiseks, kui ei ole

tegemist kohustusega ühinemisega, siis millise õigusliku tagajärjega on tegemist, analüüsimata on

lepingu tingimused, nõude arvestus ja suurus, ning millises määras on hageja õigustatud nõudma

viivist.

12. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude

kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.

13. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 11 lõike 4 esimest lausest, mis sätestab, et

kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või

vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. VÕS § 76 lg 1

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse

kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges

kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning p 6 alusel

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing

kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled

kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Käesolevas asjas on vaidlus, millise õigusliku

tagajärjega lepinguga on tegemist 24.08.2011 menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkuleppe näol.

14. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja ja V V 20.11.2007 laenulepingu, mille

kohaselt sai V V laenu 200 000 eurot, intressiga 17 % aastas, tagastamise tähtajaga 20.11.2008 (tlk

6, Ikd). VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 18.12.2007 sõlmisid

hageja ning V V ja kostja pandilepingu, millega V V ja kostja pantisid laenulepingu tagamiseks neile

kuuluvad Xxx-Xxx OÜ osad. 18.02.2009 enampakkumisel müüdi pandi realiseerimiseks V Vile

kuulunud Xxx-Xxx OÜ osa 25 000 euro eest (tlk 8, IIkd). Vaidlust ei ole asjaolus, et hageja ja V V

sõlmisid 20.11.2007 laenulepingu. Vaidlus puudub selle üle, et kostja poolt on hagejale raha

perioodiliselt tasutud.

15. VÕS § 178 lg 1 sätestab, et kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse

uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 67 lg 1 ja 2 sätestavad, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles

sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. 24.08.2011 sõlmisid

pooled kokkuleppe kohustuse täitmise täiendava tähtaja kohta (tlk 17, Ikd). Kokkuleppes on hagejat

nimetatud pandipidajaks ja kostjat pantijaks. Kokkuleppe punkti 1 kohaselt kinnitasid pooled, et

kokkuleppe sõlmimise päevaks on pantijal täitmata jäänud kohustused pandipidaja ees summas

123 499,90 eurot, mis tulenevad pandipidaja ja V Vi vahel 20.11.2007 sõlmitud lepingust. Punkti 2

kohaselt annab pandipidaja pantijale täiendava aja kuni 31.08.2016 punktis 1 nimetatud kohustuse

täitmiseks. Punkti 3 kohaselt kinnitab pandipidaja kokkuleppe lisas 1 toodud maksegraafiku

kohustuse täitmise kohta. Maksegraafik on koostatud intressiarvestusega 17 % aastas. Kokkuleppe

punktis 4 lepiti kokku, et kui võlgnik ei täida graafikut, on võlausaldajal õigus arvestada viivist 0,02

% päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Punktis 5 sätestati, et punktis 1 nimetatud

kohustuse mittetäitmisel pantija poolt, kuulub tema vastu esitatud nõue otsesele sundtäitmisele.

25.08.2011 sõlmisid pooled pandilepingu, millega kostja pantis temale kuuluva Xxx Xxx OÜ osa.

Lepingu p 1.4 kohaselt on pandiga tagatud kõik pandipidaja nõuded pantija vastu, mis tulenevad

pandipidaja ja pantija vahel 20.11.2007 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest.

16. VÕS § 178 lg 2 järgi võib kohustusega ühinemise kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või

võlgnikuga. VÕS § 178 lg 4 järgi tekib kohustusega ühinemisel solidaarkohustus. Poolte vahel on

vaidlus, kas kostja ühines 24.08.2011 kokkuleppes V Vi kohustusega. Kostja on seisukohal, et sellist

tahteavaldust ei ole andnud. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud

tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 2 sätestab, et lepingu tõlgendamisel

ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu

või soovist varjata oma tegelikku tahet. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku

tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda

samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 p-de 3 ja 4 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel

eelkõige arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja

eesmärki. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 6 tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste

lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja

eesmärgist.

17. Vaidlusalusest kokkuleppest nähtub üheselt kostja kohustus täita maksegraafikust tulenevaid

kohustusi ning selles kajastatud võlgnevus tuleneb V Viga 20.11.2007 sõlmitud laenulepingust. Asja

sisulise arutamise käigus andis 13.02.2020 toimunud kohtuistungil vande all ütlusi kostja V. V.

18. TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud

sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise,

samuti õigusvastastest tegudest. Kohus nõustub hagejaga selles, et poolte õigussuhe kvalifitseerub

kohustusega ühinemisena. Kohus leiab, et nimetatu on tõendatud poolte kokkuleppega, ning

kohustusega ühinemist kinnitavad teised dokumentaalsed tõendid ja kostja kohtuistungil vande all

antud seletus. Kostja on kinnitanud, et ta allkirjastas kokkuleppe ja talle edastati sh ka maksegraafik,

seejuures osaliselt on ta laenu tagastanud. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid

menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab

kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosalisel on õigus tõendeid esitada

(TsMS § 199) ja samas kohustus oma väiteid tõendada (TsMS § 230 lg 1). Kohtu küsimusele, mis

õigustoimingut kokkuleppe allkirjastamisel silmas peeti, selgitas kostja esindaja, et fikseeriti

kohustatud isiku V Vi võlg ja selle ajatamine. Kohus leiab, et see vastuväide ei lükka ümber

kohustusega ühinemist. Kuid seda ei saa käsitleda vaid võla fikseerimisena, kuivõrd selles sisaldub

selge kokkulepe laenu tasumiseks maksegraafiku alusel. Kokkuleppe sõlmis ka kostja, mitte

laenusaaja, kel olnuks õigus võlatunnistust anda või muul moel seda kohustust fikseerida.

Tõendamata on samuti kostja väide, et talle ei selgitatud, et selle kokkuleppe alusel tekib kohustus

tasuda laenu tagasi. Kokkuleppe punktist 2 nähtuvalt on just kostja saanud tähtaja tasuda laenu tagasi

hiljemalt 31.08.2016. Seega on see vastuväide eluliselt ebausutav. Kuivõrd poole vande all antud

ütlus on tõendiks TsMS § 229 lg 2 mõttes, loeb kohus koosmõjus kokkuleppe kontekstiga tõendatuks

tema tahte võlakohustusega ühineda. Kostja kinnitas kokkuleppe allkirjastamist, samuti asjaolu, et

hageja edastas talle selle juurde tabeli, mille alusel tuleb laenu tasuda. Kostja vastuväited, et tekst oli

eesti keelne ning tal puudus volitus kokkulepet allkirjastada (tlk 103, Ikd) ei ole asjakohased. Kostja

ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks tehingu tühisust hinnata.

19. Kohtuistungil jäi hageja hagis kirjeldatud faktiliste asjaolude juurde lähtus õigussuhtest, kui

kohustusega ühinemisest. Kostja leidis, et tegemist on võla suuruse fikseerimisega. Kohus saab

lähtuda hagi põhjendatuse hindamisel TsMS § 439 kohaselt hagis toodud faktilistest asjaoludest.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-193-13 punktis 13 märkinud, et kui kohus leiab, et hagis esitatud

rahalise nõude saab hagis esitatud asjaoludel rahuldada erinevatel õiguslikel alustel, peab kohus

selgitama välja hageja seisukoha alternatiivsete alusnormide kohta, kui materiaalõiguse järgi on

võimalik sama nõuet esitada sama elulise juhtumi korral erinevatel õiguslikel alustel, kui üks nõude

alus ei välistaks teist ning kui hageja ei ole selgelt väljendanud oma seisukohta, missugusele nõude

alusele ta tahab tugineda. Sealhulgas peab kohus TsMS § 370 lg 2 kohaselt välja selgitama, kas

hageja järjestab võimalikud alternatiivsed nõude alused või jätab ta kohtu valida, missugusel

õiguslikul alusel on hagi võimalik hageja esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada. Kui hageja

ei loobu ühestki võimalikust alternatiivsest nõude alusest ega järjesta neid, peab kohus TsMS § 370

lg 2 järgi hindama kõiki alternatiivseid nõude aluseid. Kui hagi võimalikud alternatiivsed nõuded

pole selged, peab kohus nõudma hagejalt selgitust, andes talle vajadusel hagi selgitamiseks

TsMS § 340¹ lg 1 järgi tähtaja (vt Riigikohtu 10. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p-

d 17–18). Hageja on 06.05.2019 menetlusdokumendis esile toonud, et kui see nõue oleks hinnatav

teisel õiguslikul alusel, siis kostja poolt väljastatud konstitutiivse võlatunnistusena. Riigikohtu

juhiste kohaselt tagamise eesmärgil kohustusega ühinemist ja käendust eristabki see, et kohustusega

ühinedes muutub isik võlgnikuks, käendaja kohustus on aga tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist.

Kohustusega ühinemise korral on isikul isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu.

Käenduse puhul selline huvi puudub ning võlgniku kohustust tagatakse reeglina isikliku sideme

tõttu (RK 3-2-1-8-06, p 14). Kohustusega ühinemise eelduseks on kokkulepe. Kohus asub

seisukohale, et hagis toodud asjaoludele tuginedes on asja sisulise arutamise käigus tõendatud

õigussuhe, mis on kvalifitseeritav kohustusega ühinemisena.

20. Kostja loobus kohtuistungil vastuväitest, et raha ei olegi üle antud. Kohtuistungil ei vaidlustanud

kostja hageja nõuete arvestust. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht seadusjärgse viivise kohaldamise

osas. Tuginedes riigikohtu juhistele saab intressi nõuda laenu tagastamise tähtajani (RK 3-2-1- 141-

12). Intressi suurus oli kokku lepitud nii laenulepingu p 6.1 kui kokkuleppe punktis 3 määrana 17%

aastas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab sissenõutavaks

muutunud viivitusintressi summas 15 408.49 eurot. Hageja on selle arvestust hagiavalduse

täpsustuses (tlk 51, IIkd) piisavalt selgitanud. Hageja viivitusintressi nõue on kooskõlas lepingu

punktiga 3, õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt V V hageja O Ei kasuks põhivõlgnevus 72 204.74

eurot, viivitusintress summas 15 408.49 eurot (24.20.2020 seisuga) ja viivitusintress alates 25.01.20

arvestusega 0,02% põhinõudest (72 204.74 eurot) kalendripäevas kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

22. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt

kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Menetluskulud maakohtus esmakordsel läbivaatamisel

23. Hageja 09.05.2018 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud maakohtus asja

esmakordsel läbivaatamisel 5 362,40 eurot, mis koosnevad tasutud riigilõivudest summas 1 550

eurot ja õigusabikuludest summas 3 812,40 eurot. Eelnevale lisanduvad hageja taotlusel 10.05.2018

kohtuistungiga seotud õigusabikulud summas 92,40 eurot. Kostja ei ole hageja 09.05.2018

menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.

24. Kohus leiab, et hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 550

eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

25. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 28 tundi ja 42 minutit tunnihinnaga 110 eurot,

millele lisandub käibemaks, lisaks 92,40 eurot 10.05.2018 kohtuistungiga seonduv kulu. Kohus

hindab TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 2, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt hageja menetluskulusid.

Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale

sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja

tunnitasu suurusega 110 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu ja on põhjendatud. Edasi hindab kohus hageja lepingulise esindaja kulusid.

Hagejale on õigusabi osutatud 28 tundi ja 42 minutit. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulud

on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud, hageja poolt esitatud menetlusdokumendid ning tehtud

menetlustoimingud vastavad hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulule. Samuti ei ole

kostja hageja viidatud menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

26. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtu

esmakordses menetluses 5 454,80 eurot (riigilõiv 1 550 + õigusabikulud 3 812,40 + õigusabikulud

92,40).

Menetluskulud apellatsioonmenetluses

27. Hageja

06.05.2019

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

hageja

menetluskulud

apellatsioonastmes 3 448,80 eurot, millest 1 500 eurot moodustab apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv ning 1 948,80 eurot õigusabikulud. Kostja vaidleb hageja 06.05.2019

menetluskulude nimekirjale vastu. Kostja leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas sisalduv

menetluskulu 6,5 tunni ulatuses ei ole vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja vahetumise ajaks olid

poolte poolt kõik TsMS-s nõutavad menetlustoimingud tehtud ning kohus ei ole kohustanud hagejat

esitama seisukohta/arvamust kostja poolt esitatud apellatsioonkaebuse vastusele. Lisaks ei nõustu

kostja hageja uue esindaja tunnitasuga 180 eurot, mis ületab mõistlikku tunnitasu suurust. Samuti

leiab, kostja, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise kulu ei ole põhjendatud ja vajalik

kulu.

28. Kohus leiab, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 500 eurot on

põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

29. Lepingulised esindajad on osutanud hagejale õigusabi 5,9 tundi tunnihinnaga 132 eurot (sh

käibemaks) ja 6,5 tundi tunnihinnaga 182 eurot (sh käibemaks). Hageja lepingulised esindajad

vastavad tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele, kuid kohus

on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu suurusega 182 eurot (sh käibemaks) ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ega ole põhjendatud. Kohus leiab, et hageja

lepinguliste esindajate tunnitasu on põhjendatud suuruses 132 eurot (sh käibemaks).

30. Edasi hindab kohus hageja lepinguliste esindajate kulusid. Hagejale on õigusabi osutatud 12,4

tundi. Kohus, hinnates toimikumaterjale ja kostja vastuväiteid, on seisukohal, et hageja

õigusabikulud on osaliselt ülepaisutatud ega ole põhjendatud. Kohus leiab, et hagejale osutatud

õigusabi on põhjendatud 8 tunni ulatuses, s.o summas 1 056 eurot.

31. Eeltoodust

tulenevalt

määrab

kohus

hageja

menetluskulude

rahaliseks

suuruseks

apellatsioonmenetluses 2 556 eurot (riigilõiv 1 500 + õigusabikulud 1 056).

Menetluskulud maakohtus teistkordsel läbivaatamisel

32. Hageja 13.02.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud maakohtus asja

teistkordsel läbivaatamisel 3 024 eurot (õigusabikulud). Eelnevale lisanduvad hageja taotlusel

13.02.2020 kohtuistungiga seotud õigusabikulud summas 270 eurot (1,5h x 180eur). Kostja ei ole

hageja 13.02.2020 menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.

33. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 182 eurot (sh käibemaks).

Kohus on ka maakohtus teistkordse asja läbivaatamise puhul seisukohal, et lepingulise esindaja

tunnitasu suurusega 182 eurot (sh käibemaks) ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu ega ole põhjendatud, kohus peab põhjendatuks tunnitasu 132 eurot (sh käibemaks).

34. Hagejale on õigusabi osutatud 16,8 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulud on täies

ulatuses põhjendatud ja vajalikud, hageja poolt esitatud menetlusdokumendid ning tehtud

menetlustoimingud vastavad hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulule. Samuti ei ole

kostja hageja viidatud menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hagejale osutatud

õigusabi on põhjendatud summas 2 217,6 eurot (16,8h x 132eur), millele lisandub istungikulu

summas 198 eurot (1,5 x 132eur).

35. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtu

teistkordses menetluses 2 415,6 eurot (õigusabikulud 2 217,6 + õigusabikulud 198).

36. Kohus

määrab

kindlaks,

et

hageja

põhjendatud

menetluskulud

maakohtu-

ja

apellatsioonmenetluses on kokku summas 10 426,40 eurot (5 454,80 eurot + 2 556 eurot + 2 415,6

eurot), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

37. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

38. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.