Legislator Case Law & Legislation
2-20-3328/7 AI generated

2-20-3328/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-20-3328/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lahutada S E (IK XXX) ja L K (IK XXX) abielu, mis on sõlmitud 14.07.2000 Ida- Virumaa perekonnaseisuosakonna Narva talituse poolt (abieluakt nr 148). Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Narva Linnakantseleisse.

Legislator headnote

AI generated

2-20-3328/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Kohus, kuulanud kostja ära kirjalikult ja telefoni teel ning hageja kohtuistungil ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Keywords

AI generated
passive legal standing inactivity after procedural stay late objection to debt enforcement prolonged absence non-active status lack of marital cohabitation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 01.04.2020, Narva Tsiviilasja number 2-20-3328 Tsiviilasi S E hagi L K vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: S E (IK XXX; elukoht XXX) Kostja: L K (IK XXX; elukoht XXX) Asja läbivaatamine 01.04.2020 kohtuistungil RESOLUTSIOON

1. Lahutada S E (IK XXX) ja L K (IK XXX) abielu, mis on sõlmitud 14.07.2000 Ida- Virumaa perekonnaseisuosakonna Narva talituse poolt (abieluakt nr 148).

2. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Narva Linnakantseleisse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud S E hagi L K vastu hagi, milles palub lahutada poolte abielu. Hagiavaldusest ja rahvastikuregistri andmetest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 14.07.2000 Ida- Virumaa perekonnaseisuosakonna Narva talituse poolt (abieluakt nr 148). Hagiavalduse kohaselt on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud ja neid ei ole võimalik taastada. Pooled ei ela koos alates 2016. aastast, pooltel puudub ühine majapidamine. Kostja saatis kohtule oma kirjaliku seisukoha, milles nõustus lahutusega. Lisaks kuulas kohus kostja 01.04.2020 istungil telefoni teel ära. Kostja jäi oma varasemalt väljendatud seisukoha juurde. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus, kuulanud kostja ära kirjalikult ja telefoni teel ning hageja kohtuistungil ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagiavaldusest ja rahvastikuregistri andmetest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 14.07.2000 Ida- Virumaa perekonnaseisuosakonna Narva talituse poolt (abieluakt nr 148). Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Toimiku materjalidest ja hageja poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Pooled elavad eraldi. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, poolte kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada.

Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik