3-19-1119/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1119

Haldusasi

XX

kaebus

Kuusalu

Vallavalitsuse

12.06.2019

käskkirja nr 3.1-1/45 „Teenistusest vabastamine“

õigusvastaseks tunnistamiseks ja kuue kuu palga

ulatuses

hüvitise

summas

eurot

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja Liisa Ojangu

Vastustaja – Kuusalu vald, esindaja Meeli Vaarik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri 2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde Kuusalu valla poolt apellatsioonkaebuse

vastusele lisatud tõendid (dtl 183–186).

2. Rahuldada XX apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri

2019. a otsus haldusasjas nr 3-19-1119.

3. Teha uus otsus, millega rahuldada XX kaebus, tunnistada Kuusalu Vallavalitsuse

12.06.2019 käskkiri nr 3.1-1/45 „Teenistusest vabastamine“ õigusvastaseks ja mõista

Kuusalu vallalt XX kasuks välja hüvitis tema kuue kuu palga ulatuses summas 10 800

(kümme tuhat kaheksasada) eurot.

4. Mõista Kuusalu vallalt XX kasuks välja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud

760 (seitsesada kuuskümmend) eurot. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.05.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-19-1119

2(10)

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kuusalu Vallavolikogu 28.03.2018 otsusega nr 31 kinnitati vallavalitsuse struktuur ja

teenistuskohtade koosseis alates 02.04.2018. Otsuse kohaselt kuulus rahandusteenistuse

koosseisu finantsist.

2. Kuusalu Vallavalitsus nimetas XX 02.08.2018 käskkirjaga nr 3.1-1/46 teenistusse

finantsisti ametikohale alates 06.08.2018 katseajaga neli kuud ja palgamääraga 1600 eurot.

3. Kuusalu Vallavolikogu 04.09.2018 otsusega nr 62 tunnistati 28.03.2018 otsus nr 31

kehtetuks ning kinnitati uus valla ametiasutuste struktuur, teenistuskohtade koosseis ja

palgamäärad. Otsuse nr 62 kohaselt ei ole vallavalitsuse koosseisus finantsisti, kuid

koosseisus on ökonomist-raamatupidaja, pearaamatupidaja ja raamatupidaja.

4. Kuusalu Vallavalitsuse 26.11.2018 käskkirjaga nr 3.1-1/87 lõpetati finantsist XX katseaeg

26.11.2018 ja määrati alates 01.01.2019 XX põhipalgaks 1800 eurot.

5. XX viibis 19.12.2018–27.12.2018 ja 27.05.2019–03.06.2019 hoolduslehel seoses

alaealiste laste, sh alla kolmeaastase lapse hooldamisega ning 28.12.2018–26.05.2019

töövõimetuslehel. Laps sai kolmeaastaseks 18.04.2019.

6. Kuusalu Vallavalitsuse 14.02.2019 korraldusega nr 156 muudeti Kuusalu Vallavalitsuse

struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu. Korralduse kohaselt ei ole vallavalitsuse koosseisus

finantsisti

ega

ökonomist-raamatupidaja

ametikohta.

Raamatupidamisega

tegelevad

pearaamatupidaja, vanemraamatupidaja ja raamatupidaja. Korraldus nr 156 jõustus

01.03.2019.

7. Kuusalu Vallavalitsus teavitas 28.05.2019 XX, et temaga lõpetatakse teenistussuhe avaliku

teenistuse seaduse (ATS) § 93 alusel alates 14.06.2019 (XX sai teate kätte 29.05.2019). XX

teavitas 04.06.2019 e-kirjaga Kuusalu Vallavalitsust, et tema hooldusleht lõpeb 04.06.2019.

Vastustaja teavitas 04.06.2019 XX, et tal on võimalus asuda alates 05.06.2019 teenistusse

oma ametikohale. XX ei asunud 05.06.2019 teenistusse ega ilmunud oma teenistuskohta

Kuusalu Vallavalitsuses. Kuusalu Vallavalitsuse kantselei spetsialisti 06.06.2019 e-kirjaga

saadetud päringule teenistusse asumise kohta XX ei vastanud.

3-19-1119

3(10)

8. Kuusalu Vallavalitsuse 12.06.2019 käskkirjaga nr 3.1-1/45 vabastati XX teenistusest

töövõime vähenemise tõttu ATS § 93 lg-te 1 ja 2 alusel alates 14.06.2019 (viimane tööpäev

14.06.2019) ning maksti hüvitist kasutamata 30 puhkusepäeva eest.

Käskkirja põhjenduste kohaselt on XX pikaajaline järjestikku töövõimetuslehel oleku aeg üle

viie kuu oluliselt tõstnud teiste ametnike töökoormust ning see häirib kohaliku omavalitsuse

tööd. XX teavitas 04.06.2019 hoolduslehe lõppemisest samal päeval. Vaatamata sellele, et

kantselei spetsialist teavitas XX, et tal on võimalus asuda järgmisel päeval teenistusse, ei

asunud XX 05.06.2019 teenistuskohustusi täitma. Samuti ei vastanud ta kantselei spetsialisti

06.06.2019 e-kirjaga saadetud päringule. XX on eelnevalt keeldunud teavitamast, kas ja millal

on ta võimeline teenistuskohustusi täitma. Finantsisti ametikohta ei ole võimalik kohandada

ringi, võimaldades osalist tööaega või kodus töötamist. Ametikoht eeldab ametikohustuste

täitmist Kiius. Kuusalu Vallavalitsuse struktuuris on vaba abivallavanema, vallasekretäri,

maakorraldaja ja arendusspetsialisti ametikoht, mis eeldavad erialast haridust ja eelnevat

töökogemust vastavas valdkonnas. XX-l puudub vastav erialane haridus ja eelnev

töökogemus. Seetõttu puudub võimalus pakkuda XX-le vastavalt tema oskustele teist

ametikohta.

9. XX esitas 16.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 12.08.2019,

27.09.2019) Kuusalu Vallavalitsuse 12.06.2019 käskkirja nr 3.1-1/45 õigusvastaseks

tunnistamiseks ja kuue kuu palga ulatuses hüvitise summas 10 800 eurot väljamõistmiseks.

Teenistusest vabastamise käskkirjas on teenistusest vabastamise kuupäevaks märgitud alates

15.06.2019, mis erineb teenistusest vabastamise teates märgitud kuupäevast (alates

14.06.2019).

ATS §-s 93 toodud alused kaebaja vähenenud töövõime tõttu teenistusest vabastamiseks ei ole

täidetud, sest vastustaja ei teinud endast olenevat, et veenduda, kas kaebaja võimetus

tööülesandeid täita võib korduda, kas kaebaja ametikohta ja teenistustingimusi saaks

kohandada kaebajale sobivamaks või kas kaebajale võiks sobida mõni teine ametiasutuses

olev vaba ametikoht.

Vastustaja ei ole pärast 18.04.2019 saadetud e-kirja küsinud kaebaja tervise kohta. Kaebaja

teavitas

vastustajat

korduvalt

e-posti

teel

(19.12.2018;

28.12.2018;

28.05.2019)

töövõimetuslehtedest. Kaebajal ei olnud võimalik anda vastustajale enda terviseseisundi ja

eeldusliku paranemise aja kohta täpseid andmeid, kuna haiguse kulgu oli raske prognoosida.

Kaebaja ajutine töövõimetus lõppes 26.05.2019. Vastustaja teatas kaebaja ametist

vabastamisest 28.05.2019, s.o perioodil, mil kaebaja oli lapse haigestumise tõttu hoolduslehel.

Kaebaja ajutine töövõimetusleht oli lõppenud ning vastustajal polnud põhjust arvata, et

kaebaja töövõimetus on korduva iseloomuga. Seega polnud vastustajal õiguslikku alust

kaebaja teenistusest vabastamiseks.

Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et vastavalt ATS § 21 lg-tele 1 ja 2, § 90 lg 1 p-le 2 ei ole

võimalik ametnikku vabastada töövõime vähenemise tõttu, kuna tema ametikoht kaotati

Kuusalu Vallavalitsuse koosseisust alates 01.03.2019 Kuusalu Vallavalitsuse 14.02.2019

korraldusega nr 156. Vastustaja ei teavitanud kaebajat töökorralduse muudatustest ning jagas

kaebaja delikaatseid isikuandmeid haiguse kohta ajakirjanikuga.

10. Kuusalu vald palus 05.08.2019 kirjalikus vastuses (täiendatud 27.09.2019) jätta kaebus

rahuldamata.

ATS § 93 eesmärk on tagada ametiasutusele ametniku pikaajalise haiguse korral võimalus

nimetada vabanevale ametikohale uus ametnik. Ravikindlustuse seaduse § 52 lg 3 kohaselt on

3-19-1119

4(10)

töövõimetuslehed haigusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht ja hooldusleht. Seega võib

ametniku

nimetatud

sätte

alusel

teenistusest

vabastada

olenemata

sellest,

kas

teenistusülesannete täitmise võimetus tulenes ametnikust endast või kellegi teise

hooldamisest. Samuti ei pea vabastamist õigustav terviseseisund põhinema ühest ja samast

haigusest ajendatud töövõimetusel.

Vastustaja püüdis enne teenistusest vabastamist välja selgitada, millised on väljavaated

kaebajaga teenistussuhte jätkamiseks, samuti sooviti ära kuulata isiku arvamus ja vastuväited,

kuid kaebaja keeldus selgitustest. Kaebajal oli võimalus tulla 04.06.2019 teenistusse, selgitada

asjaolusid ning jätkata teenistust, mida aga kaebaja ei teinud. Vastustaja tõlgendas seda

kaebaja soovimatusega jätkata Kuusalu Vallavalitsuse teenistujana. Kaebaja puudus

04.06.2019–14.06.2019 põhjuseta ega ole tänini puudumise põhjuseid selgitanud. Kaebaja

edastas 13.06.2019 võtmed postiga ning teavitas, et kogu asjaajamine on tööandja arvutis, mis

kinnitab, et kaebajal ei olnud soovi teenistuses jätkata ega selgitusi anda.

Kaebaja pikaajaline järjestikku töövõimetuslehel oleku aeg üle viie kuu tõstis oluliselt teiste

ametnike töökoormust ja häiris kohaliku omavalitsuse tööd. Asjakohatu on kaebaja väide, et

vastustaja ei ole kaebajalt küsinud, missugust kohandamist vajaks kaebaja töökorraldus

terviseseisundist lähtuvalt. Finantsisti ametikohta ei ole võimalik ringi kohandada,

võimaldades osalist tööaega või kodus töötamist.

Kuusalu Vallavalitsuse struktuuris oli kaebaja teenistusest vabastamise ajal vabad

abivallavanema, vallasekretäri, maakorraldaja ja arendusspetsialisti ametikohad, mis eeldavad

erialast haridust ning eelnevat töökogemust vastavas valdkonnas, mida kaebajal ei olnud.

Seetõttu ei olnud võimalik neid ametikohti kaebajale pakkuda. Lisaks eeldavad need

ametikohad ametikohustuste täitmist Kuusalu Vallavalitsuse asukohas Kiius. Vastustaja on

täitnud kohustuse esitada vabade ametikohtade nimekiri ning põhjendanud, miks ei sobi

kaebaja nendele ametikohtadele.

Ekslik on kaebaja väide, et teda ei ole võimalik vabastada töövõime vähenemise tõttu, kuna

tema ametikoht kaotati Kuusalu Vallavalitsuse koosseisust alates 01.03.2019. Kaebajat ei ole

koondatud, kaebajal oli võimalus tulla pärast töövõimetuse lõppemist, s.o 04.06.2019 tööle

ning jätkata teenistussuhet. Haldusasjas nr 3-19-483 leiab kaebaja, et ta on teenistusest

vabastatud koondamise tõttu ning soovib vastustajalt hüvitist. Kuna kaebaja teenistusest

vabastamine ei ole õigusvastane, siis puudub kaebajal õigus nõuda hüvitist kuue kuu palga

ulatuses summas 10 800 eurot.

11. Tallinna Halduskohus jättis 30.10.2019 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et vastustaja otsustas mitte välja selgitada, kas kaebaja

haigus on korduva iseloomuga. Prognoosida töövõimetuse kordumist sama aasta jooksul on

väga raske, selleks peab tööandja olema teadlik ametniku terviseseisundist (nt diagnoos vms).

See aga eeldab vastava informatsiooni saamist ametnikult endalt, kuna tegemist on

delikaatsete isikuandmetega, millele kolmandatel isikutel puudub vaba juurdepääs. Kaebaja ei

ole vastustajale oma terviseseisundi kohta mingeid andmeid esitanud (töövõimetuslehel ei

kajastata isiku terviseandmeid). ATS § 51 lg 6 kohaselt peab ametnik teenistus- ja

usaldussuhte raames aitama kaasa ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisele

ning andma prognoositava puudumise aja kohta ametiasutusele informatsiooni, mida kaebaja

ei ole teinud.

Kuusalu Vallavalitsus edastas 28.05.2019 kaebajale teate tema teenistusest vabastamise kohta

(nr 3.2-2/1711), milles märgitakse, et kaebaja vabastatakse teenistusest alates 14.06.2019 ning

3-19-1119

5(10)

sellel päeval peab ta üle andma ka asjaajamise ning ametiasutuse vara, sh võtmed. 29.05.2019

saatis kaebaja vallavalitsuse e-posti aadressile kinnituse teate kättesaamise kohta, kus kaebaja

lakooniliselt märgib, et puudub alus tema vabastamiseks töövõime vähenemise tõttu. Kaebaja

omapoolseid põhjendusi/vastuväiteid teenistusest vabastamise teates toodud asjaoludele ei

esitanud. Kaebaja palus vaid saata esimesel võimalusel käskkiri tema ametist vabastamise

kohta. Kaebaja ei avaldanud soovi tulla tagasi teenistusse peale hoolduslehe lõppemist ning

jätkata teenistussuhet. Kaebaja ei läinud tagasi teenistusse Kuusalu Vallavalitsusse.

16.09.2019 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et ta ei läinud tööle peale hoolduslehe

lõppemist, sest pidas teenistusest vabastamise teadet lõplikuks. Samas ei täpsustanud kaebaja

vastustajalt, millised on selle teate õiguslikud tagajärjed. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja

pidas teadet teenistusest vabastamise aluseks olevaks haldusaktiks. Kaebaja kirjavahetusest ei

nähtu, et kaebaja oleks vastustajalt küsinud, kas ta peab teenistusse asuma peale hoolduslehe

lõppemist, sh teate saamist. Samas on vastustaja kirjavahetuses selgelt välja öelnud, et

kaebajat oodatakse teenistusse tagasi ning küsinud, millal kaebaja teenistusse naaseb, millele

kaebaja on jätnud vastamata. Kaebaja käitumisest võib järeldada, et ta ei soovinud enam

vastustajaga teenistussuhet jätkata ning jäi koju ootama teenistusest vabastamise käskkirja

vormistamist. Kaebaja kirjutas 12.06.2019 omakäeliselt avalduse (registreeritud 13.06.2019)

asjaajamise ja vara üleandmise kohta, milles ta märkis, et annab posti teel üle võtmed ning

kogu asjaajamine on ametiasutuse arvutis. Ühtlasi kinnitas kaebaja veelkord teenistusest

vabastamise teate kättesaamist ning palus edastada ametist vabastamise käskkiri e-kirja teel.

ATS §-s 93 toodud alused kaebaja vähenenud töövõime tõttu teenistuseks vabastamiseks on

täidetud. Vastustaja on piisavalt põhjendanud neid seadusest tulenevaid aluseid. Kohus

nõustus vastustaja põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 165 lg 2). Vaidlustatud

haldusakt on õiguspärane, oma sisult selge ja arusaadav ning piisavalt põhjendatud ja

kaalutletud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

12. XX palub 18.11.2019 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 30.10.2019

otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kaebaja palub menetluskulud jätta

vastustaja kanda.

Kaebaja vähenenud töövõime tõttu teenistusest vabastamisel on täidetud tingimus, et kaebaja

ei saanud tööülesandeid täita üle nelja kuu järjest, kuid täitmata on ülejäänud ATS §-s 93

sätestatud tingimused. ATS mõttega ei ole kooskõlas, kui vähemalt viis kuud haigestumist

kalendriaasta jooksul päädiks igal juhul ametniku teenistusest vabastamisega. Seega peaks

asutus välja selgitama, millised on väljavaated teenistussuhte jätkamiseks sama ametnikuga.

Enne haldusakti andmist tuleb menetlusosalisele tagada õigus olla ära kuulatud

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 3). Vastustaja ei ole uurinud, millised on kaebaja

väljavaated tervenemiseks ja kas võib esineda taashaigestumise võimalus. Vastustaja on

üksnes 18.04.2019 napisõnalises e-kirjas uurinud, millal kaebaja tööle tuleb. Seejuures e-kirja

saatsid kantselei spetsialistid, mitte vallavanem kui kaebaja vahetu ülem. Vastustaja ei ole e-

kirjas selgitanud, et soovib kaebajalt infot eesmärgiga hinnata teenistussuhte jätkamise

võimalikkust, jättes täitmata selgitamiskohustuse (HMS § 36). Kuna kaebaja ei teadnud,

millisel eesmärgil vastustaja infot küsib, ei soovinud ta andmeid oma tervise kohta jagada,

arvestades seda, et vastustaja avaldas kohalikus ajalehes töövõimetuslehtedel viibivate

ametnike kohta kommentaare. Lisaks saadeti 18.04.2019 e-kiri enne, kui kaebaja puhul oleks

saanud täis minimaalne töölt puudumise aeg vähenenud töövõime tõttu ametist vabastamiseks.

3-19-1119

6(10)

Vastustaja oleks koos 28.05.2019 saadetud teatega teenistusest vabastamise kohta saanud

kaebajale pakkuda ka võimalust esitada enne käskkirja väljaandmist oma vastuväited. Kaebaja

vastas 29.05.2019 vastustajale, et ei nõustu sellise teenistusest vabastamisega, kuid vastustaja

ei vastanud ega pakkunud võimalust olla ära kuulatud. Seega on vastustaja jätnud välja

selgitamata, kas on alust arvata, et võimetus täita tööülesandeid sama aasta jooksul kordub

ning ATS § 93 lg 2 eeldused on täitmata.

Halduskohus on valesti kohaldanud ATS § 93 lg-t 2, Riigikohtu praktikat, haldusmenetluse

põhimõtteid ning ATS § 51 lg-t 6. Halduskohus on lugenud vastustaja ühe e-kirja saatmise

ammendavaks selleks, et selgitada välja, kas kaebaja võimetus ametiülesannete täitmiseks

võiks sama aasta jooksul korduda. Pelgalt asjaolu, et kaebaja ei soovinud oma terviseseisundit

e-kirja

teel

kommenteerida,

ei

vabasta

haldusorganit

uurimispõhimõttest,

selgitamiskohustusest ja isiku ärakuulamise kohustusest. Terviseandmed on eriliigilised

isikuandmed, mille avaldamise kohustuslikkust ei saa tuletada ATS § 51 lg-st 6.

Täitmata on ka ATS § 93 lg-st 3 tulenevad tingimused. Nimetatud säte eeldab nii ametikoha

kohandamiseks, teenistustingimuste muutmiseks ja teisele ametikohale üleviimiseks ametniku

nõusolekut. Vastustaja ei ole kaebajalt küsinud nõusolekut selliste meetmete kaalumiseks ega

kohaldamiseks. Kui ei ole teada, milline on ametniku töövõime ning mis tingis tema töövõime

vähenemise, ei ole võimalik teada, kuidas kohandada ametikohta, muuta teenistustingimusi

või leida muu ametikoht. Vastustaja ei ole kaebajalt kordagi uurinud, kas tema ametikohal või

teenistustingimustes saaks midagi talle sobivamaks muuta. Vald on üksnes loetlenud väga

piiratud võimalused, mida talle võimaldada ei saa. Kaebaja ei ole kunagi avaldanud soovi

töötada osalise tööajaga ja/või kodus. Töötingimuste muutmiseks oleks võimalik teha palju

muid

väiksemaid

muudatusi

(füüsilise

töötegemise

koha

osas

konsultatsioon

töökeskkonnaspetsialistiga, töökoha ümberpaigutamine vähemrahvastatud kabinetti, parem

kohtvalgustus, paremad ergonoomilised töötingimused jms). Vastustaja ei saa pakkuda

adekvaatseid ametikoha kohandamise või töötingimuste muutmise lahendusi, teadmata, kas ja

mis asjaolud kaebajale terviseprobleeme tekitasid.

Kaebajal ei ole küll vallasekretäri või maakorraldaja ametikohale vastavat haridust, kuid

välistada ei saa, et tema majandusalane kõrgharidus poleks sobiv või piisav abivallavanema

või arendusspetsialisti ametikohale. Samuti ei saa vastustaja kindlalt väita, et kaebajal

puuduvad oskused ja teadmised abivallavanema või arendusspetsialisti ametiülesannete

täitmiseks. Vastustaja oleks pidanud kaebajalt uurima, kas ta on mõnest vabast ametikohast

huvitatud ning pakkuma aega vestluseks ja/või testülesande sooritamiseks.

13. Kuusalu vald palub 13.12.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata

ja menetluskulud kaebaja kanda.

Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, sisult selge ja arusaadav ning piisavalt põhjendatud ja

kaalutletud.

Asjakohatu on kaebaja väide ärakuulamisõiguse rikkumisest. Vastustaja püüdis enne

teenistusest vabastamist välja selgitada, millised on väljavaated teenistussuhte jätkamiseks

kaebajaga ning soovis ära kuulata isiku arvamuse ja vastuväited, kuid kaebaja keeldus

selgitustest ega asunud pärast töövõimetuslehe lõppemist teenistusse. Kaebajal oli ATS § 51

lg-st 6 tulenev kohustus anda prognoositava puudumise aja kohta ametiasutusele tõest

informatsiooni, mida ta ei teinud.

ATS §-s 93 toodud alused kaebaja vähenenud töövõime tõttu teenistusest vabastamiseks on

täidetud. Kaebaja keeldus andmast teavet tervisliku seisundi kohta, keeldus pärast

3-19-1119

7(10)

töövõimetuslehe lõppemist teenistusse naasmast ning edastas võtmed postiga. Vastustaja sai

kaebaja käitumisest aru, et ta ei soovi teenistussuhet jätkata.

Kuusalu Vallavalitsuse struktuuris oli kaebaja teenistusest vabastamise ajal vaba

abivallavanema, vallasekretäri, maakorraldaja ja arendusspetsialisti ametikohad, mis eeldavad

erialast haridust ja eelnevat töökogemust vastavas valdkonnas, mida kaebajal ei ole. Seega

polnud võimalik neid ametikohti kaebajale pakkuda. Lisaks eeldavad need ametikohad

ametikohustuste täitmist Kuusalu Vallavalitsuse asukohas. Kaebajal oli võimalik kontrollida,

kas mõni ametikoht oli talle sobiv. Kuigi ametikoha leidmine ja pakkumine on ametiasutuse

kohustus, ei välista see isiku enda aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel (Riigikohtu

16.12.2008 otsus nr 3-3-1-5-05, p 15). Vabade ametikohtade nimekiri esitati kaebajale, kuid

kaebaja ei näidanud üles mingisugust huvi nende suhtes. Vastustajal puudub kaebaja

sooviavaldus ja nõusolek asuda teisele ametikohale ning väidetav majandusalast kõrgharidust

tõendav dokument. Vastustajale teadaolevalt on kaebajal terviseteaduse magistri kraad ning ta

on läbinud erinevaid täiendkoolitusi.

Asjakohatu ja otsitud on apellatsioonkaebuse väide, et teenistuskoha oleks saanud teisiti

ümber kujundada. Kaebaja ei ole teenistuses olles pöördunud kordagi töökeskkonnaspetsialisti

poole väitega, et tema töökoht ei ole ergonoomiline või valgustus on vähene. Tõele ei vasta

väide, et vallavalitsuse teenistujate tööruumid on ülerahvastatud – kabinettides on 1–3

ametnikku.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Kuusalu vald on esitanud apellatsioonkaebuse vastuse lisana XX haridust tõendava

dokumendi ja CV (dtl 183–186). Tõendid on asjakohased ja tuleb võtta asja materjalide juurde

asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3), sest nendega soovib Kuusalu

vald tõendada asjaolu, et XX ei oleks oma hariduse ja kogemuse poolest sobinud Kuusalu

valla vakantsetele teenistuskohtadele.

15. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning halduskohtu otsus tühistada.

Halduskohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ning hinnanud tõendeid. Ringkonnakohus

põhjendab oma seisukohti järgnevalt.

16. XX ei ole Kuusalu vallast finantsisti ametikohalt koondatud, sest puudub sellekohane

Kuusalu valla haldusakt. Kuna koondamine on haldusorgani kaalutlusotsus (ATS § 90 lg 1), ei

ole ka isikul subjektiivset õigust nõuda enda koondamist, v.a ATS § 90 lg-s 2 sätestatud juht,

mida kaebaja praeguses asjas ei väida. Samas nähtub asja materjalidest, et Kuusalu valla

segadusseajav asjaajamine võis kaebajale luua eksliku mulje, et ta on alates 01.03.2019

koondatud. Puudub vaidlus, et finantsisti ametikoht puudub vallas juba alates 04.09.2018, mil

Kuusalu Vallavolikogu 04.09.2018 otsusega nr 62 tunnistati 28.03.2018 otsus nr 31 kehtetuks

ning kinnitati uus valla ametiasutuste struktuur, teenistuskohtade koosseis ja palgamäärad.

Otsuse nr 62 kohaselt ei ole vallavalitsuse koosseisus finantsisti, kuid koosseisus on

ökonomist-raamatupidaja, pearaamatupidaja ja raamatupidaja. Asjas ei ole esitatud tõendeid

sellest, et kaebaja oleks struktuurimuudatuse järel viidud üle teisele ametikohale. Samas

lõpetati Kuusalu Vallavalitsuse 26.11.2018 käskkirjaga nr 3.1-1/87 finantsist XX katseaeg

26.11.2018 ja määrati alates 01.01.2019 XX põhipalgaks 1800 eurot. Kuusalu Vallavalitsuse

14.02.2019 korraldusega nr 156 muudeti Kuusalu Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade

koosseisu jälle. Korralduse kohaselt ei ole vallavalitsuse koosseisus endiselt finantsisti

ametikohta. Raamatupidamisega tegelevad pearaamatupidaja, vanemraamatupidaja ja

raamatupidaja. Korraldus nr 156 jõustus 01.03.2019 ning ka sellele korraldusele ei järgnenud

kaebaja üleviimist mingile teisele ametikohale. Samuti vastas Kuusalu vallavanem UK

3-19-1119

8(10)

11.03.2019 XX küsimusele, et kuna finantsisti ametikoht on vallavalitsuse struktuurist

kaotatud, siis millised on valla plaanid seoses sellega: „… hetkest, kui XX ajutine

töövõimetus lõppeb, saab alustada toiminguid ametialase suhte lõpetamiseks või alternatiivide

leidmiseks“ (dtl 18). XX konsulteeris koondamise osas ka Rahandusministeeriumiga, kelle

04.04.2019 seisukoha (dtl 21) kohaselt: „Ametnik võetakse teenistusse ametikohale

nimetamisega. Ametnik on teenistusse võtmisest kuni teenistusest vabastamiseni seotud mõne

ametikohaga, mis on ametiasutuse koosseisus. Ametnik ei saa olla teenistuses, kui koosseisus

ei ole ametikohta, millele ta nimetatud on. Niisiis peab ametnik olema enne ametikoha

teenistuskohtade koosseisust kaotamist kas teenistusest vabastatud või teisele ametikohale üle

viidud“. Eelnevalt esitatud seisukohtadest tulenevalt on mõistetav, et XX võis ekslikult arvata,

et ta on alates 01.03.2019 koondatud ning sellest ekslikust arusaamast oli kantud ka haldusasi

nr 3-19-483. Kuusalu valla 12.06.2019 käskkirja õiguspärasusele hinnangu andmisel ei ole see

asjaolu siiski määrav.

17. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja puhul oli täidetud ATS § 93 lg 1 tingimus – kaebaja ei

olnud saanud oma teenistusülesandeid täita üle nelja kuu järjest tervisest tulenevatel põhjustel.

Ringkonnakohus nõustub aga kaebajaga selles, et kuna Kuusalu vald on rikkunud selgitamis-,

uurimis- ja ärakuulamiskohustust, on tegelikkuses jäänud välja selgitamata ATS § 93 lg-te 2 ja

3 tingimuste täidetus. ATS § 93 lg 2 sätestab, et ametniku võib lõike 1 alusel teenistusest

vabastada, kui on alust arvata, et võimetus täita teenistusülesandeid sama aasta jooksul kordub

ning seetõttu oleks ametiasutuse töökorraldusele tekkiv lisakoormus ebaproportsionaalselt

suur. Küsimus sellest, milline on prognoos, et kaebaja tervisemure võib korduda mastaabis,

mis toob taas kord kaasa töökoormuse ebaproportsionaalse kasvu teiste ametnike jaoks, on

jäänud välja selgitamata. Sellele küsimusele ei ole haldusmenetluses üldse tähelepanu

pööratud. Kuusalu vald ei ole selle kohta kaebajalt teavet küsinud; ei ole 28.05.2019 kirjas

selgitanud, et kirjas esitatud seisukohtadega mitte nõustumisel on kaebajal võimalik esitada

oma asjakohased selgitused nii kirja sisu kui ka tema terviseprognoosi kohta ega ole seega

kaebajat haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulanud. Valla 28.05.2019 kirjast jäi mulje, et

kaebaja teenistusest vabastamise küsimus on lõplikult otsustatud. Nõuetekohaseks

ärakuulamise võimaluse andmiseks ei saa pidada valla 18.04.2019 kirja (dtl 29), milles vald

lihtsalt küsis, millal kaebaja tööle tuleb. Seda kirja ei saanud kaebaja kuidagi seostada tema

võimaliku teenistusest vabastamisega töövõime vähenemise tõttu ega seetõttu asuda selgitama

haigestumise korduvuse prognoosi. Seetõttu puudus vallal ka kaebaja 23.04.2019 kirjast (dtl

30) tulenevalt alus arvata, et kaebaja nagunii keelduks selgituste andmisest. 23.04.2019 kirja

kirjutas kaebaja usus, et teda on alates 01.03.2019 koondatud (vt ka praeguse otsuse p 16) ja

olles teadmatuses plaanist teda ametist vabastada töövõime vähenemise tõttu. Niisiis ei ole

kaebaja 23.04.2019 vastus üldse seostatav tema teenistusest vabastamise menetlusega ning

ATS § 51 lg 6 ei kohusta ametnikku esitama haldusorganile oma delikaatseid isikuandmeid.

18. ATS § 93 lg 3 sätestab, et ametniku teenistusest vabastamine lõikes 1 sätestatud alusel ei

ole lubatud, kui ametiasutusel on võimalik ametniku nõusolekul kohandada ametikohta, muuta

ametniku teenistustingimusi või kui ametnikku on võimalik tema nõusolekul üle viia sama

ametiasutuse teisele ametikohale, mille ülesannete täitmine vastab ametniku töövõimele ning

sobib tema hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskustega. Riigikohtu 19.01.2012 otsuse nr 3-

3-1-83-11 (mis on tehtud küll ATS vana redaktsiooni kohta, kuid mille põhimõtted on

kohaldatavad ka praeguses haldusasjas) kohaselt ei oleks ATS § 119 lg 1 mõttega kooskõlas,

kui vähemalt viis kuud haigestumist kalendriaasta jooksul päädiks igal juhul ametniku

teenistusest vabastamisega. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et enne § 119 lg 1 kohaldamist

peaks asutus välja selgitama, millised on väljavaated teenistussuhte jätkamiseks sama

ametnikuga (p 15). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et teadmata terviseprobleemi

olemust, ei ole võimalik ka hinnata, kas kaebaja ametikohta oleks olnud võimalik kohandada

3-19-1119

9(10)

või tema teenistustingimusi muuta selliselt, et teenistuses jätkamine oleks osutunud

võimalikuks. Järelikult ei ole Kuusalu vald uurinud ega seetõttu saanud ka kaaluda vastavaid

asjaolusid ning ATS § 93 lg 3 tingimuste täidetus on selles osas jäetud välja selgitamata. Mis

puudutab kaebaja võimalikku üleviimist mõnele teisele vabale ametikohale, siis selles osas

nõustub ringkonnakohus Kuusalu vallaga, et arvestades kaebaja kogemusi ja haridust (dtl

183–186), ei oleks see olnud võimalik. Vaidlus puudub ka selles, et kaebajale oli menetluses

esitatud vabade ametikohtade loetelu, kuid ta ei avaldanud soovi ühelegi neist asuda. Seega on

kaebaja etteheide ses osas asjatu.

19. Ringkonnakohus selgitab kokkuvõtteks, et vastustaja oleks pidanud saatma kaebajale

teate, et võib esineda alus ATS § 93 kohaldamiseks, mistõttu tuleb kaebajal esitada soovi

korral andmed selle kohta, et tema võimetus täita teenistusülesandeid sama aasta jooksul

tõenäoliselt ei kordu. Kaebajale tulnuks selgitada, et taolist asjaolu saaks kinnitada arst,

vajadusel konkreetset diagnoosi ja prognoosi avaldamata. Vald pidanuks selgitama kaebajale,

et kui ta ei esita andmeid oma terviseseisundi kohta või arsti kinnitust, annab sedavõrd pikk

haigestumine

vastupidiste

tõendite

puudumisel

aluse

arvata,

et

võimetus

täita

teenistusülesandeid sama aasta jooksul kordub. Lisaks tuleb arvestada, et kui isik keeldub ise

avaldamast oma terviseandmeid või arsti hinnangut, siis pole ametiasutusel kuidagi võimalik

hinnata, kas töötingimusi või ametikohta on võimalik ametniku jaoks muuta. Ringkonnakohus

leiab, et selles sättes silmas peetud „alust arvata“ ei tähenda meditsiinilist prognoosi, vaid

ametiasutuse prognoosi elulise asjaolu kohta. See ei pea olema tõsikindlalt tõendatud, vaid

võib järelduda seni aset leidnust, isiku käitumisest ja ametiasutuse personalitöö kogemusest.

20. Kuusalu vald ja halduskohus on ebaproportsionaalselt suurt kaalu omistanud sellele, et

kaebaja ei ilmunud pärast hoolduslehe lõppu 04.06.2019 teenistusse. Kuigi kaebajal oli

kohustus teenistusse ilmuda, ei ole see praeguse vaidluse lahendamisel oluline, sest teda ei ole

vabastatud distsiplinaarsüüteo eest.

21. Eelnevast tulenevalt tuleb XX apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus

tühistada. Kuna Kuusalu vald jättis välja selgitamata ATS § 93 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eelduste

esinemise, ei olnud XX teenistusest vabastamise koosseis ATS § 93 lg 1 alusel täidetud ning

Kuusalu Vallavalitsuse 12.06.2019 käskkiri nr 3.1-1/45 „Teenistusest vabastamine“ oli

seetõttu õigusvastane. ATS § 105 lg 2 kohaselt on ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast

last, õigus nõuda õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral vabastamise kohta antud

haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist

ametniku kuue kuu keskmise palga ulatuses. Vastustaja ei ole vastu vaielnud sellele, et XX

kasvatas tema teenistusest vabastamise ajal alla seitsmeaastast last ning tema kuue kuu

keskmine palk oli 10 800 eurot (kuupalk 1800 eurot). Seega teeb ringkonnakohus ise asjas uue

otsuse (HKMS § 200 p 3), millega rahuldab XX kaebuse, tunnistab Kuusalu Vallavalitsuse

12.06.2019 käskkirja nr 3.1-1/45 „Teenistusest vabastamine“ õigusvastaseks ja mõistab

Kuusalu vallalt XX-le välja hüvitise tema kuue kuu palga ulatuses summas 10 800 eurot.

22. Kui kõrgema astme kohus muudab madalama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja

uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kohus

mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Kaebajal puudusid menetluskulud esimese astme kohtus. Seoses asja menetlemisega

ringkonnakohtus on kaebaja kandnud esindajakulusid 960 eurot (tunnihind 100 eurot, millele

lisandub käibemaks). Esindajakulude kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse

lahendamisega apellatsiooniastmes on nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Kuna

ringkonnakohus rahuldab kaebuse tervikuna, peab menetluskulud HKMS § 108 lg 1 järgi

kandma vastustaja. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja

3-19-1119

10(10)

põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on

oluline, et kulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks põhjendatud sisuliselt. Kohtul tuleb

vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks analüüsida kaebuse

koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust

ja aeganõudvust (vt Riigikohtu 18.05.2009 määrus nr 3-3-1-28-09, p 11).

Kaebajale apellatsiooniastmes osutatud õigusabi seisnes 13.03.2020 menetluskulude

nimekirja

järgi

halduskohtu

menetlusdokumentidega

tutvumises

(2

tundi),

apellatsioonkaebuse koostamises (4 tundi), vastustaja 13.12.2019 vastusega tutvumises (1

tund), 12.02.2020 kohtumäärusega tutvumises (0,5 tundi) ning vastustaja 19.02.2020

seisukohaga tutvumises (0,5 tundi). Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude nimekiri ei

sisalda ülearuseid tegevusi, kuid toimingutele kulunud aeg on üle paisutatud. Seetõttu ei saa

esindajakulu apellatsiooniastmes kogu ulatuses pidada vajalikuks ja põhjendatuks.

Apellatsioonkaebuse koostamisele ei saanud ringkonnakohtu hinnangul kuluda enam kui 3

tundi ning ringkonnakohtu 12.02.2020 määrusega ja vastustaja 19.02.2020 vastusega

tutvumisele kummalgi juhul rohkem kui 10 minutit. See teeb teise kohtuastme põhjendatud

menetluskuluks 760 eurot (sh käibemaks), mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Kaebaja on nii haldus- kui ringkonnakohtus tasunud riigilõivu 15 eurot. Riigilõivuseaduse §

22 lg 1 p-st 1 tulenevalt on praegusel juhul tegemist riigilõivuvaba kaebusega.

Ringkonnakohus tagastab enamtasutud riigilõivu HKMS § 104 lg-te 5 ja 8 kohaselt määruse

alusel ja riigilõivu kohustust kandnud menetlusosalise nõudel (HKMS § 104 lg 8). Riigilõivu

tagastamise taotluses tuleb märkida isiku andmed, kellele riigilõiv tagastada ning isiku

arvelduskonto number.

(allkirjastatud digitaalselt)