1-09-2275/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-2275

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

23.märtsil 2010.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Elen Heidok juuresolekul prokurör Evelin Merilaine kaitsjad adv. Anu Pärtel ja Valli Murde osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

Aleksandr Surgutski, isikukood: 39304032217 elukoht: Tartumaa; XXXXXXX; kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi,

V.B , isikukood: XXX; elukoht: XXXXXXXXX; kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s:

Süüdistus

Aleksandr Surgutskit süüdistatakse selles, et tema 15.detsembril 2008.a kella 22.30 paiku Tartumaal Elva linnas Tartu mnt 3 asuva Elva Gümnaasiumi alajaama juures, tegutsedes grupis koos V.B-ga , tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale A.M. , mille käigus tõukas Aleksandr Surgutski kannatanut ja seejärel lõid Aleksandr Surgutski ja V.B tõukamise tagajärjel maha kukkunud kannatanut korduvalt käte ja jalgadega näoja kehapiirkonda, misjärel võttis Aleksandr Surgutski maast ebaseadusliku omastamise eesmärgil A.M. kuuluva õlakoti väärtusega 250 krooni, milles oli fotoaparaat Olympus 500 väärtusega 4900 krooni koos mälukaardiga väärtusega 1000 krooni, küklooplamp väärtusega 200 krooni, näpitsad väärtusega 30 krooni, 3 alajaama kilbi võtit kogu väärtusega 60 krooni, pool leiba väärtusega 11 krooni, porgandid kogu väärtusega 6 krooni, mõõdulint väärtusega 100 krooni ja kirjutusalus väärtusega 70 krooni.

Sellise tegevusega tekitasid Aleksandr Surgutski ja V.B A.M. füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning varalist kahju kokku 6627 krooni.

Seega pani Aleksandr Surgutski toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

V.B süüdistatakse selles, et tema 15.detsembril 2008.a kella 22.30 paiku Tartumaal Elva linnas Tartu mnt 3 asuva Elva Gümnaasiumi alajaama juures, tegutsedes grupis koos Aleksandr

Surgutskiga, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale A.M. , mille käigus tõukas Aleksandr Surgutski kannatanut ja seejärel lõid Aleksandr Surgutski ja V.B tõukamise tagajärjel maha kukkunud kannatanut korduvalt käte ja jalgadega näoja kehapiirkonda, misjärel võttis Aleksandr Surgutski maast ebaseadusliku omastamise eesmärgil A.M. kuuluva õlakoti väärtusega 250 krooni, milles oli fotoaparaat Olympus 500 väärtusega 4900 krooni koos mälukaardiga väärtusega 1000 krooni, klükooplamp väärtusega 200 krooni, näpitsad väärtusega 30 krooni, 3 alajaama kilbi võtit kogu väärtusega 60 krooni, pool leiba väärtusega 11 krooni, porgandid kogu väärtusega 6 krooni, mõõdulint väärtusega 100 krooni ja kirjutusalus väärtusega 70 krooni.

Sellise tegevusega tekitasid Aleksandr Surgutski ja V.B A.M. füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning varalist kahju kokku 6627 krooni.

Seega pani V.B toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

Kokkulepe

KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Aleksandr Surgutskile karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Aleksandr Surgutski eelvangistuses viibitud aeg 16-

17.detsember 2008.a, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Aleksandr Surgutski 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus V.B-le karistuseks 3 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka V.B eelvangistuses viibitud aeg 16-

18.detsember 2008.a, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.B 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et avaldatud kokkulepped olid neile arusaadavad ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Aleksandr Surgutski ja V.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista neile karistused vastavalt kokkulepetele.

Kannatanu on esitanud tsiviilhagi 527 kr suuruses summas, mis kuulub väljamõistmisele süüdistatavatelt. Kriminaalasjas asitõendeid ei ole.

Süüdistatavatelt Aleksandr Surgutski ja V.B-lt kuulub mõlemalt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil osalenud kaitsjate tasud. Kohtunik leiab, et mõlema süüdistatava puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Aleksandr Surgutski on alaealine ning tal puudub igasugune sissetulek. Ta elab vanemate ülalpidamisel. V.B töötab mitteametlikult ja tema igakuine sissetulek on umbes 5000-6000 krooni. Tema ülalpidamisel on 2 alaealist last, kelledest ühe kohtmenetluse kulusid tuleb tal ilmselt aidata tasuda, ning abikaasa, kes ei tööta. Mõlemad süüdistatava puhul on tegemist I astme kuriteoga ja seega ulatuvad väljamõistetavad menetluskulud kummagi puhul üle 10 000 krooni. Seega on ilmne, et mõlema süüdistava puhul menetluskulude täielik tasumine käiks neile üle jõu ja paneks nende perekonna väga raskesse majanduslikku olukorda.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) Aleksandr Surgutski aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16- Aleksandr Surgutski 17.detsember 2008.a, s.o kaks (2) päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista kaks (2) aastat üksteist (11) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Aleksandr Surgutski kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi:

- elama kohtu poolt määratud alalises elukohas-

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda,

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartumaa Aleksandr Surgutski talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaegu arvestama alates kohtuotsuse Aleksandr Surgutski kuulutamisest.

Aleksandr Surgutski suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) aastat V.B vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16- V.B

18.detsember 2008.a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista kaks (2) aastat üksteist (11) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

V.B

kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi:

- elama kohtu poolt määratud alalises elukohas

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda,

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartumaa talituse (asuk. V.B Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaegu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. V.B

V.B suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 310 alusel välja mõista solidaarselt tsiviilhagi Aleksandr Surgutskilt ja V.B-lt

viissada kakskümmend seitse (527) krooni A.M. kasuks, milline summa kanda arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank.

KrMS § 180 alusel menetluskuludena välja mõista riigituludesse:

Aleksandr Surgutskilt süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha viissada (500) krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu viissada (500) krooni;

V.B-lt süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha üks tuhat (1000) krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu viissada (500) krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud Aleksandr Surgutskil ja V.B alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik