4-10-384/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-10-384 (2390.10.00068) Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märts 2010.a Kärdla Kohtukoosseis

Kohtunik Mart Reino Sekretär Kersti Särgava Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Kärdla konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Urmas Soonvald Väärteo asi Erland Aas´a väärtegu süüdistuses KarS 262 järgi Asja läbivaatamise kuupäev

23. märts 2010.a Menetlusalune isik Erland Aas – sündinud 14. jaanuaril 1967. a * *, * kodanik, IK 36701140303,*, ülalpeetavaid *, * haridus, *, elukoht *, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON Lõpetada väärteomenetlus Erland Aas´a süüdistuses KarS § 262 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast.

Lääne Prefektuuri piirkonnapolitseinik Urmas Soonvald on koostanud Erland Aasa kohta väärteoprotokolli selles, et tema, 8. jaanuaril 2010.a kell 13.30, oma elukohas * sõimas ja ähvardas M. K.d tema elutoas, millega rikkus kodurahu ja heade kommetega kinnitatud isikutevahelisi suhteid, mis tagavad igaühele avaliku kindlustunde, pannes seega toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Erland Aas ennast süüdi ei tunnista. Tema sellel päeval alkoholi ei tarvitanud ning M. K.le midagi halvasti ei öelnud. Nad elavad ämma, M. K.ga, ühe katuse all. Ta viibis 8. jaanuaril 2010.a lastega elutoas ja aitas neil kooliraamatutele uusi ümbrispabereid panna. Varsti tuli sinna ka M. K. ning ütles midagi salvavat. Üldse ei ole neil ämmaga head läbisaamist. Siis neil omavaheline sõnavahetus toimus, kuid midagi halvustavat ta küll ei öelnud. Ämm püüab teda lihtsalt iga asjaga kiusata ning ta on sellest juba väsinud ja tüdinud. Mingit süüd ta endal ei tunne.

Erland Aasa ämma, M. K., ütluste kohaselt on Erland Aas kaine peaga täitsa mõistlik mees ja laste isa, kuid ta tarvitab sageli alkoholi ning siis tikub talle kallale ja seda nii sõnade kui vahel ka tegudega ning isegi laste juuresolekul. 8. jaanuaril 2010.a oli Erland Aas jälle alkoholijoobes ning süüdistas teda enda ja laste tegemistesse vahele segamises, sest ta aitas lastel raamatutele ümbruspabereid panna. Seekord ütles Erland Aas talle jälle halvasti ning ta tegi selle kohta politseile mõni päev hiljem avalduse.

Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt on Erland Aasaga viimasel ajal jälle rohkem pahandusi kui vahepeal ja seda alkoholi liigtarvitamise tõttu. Seekord oli ta ilmselt jälle ämmaga tülli läinud ning viimasele halvasti öelnud. Politseid seekord välja ei kutsutud, kuid M. K. esitas mõni päev hiljem selle intsidendi kohta avalduse. Politsei küll Erland Aasa joovet ei tuvastanud, kuid usub M. K. ütlusi. Erland Aas on seetõttu karistuse ära teeninud ja kuna ta sissetulek on väga väike, tuleks teda karistada arestiga.

Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et Erland Aas seekord KarS § 262 järgi süüdi ei ole. Tema ütluste kohaselt on tal ämma, M. K.ga, kehvad suhted. Ämm püüab teda igal võimalusel kiusata ning ta on seetõttu väsinud ja pidevalt stressis. Ta kasvatab üksi kahte alaealist poega ning 8. jaanuaril 2010.a hakkas lastel koolivaheaeg läbi saama ning ta aitas poegadel elutoas õpikutele uusi ümbrispabereid panna. Oli päevane aeg ning ta oli täiesti kaine. Siis ilmus sinna ämm, kes jälle midagi nähvas, kuid mingit sõnavahetust sellele ei järgnenud. M. K. väidab küll, et Erland Aas oli sellel päeval alkoholijoobes ja ütles talle inetusi, kuid need väited ei ole peale tema enda ütluste millegagi tõendatud. Tõendamata on ka Erland Aasa alkoholijoove või isegi alkoholi tarvitamine 8. jaanuaril 2010.a. Sellel päeval ei tehtud politseile käsitletava sündmuse kohta väljakutset ega avaldust. Politsei on koostanud väärteoprotokolli 28. jaanuaril 2010.a ainult M. K. sõnadele tuginedes. Mingeid muid tõendeid kontrollitud ega kohtule esitatud ei ole. On teada, et Erland Aasa ja M. K. suhted ei ole roosilised ning nad kalduvad tihtipeale teineteist süüdistama, seetõttu oleks politsei pidanud eriti tähelepanelikult tõendeid koguma, kuid seda tehtud ei ole.

Tagantjärele ei ole võimalik selles asjas Erland Aasa süüd tuvastada ja kohtu arvates ei ole võimalik ka lapseealiste poiste ülekuulamine. See ainult traumeerib lapsi ning ei pruugi aidata tõde tuvastada vaid hoopis halvendab pere omavahelisi suhteid veelgi. Seetõttu leiab maakohus, et Erland Aasa käitumises puuduvad seekord väärteo tunnused ja antud väärteoasjas tuleb menetlus lõpetada.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 107-111 ja 113, lõpetab maakohus Erland Aasa süüdistuses KarS § 262 järgi menetluse VTMS § 29 lg 2 p 1 alusel.

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik