4-10-375/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-10-375 (2390.09.001738) Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märts 2010.a Kärdla Kohtukoosseis

Kohtunik Mart Reino Sekretär Kersti Särgava Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Kärdla konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Urmas Soonvald Väärteo asi F.N-i väärtegu süüdistuses KarS 262 järgi Asja läbivaatamise kuupäev

23. märts 2010.a Menetlusalune isik

F.N – sündinud xxx * *, * kodanik, IK xxx, *, ülalpeetavaid *, * haridus, *, elukoht *, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON

1. F.N KarS § 262 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks arest kaks (2) päeva.

2. Otsuse täitmine teha ülesandeks Lääne Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Kärdla konstaablijaoskonnale,

kohustades arestikambris kohtade vabanemisel kindlustama Erland aas´al aresti kandmise hiljemalt 30. aprilliks 2010. a. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lääne Prefektuuri piirkonnapolitseinik Urmas Soonvald on koostanud F.N-i kohta väärteoprotokolli selles, et tema, 09. detsembril 2009.a kell 18.40, oma elukohas * sõimas ja ähvardas M. K. tema magamistoas, rikkudes * valla avaliku korra p. 5.1 nõudeid ja pannes seega toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo.

F.N ennast süüdi ei tunnista. Tema sellel päeval alkoholi ei tarvitanud ning M. K.le midagi halvasti ei öelnud. Ta soovis lihtsalt õhtul garaažis tööd teha, kuid leidis, et keegi on ruumist voolu välja lülitanud ning läks ämmalt küsima, kes seda on teinud. Siis neil omavaheline sõnavahetus toimus, kuid midagi halvustavat ta küll ei öelnud. Ämm püüab teda lihtsalt iga asjaga kiusata ning ta on sellest juba väsinud ja tüdinud. Mingit süüd ta endal ei tunne.

F.N-i ämma, M. K., ütluste kohaselt on F.N kaine peaga täitsa mõistlik mees ja laste isa, kuid ta tarvitab sageli alkoholi ning siis tikub talle kallale ja seda nii sõnade kui vahel ka tegudega ning isegi laste juuresolekul. 9. detsembri 2009. a. õhtul oli F.N jälle alkoholijoobes ning süüdistas teda garaažist voolu äravõtmises, millest tunnistaja aga midagi ei teadnud. Väimees järgnes talle ka magamistuppa ning nimetas teda väga räigete sõnadega, mida ka lapselapsed pealt kuulsid. Asi läks nii hulluks, et ta oli sunnitud kutsuma politsei.

Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt on F.N-iga viimasel ajal jälle rohkem pahandusi kui vahepeal ja seda alkoholi liigtarvitamise tõttu. Seekord oli ta jälle ämmaga tülli läinud ning ei käitunud päris adekvaatselt, mistõttu ka politsei välja kutsuti. Politsei kohale jõudes oli F.N end ära peitnud ning tema joovet politsei kontrollida ei saanud. Küll on aga teada, et F.N-iga on pahandusi ainult siis, kui ta on alkoholijoobes ja siis ta üritabki politsei tulekul end ära peita. Tema ebaadekvaatse sõnakasutuse tõttu kannatavad nii M. K., kui ka tema enda alaealised pojad. F.N on karistuse ära teeninud ja kuna ta sissetulek on väga väike, tuleks teda karistada arestiga.

Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et F.N on süüdi KarS § 262 järgi ning teda tuleb karistada arestiga. Ta on * ning kasvatab üksi kahte väikest alaealist poega ja trahvi ta seetõttu ilmselt tasuda ei suuda. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. Ta ei taha oma süüd tunnistada ning püüab vastutusest kõrvale hoida. Kohus saab tema süüdimõistmisel tugineda hoiatatud tunnistaja M. K. ütlustele, et F.N tema suhtes 9. detsembril 2009.a sündsusetuid väljendeid kasutas. Samuti kohtuvälise menetleja sõnadele, et M. K. kutsus kohe sündmuse toimumise ajal välja politseipatrulli, kes aga F.N-i ei leidnud, kuna see peidab end purjus peaga alati politsei eest ära. F.N-i käitumine on teada nii politseile kui ka * valla sotsiaaltöötajatele. Kohus ei saa arvestada F.N-i ainult ennast vabandavate ütlustega. Tegu oli peresisese arusaamatusega ning karistuse mõistmisel arvestab kohus ka sellega, et kained pereliikmed peavad suutma ennast samuti tagasi hoida, mistõttu F.N-i karistusaeg ei pea olema pikk. Pealegi on tema kasvatada kaks alaealist poega, kes vajavad iga päev hoolt ja tähelepanu.

Aresti kandmise otsuse täitmine teha ülesandeks Lääne Politseiprefektuuri Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kärdla konstaablijaoskonnale.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes V™S §-dest 107-111 ja 113, mõistab maakohus F.N-i KarS § 262 järgi süüdi.

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

Apellatsioonkaebust esitada:

………………………………… ………….. ……………..

soovin /ei soovi

kuupäev

allkiri