2-18-16515/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-16515

Tsiviilasi

Osaühingu Polaris Invest hagi Osaühingu Saarest

Arenduse (likvideerimisel) vastu 12. septembri 2018

osanike üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Hagi

läbi vaatamata jätmine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 12. veebruari 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Polaris Invest määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Polaris Invest,

lepingulised esindajad Mirjam-Mari Marastu ja Carmen

Tars

Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): Osaühing

Saarest Arenduse (likvideerimisel), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Leon Glikman

Kolmas isik kostja poolel: Mercury Holdings OÜ,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. veebruari 2020 määrus resolutsiooni punktides 1

ja 2 tehtud otsustuste ning menetluskulude jaotuse osas. Saata tsiviilasi menetluse

jätkamiseks (sh hageja 30. detsembri 2019 alternatiivsete nõuete menetlusse võtmise

otsustamiseks) samale maakohtule. Esimeses lauses viidatud määruse resolutsiooni

punkt 3 on jõustunud.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Polaris Invest (hageja) esitas 2. novembril 2018 Harju Maakohtule hagi

Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel, kostja) vastu kostja osanike 12. septembri 2018

üldkoosoleku (edaspidi: koosolek) otsuste vaidlustamise nõudes. Pärast hagi täpsustamist võttis

maakohus selle 14. detsembril 2018 menetlusse.

2 (6)

1.1. Hageja palus täpsustatud nõuetega tuvastada, et:

(1) koosolekul vastu võetud otsus päevakorrapunktis nr 2, millega kiideti heaks kostja

poolt 22. mail 2012 OÜ-ga ESTONIA CAPITAL (edaspidi: EC) Peetri 7, 7a, 7b ja 9

kinnistute võõrandamise lepingu sõlmimine, on tühine või alternatiivselt kehtetu;

(2) koosolekul vastu võetud otsus päevakorrapunktis nr 3, millega kiideti heaks kostja

poolt EC-ga 28. juunil 2010 laenulepingu sõlmimine, on tühine või alternatiivselt

kehtetu;

(3) koosolekul vastu võetud otsus päevakorrapunktis nr 4, millega kiideti heaks kostja

poolt EC-ga 15. mai 2006 nõude loovutamise lepingu sõlmimine, on tühine või

alternatiivselt kehtetu;

(4) koosolekul vastu võetud otsus päevakorrapunktis nr 5, millega kiideti heaks kostja

likvideerija AM tegevus üldkoosoleku kokkukutsumise aja seisuga ehk seisuga

3. september 2018, on tühine või alternatiivselt kehtetu.

1.2. Hageja esitas hagiavalduses mh järgmised väited:

-

kostja asutamisel jagunesid osad nii, et neljale väikeosanikule kuulus igaühele 10%

suurune osalus ja EC-le kui suurosanikule 60%; hageja on üks väikeosanikest;

-

EC võõrandas 26. veebruaril 2016 oma osa Mercury Holdings OÜ-le (edaspidi: MH);

selle tehingu suhtes on hageja proovinud teostada ostueesõigust, aga seni tulemustult;

-

kostja likvideerija saatis 3. septembril 2018 kostja väikeosanikele ja MH-le koosoleku

kutse ja teatas päevakorra;

-

koosolekul hääletas päevakorrapunktides nr 2, 3, 4 ja 5 nimetatud otsuste (edaspidi

koos: vaidlusalused otsused) poolt ainult MH; väikeosanike esindaja esitas otsustele

vastuväited, mis protokolliti;

-

vaidlusalustel otsustel on järgmised puudused:

o need rikuvad kõigi väikeosanike ja kostja võlausaldajate huve ja õigusi, sh

võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätteid, nagu äriseadustiku (ÄS)

§ 187 lg 4 koostoimes lg-ga 2 ja ÄS § 167¹ lg 5 koostoimes lg-ga 1;

o need on vastuolus heade kommetega, sest MH võttis otsused vastu vastuolus

kostja ja väikeosanike huvidega ainuisikuliselt kasutades ära enamusosaniku

jõupositsiooni;

o MH kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või EC

kasuks eeliseid kostja või teiste osanike kahjuks;

o otsuste vastuvõtmisel rikuti oluliselt vastuvõtmise korda, sest päevakorra-

punktide nr 2, 3 ja 4 osas ei võinud MH hääletada tulenevalt ÄS § 177 lg-st 1;

-

lisaks on MH üksnes näilik osanik, sest kostja osa võõrandamine EC-lt poolt MH-le oli

näilik tehing ja tegelikkuses teostab kostja suhtes osaniku õigusi jätkuvalt EC, kelle osa

ei ole MH-le üldse ka üle läinud; kuigi registrisse on kantud osanikuna MH, siis on

sellel ainult informatiivne tähendus.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata.

3. MH esitas 25. jaanuaril 2019 taotluse tema kaasamiseks menetlusse iseseisva nõudeta

kolmanda isikuna kostja poolel. Maakohus rahuldas taotluse 30. septembri 2019 määrusega.

4. Hageja esitas 30. detsembril 2019 menetlusdokumendi, milles sõnastas nõuded (1) – (4)

uuesti. Ta palus nende kõigi osas tuvastada esimese võimalusena, et vastavat otsust ei ole vastu

võetud, ning üksnes alternatiivselt, et otsus on tühine või kehtetu. Hageja viitas sellega seoses

hagiavalduses esile toodud asjaolule, et MH on üksnes näilikult kostja osanik. Sarnase

dokumendi oli hageja enne esitanud 27. detsembril 2019, aga teatas 30. detsembri 2019

dokumenti esitades, et võtab eelmise tagasi.

3 (6)

5. Kostja ja kolmas isik vaidlesid hagi muutmisele vastu.

6. Maakohus määras asja läbivaatamiseks istungi 16. märtsiks 2020 ja saatis pooltele

31. jaanuaril 2020 kohtukutsed. Pärast kutsete kättetoimetamist enam menetlustoiminguid ei

tehtud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus tegi 12. veebruaril 2020 määruse (vaidlustatud määrus), milles ei nõustunud

hagi muutmisega (resolutsiooni p 1) ja jättis varem esitatud nõuetes hagi läbi vaatamata (p 2).

Sama määrusega tühistas kohus istungi aja (p 3). Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 1 alusel hageja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt

kindlaks edaspidi.

7.1. TsMS § 376 lg 1 esimene lause sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale

kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul.

Hageja 27. detsembril 2019 esitatud uus alternatiivne nõue ei ole TsMS § 376 lg-s 4 nimetatud

toiming, mida ei loeta hagi muutmiseks. Samuti pole hageja asjaolude muutuse tõttu asendanud

oma algset nõuet uue nõudega TsMS § 376 lg 4 p 3 tähenduses. Seega on hageja soovinud hagi

eset muuta TsMS § 376 lg 1 tähenduses. Kostja sellega ei nõustunud ja kohus on seisukohal, et

hagi muutmiseks ei esine TsMS § 376 lg-s 2 sätestatud mõjuvat põhjust, Nõude muutmine ja

täiendamine alternatiivse nõudega ei võimalda asja lahendada kiiremini ega säästlikumalt.

7.2. Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata tuvastus-

huvi puudumise ja perspektiivituse tõttu.

7.2.1. Vastavalt TsMS § 3 lg-le 1 saab kohtusse pöörduda vaid oma subjektiivsete õiguste

kaitseks, TsMS § 368 tulenevalt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. TsÜS §-st 38 tuleneb, et

üldkoosoleku otsus on kehtetu, kui see on vastuolus seaduse või põhikirjaga.

7.2.2. Hageja ei tugine vastuolule seaduse või põhikirjaga. Samuti pole ta esile toonud, et tal

poleks võimaldatud koosolekul osaleda või teostada osast tulenevaid õigusi või oleks rikutud

koosoleku kokkukutsumise korda või kvoorumi nõuet. Vaidlustatud otsustega kiideti heaks

majandustehingud kostja ja EC vahel, mille pooleks hageja ei ole ja mis ei too hagejale kaasa

õigusi ega kohustusi.

7.2.3. ÄS § 177 lg 1 hääletamiskeeld ei ole asjakohane, sest ei otsustatud osa võõrandamist,

osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist ega osanikuga õigusvaidluse pidamist.

7.2.4. Hageja viide ÄS § 177¹ kui üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamise alusele on

asjakohatu, sest hageja ei ole võlausaldaja, vaid osanik, kelle pädevuses pole tehingute

tegemine ega nende vaidlustamine.

7.2.5. Hagejal puudub tuvastushuvi vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks veel seetõttu, et käesolevas asjas tuvastamisele kuuluvad asjaolud kattuvad

põhilises osas tsiviilasja nr 2-17-7902 (edaspidi: varasem tsiviilasi) jõustunud kohtulahendis

tuvastatud asjaoludega. Nimelt tuvastasid kohtud varasemas tsiviilasjas, et kõik koosoleku

päevakorra p-des 2–4 heakskiidetud tehingud olid kehtivad, seaduslikud ja põhjendatud ning

kiideti ka heaks põhjendatult. Kohtud ei tuvastanud tehingute vastuolu heade kommetega.

Varasemaa tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumise tõttu ei saa hageja enam esitada samadel alustel

samade kostjate vastu sooritusnõuet kahju hüvitamiseks, mis võiks õigustada käesolevas asjas

tuvastushagi esitamist. Muude sooritushagide esitamine on nõuete aegumise seisukohast

perspektiivitu.

4 (6)

MÄÄRUSKAEBUS

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja määrata, et

menetlus maakohtus jätkub. Samuti palus ta rahuldada taotluse hagi täiendamiseks

30. detsembri 2019 esitatud alternatiivse nõudega või kui ringkonnakohus ei saa seda taotlust

lahendada, saata see uuesti lahendamiseks maakohtule.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

hageja hagi ei muutnud, aga kui 30. detsembril 2019 alternatiivsete nõuete esitamist ka

käsitleda hagi muutmisena, siis ikkagi oleks põhjendatud lahendada kõik nõuded koos;

-

hagejal on tuvastushuvi, sest vaidlusaluste otsustega heaks kiidetud toimingud ja

tehingud lõid kohustusi kostjale, mis mõjutas osanike, sh hageja õigusi ja kohustusi;

-

hagi ei saa pidada perspektiivituks, hageja on oma nõudeid põhjendanud;

-

hagi ei saa jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 aluse, sest riik peaks kindlasti

andma õiguskaitse väikeosanikule ebavõrdse kohtlemise eest.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

9. Maakohus võttis kaebuse menetlusse ning määras tähtaja sellele vastamiseks. Kostja ja

kolmas isik vaidlesid kaebusele vastu ja leidsid, et hagi muutmisega mittenõustumise osas ei

saanud hageja maakohtu määrust vaidlustada. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 24. märtsil 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruses sisalduvad otsustused menetluse

lõpetamise ja menetluskulude jaotuse kohta tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata

asi juba menetlusse võetud nõuetes menetluse jätkamiseks ja uue alternatiivse nõude

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga,

et asja menetlus tuleb lõpetada ilma sisulist lahendit tegemata. Määruskaebus rahuldatakse.

Määruskaebus ei sisalda väiteid seoses maakohtu otsustusega kohtuistungi aja tühistamise

kohta. Sellist menetluslikku otsustust ka ei saa määruskaebusega vaidlustada. Järelikult on

maakohtu määruse resolutsiooni p 3 edasi kaebamata jõustunud.

11. Ringkonnakohus käsitleb esmalt menetlusse võetud nõuetes hagi läbi vaatamata jätmist.

11.1. Sissejuhatavalt tuleb märkida, et hagi ei saa jätta maakohtu viidatud TsMS § 423 lg 2 p 2

alusel läbi vaatamata olukorras, kus õiguslikult on hagi rahuldamine võimalik vähemalt ühel

hageja esile toodud alusel ning hageja õiguskaitsevajadust ei saa täielikult eitada. Tuvastushagi

puhul tähendab see koostoimes TsMS § 368 lg-ga 1, et hagi läbi vaatamata jätmise eeldusena

peab hagejal tuvastushuvi tervikuna puuduma (Riigikohtu 27. novembri 2019 määrus

tsiviilasjas nr 2-17-18531, p 19 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Käesoleval juhul

see nii ei ole.

11.2. Vähemalt üldjuhul tuleb jaatada osaniku tuvastushuvi hagi esitamisel osaühingu vastu

osanike koosoleku otsuse tühisuse tuvastamisel. Sellist huvi õigustab juba ainuüksi ÄS § 177¹

lg 4 kaudu kohalduva ÄS § 178 lg 5 järgne tühisuse siduv mõju kõigi osanike suhtes.

Riigikohus on selgelt ja piisavalt üldiselt jaatanud osaniku tuvastushuvi nõude korral, mille ese

on otsuse vastuvõtmise tuvastamine (6. novembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216, p 14

teine lõik); kaudselt on sarnaselt kinnitatud tuvastushuvi otsuse tühisuse tuvastamisel

(5. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 15). Kahtlemata on osanikul õigus nõuda

otsuse tühisuse tuvastamist, kui otsusest võivad sõltuda tema õigused ja kohustused osaühingu,

selle teiste osanike või muude isikute suhtes (Riigikohtu 14. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-76-14, p 18 teine lõik), aga see ei välista, et osanikul võib olla tuvastushuvi ka juhul,

kui ta ei vaidlusta otseselt tema õigusi mõjutavat otsust.

5 (6)

11.3. Vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise nõue jäi läbi vaatamata, sest maakohus leidis

nagu ei saaks hageja osanikuna tugineda võlausaldajate huvide väidetavale kahjustamisele.

Ringkonnakohus sellise arusaamaga ei nõustu. Äriühingu organi otsuse tühisusele võivad

tugineda vähemalt samad isikud, kellel on õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Osanikul

on eelduslikult õigus esitada tuvastushagi TsMS § 368 lg 1 järgi ja nõuda otsuse tühisuse

tuvastamist ka juhul, kui tegu on võlausaldajate kaitseks või avaliku huvi tõttu kehtestatud

seaduse sätte rikkumisega, sest võlausaldajate või avalike huvide kahjustamine on üldjuhul

seotud osaühingu kui terviku kahjustamise võimalusega, mistõttu on osaniku investeeringuga

seotud huvi ühingu normaalse toimimise vastu üldjuhul eeltoodud olukorras piisav tema

tuvastushuvi jaatamiseks (vrd aktsionäri võrreldava huvi kohta Riigikohtu 30. septembri 2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 13 ja seal viidatud varasem praktika).

11.4. Lisaks leidis maakohus, et hagejal puudub tuvastushuvi vaidlusaluste otsuste tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks, sest käesolevas asjas tuvastamisele

kuuluvad asjaolud kattuvad põhilises osas varasema tsiviilasja jõustunud lahendiga tuvastatuga.

Ka sellega ei saa nõustuda. Varasema tsiviilasja pooled olid hageja, EC ja kostja endine juhatuse

liige. Selle vaidluse ese ei olnud koosoleku otsuste kehtivus. Seega erinevad käesolevast asjast

nii menetlusosaliste ring kui ka hagi ese. Sellisel juhul pole põhjendatud jätta hagi läbi

vaatamata isegi siis, kui mõlemas tsiviilasjas tuleb käsitleda samu elulisi asjaolusid. Samuti ei

välista hageja kui osaniku tuvastushuvi tõdemus, et tal ei tarvitse olla võimalik esitada

vaidlustatud otsuste tühisuse või kehtetuse korral enam sooritusnõudeid.

11.5. Äriühingu organi otsuse vaidlustamisel on tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise

nõuded omavahel tihedalt seotud. Näiteks, kui hageja esitab algul otsuse tühisuse tuvastamise

nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada kehtetuks tunnistamise nõude

(või vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele

suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda (Riigikohtu 5. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-

19017, p 17 ja seal viidatud varasem praktika). Ainuüksi otsuste kehtetuks tunnistamise nõude

lahendamisel tuleb esmalt tuvastada, et vaidlusalused otsused on olemas (vastu võetud ja

vormistatud), need ei ole tühised ja alles seejärel saab kontrollida kehtetuks tunnistamise aluste

esinemist. Neil kaalutlustel pole menetluslikult otstarbekas kontrollida ühingu otsuste

vaidlustamisele suunatud hagi korral tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõuete

eraldi läbi vaatamata jätmise aluste esinemist. Kui vastavad nõuded on esitanud selleks

õigustatud isik, siis tuleks eelistada vaidluse sisulist lahendamist.

12. Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus hageja uute alternatiivsete nõuete menetlemisega

seonduvat.

12.1. Ekslik on kostja, kolmanda isiku ja maakohtu arusaam, et 30. detsembril 2019 uute

alternatiivsete nõuete esitamisega muutis hageja hagi eset. Kui hageja esitab menetluses lisaks

varem esitatud nõudele uue (alternatiivse) nõude alternatiivsel alusel, siis ei ole tegemist hagi

muutmisega TsMS § 376 lg 1 esimese lause mõttes, mille kohaselt võib hageja pärast hagi

menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või

kohtu nõusolekul. Kui kohus otsustab alternatiivset nõuet esialgu esitatud nõudega samasse

menetlusse mitte võtta, ei ole see aluseks keelduda alternatiivse nõude menetlusse võtmisest.

Sellisel juhul peab maakohus otsustama alternatiivse nõude eraldi menetlusse võtmise (vt

Riigikohtu 5. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-14, p 20 ja seal viidatud varasem

praktika).

12.2. Käesolevas asjas ei nähtu toimikust, et maakohus oleks teinud toiminguid hageja

30. detsembri 2019 nõude eraldi menetlusse võtmise otsustamiseks. Samuti ei kajasta kohtute

infosüsteem nende nõuete põhjal uue tsiviilasja registreerimist. Sellest saab järeldada, et

sisuliselt keeldus maakohus menetlemast hageja nõuet tuvastada, et vaidlusaluseid otsuseid

pole vastu võetud. Kõnealuses osas tuleb hageja määruskaebust käsitleda TsMS § 372 lg 5

alusel lubatavana.

6 (6)

12.3. Vastavalt eespool p-s 12.1 viidatud kohtupraktikale pole alust keelduda hagi menetlemast

üksnes põhjusel, et nõue esitatakse (vähemalt algselt) mõne teise kohtuasja raames. Niisuguses

olukorras peab kohus kahtluse korral välja selgitama, kas hageja soovib oma nõuete

menetlemist ainult selle asja raames. Lisaks peab kohus kaaluma, kas ka nõudeid eraldi

menetlusse võttes pole põhjendatud neid TsMS § 374 alusel liita samasse menetlusse juba

lahendatavate nõuetega. Seega ei saanud maakohus keelduda hageja 30. detsembri 2019 nõuete

menetlemisest neil motiividel, mis sisalduvad vaidlustatud määruses. Muid puudusi ei ole

maakohus nimetanud ega hinnanud.

12.4. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu, et hagiga taotletav eesmärk tuli välja

selgitada juba hagi menetlusse võtmisel või hiljemalt eelmenetluse käigus. Tsiviilasja toimikust

ei nähtu, et maakohus oleks seda teinud. Nagu märgitud eespool p-s 11.5, tuleb osanike otsuse

vaidlustamisel lähtuda eelkõige sellest, et hageja soovib vaidlusalusest otsusest vabaneda. Kui

hageja toob esile asjaolud, mis viitavad pigem otsuse puudumisele, siis tuleb seda pooltega

arutada ja anda hagejale võimalus esitada võimalikult varakult kõik nõuded, mida ta peab

vajalikuks. Kui maakohus jätab eelmenetluse ülesanded täitmata, siis ei ole kohane järgnevates

menetlusstaadiumites heita hagejale ette menetlustoimingute hiljem tegemist.

13. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 ja

TsMS § 427 esimesed laused võimaldavad hagejal esitada määruskaebuse hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise või selle läbi vaatamata jätmise määruse peale. Kuna

ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ning saadab asja menetluse jätkamiseks ja uue nõude

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm