3-19-1180/43 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-1180 Määruse tegemise aeg

1. aprill 2020 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Dmitri Berjozkini kaebus Tallinna Vanglalt seoses inimväärikust alandavate kambritingimustega tekitatud mittevaralise kahju 20 000 eurot hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja Dmitri Berjozkin Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON

Tagastada Dmitri Berjozkini kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dmitri Berjozkin esitas 11. aprillil 2019 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse

20 000 euro ulatuses seoses tema hoidmisega inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes perioodil 15. mai 2018 - 5. detsember 2018.

2. Tallinna Vangla jättis 12. juuni 2019. a otsusega nr 5-37/19/60-5 kahjunõude rahuldamata.

3. Dmitri Berjozkin (kaebaja) esitas 20. juunil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 20 000 euro ulatuses seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega perioodil 15. mai 2018 – 5. detsember 2018. Kaebaja märgib, et kambris oli vähem kui 3 m2 põrandapinda ühe inimese kohta, halb ventilatsioon, halb valgustus, niiskus ning ei olnud kuuma vett. Suvisel ajal oli väga palav ja ei jätkunud värsket õhku. Igal pool kambri nurkades ja tualetis oli hallitus. Jalutamisboksid olid väga väikesed ja pesemispäev ainult üks kord nädalas. Duširuum oli antisanitaarne. Kaebaja leiab, et vangla alandas tema inimväärikust. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumisest ning riigi õigusabi korras advokaadi määramist.

3-19-1180

4. Tartu Halduskohus jättis 29. augusti 2019. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

5. Tartu Ringkonnakohus tagastas 6. septembri 2019. a määrusega D. Berjozkini määruskaebuse halduskohtu 29. augusti 2019. a määrusele. Riigikohus tagastas 15. oktoobri 2019. a määrusega kaebaja määruskaebuse ringkonnakohtu määrusele.

6. Tartu Halduskohus 12. veebruari 2020. a määrusega tagastas D. Berjozkini kaebuse osas, milles kaebaja taotleb hüvitist seetõttu, et Tallinna Vanglas viibimise ajal (15.05-05.12.2018) võimaldati pesta ainult üks kord nädalas, jalutusboksid olid väikesed ning kambris ei olnud kuuma vett (p 1), jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata (p 3), andis tähtaja riigilõivu tasumiseks (p 4) ning jättis taotluse koopiate saamiseks rahuldamata (p 5).

7. Kaebaja esitas 27. veebruaril 2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu

12. veebruari 2020. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale.

8. Tartu Ringkonnakohus tagastas 24. märtsi 2020 määrusega D. Berjozkini määruskaebuse Tartu Halduskohtu 12. veebruari 2020. a määruse resolutsiooni p 1 ja p 3 peale.

KOHTU SEISUKOHT

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ja § 104 lg-d 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis 12. veebruari 2020. a määruse resolutsiooni p-ga 3 rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kohus kohustas kaebuselt tasuma riigilõivu 600 eurot, andes kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva arvates määruse resolutsiooni punkti 3 jõustumisest. Tartu Ringkonnakohus tagastas kaebaja määruskaebuse 24. märtsil 2020. Tartu Halduskohtu 12. veebruari 2020. a määruse resolutsiooni p 3 jõustus samuti 24. märtsil 2020, kuivõrd Tartu Ringkonnakohtu määrus ei olnud selles osas vaidlustatav. Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtpäevaks oli seega 30. märts 2020. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuselt riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist kinnitavaid dokumente kohtule edastanud ega ka tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-i 2 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)