1-19-9797/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

1. aprill 2020

Kohtuasja number

1-19-9797

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Aleksandr Krivtsovi süüdistuses KarS § 118 lg

1 p 1 - § 25 lg 2 järgi, lühimenetlus

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 4. veebruari 2020. a otsus

Apellant

Prokuratuur,

esindaja

Viru

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa

Apellatsioonimenetluse

pooled

Süüdistatav

Aleksandr Krivtsov, isikukood 36109110435; elukoht: XXX,

töökoht:

puudub,

invaliidsuspensionär.

Varem

kriminaalkorras karistamata.

Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Igor Belugin, määratud korras

Prokuratuur

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Jaanika Kõrgmaa

Kannatanu

J.S.

Kriminaalasja läbivaatamise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 4. veebruari 2020 kohtuotsus jätta muutmata.

2. Prokuratuuri apellatsioon jätta rahuldamata.

3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus riigi õigusabi tasu 129 (sada

kakskümmend üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti (sealhulgas käibemaks 21 eurot

ja 60 senti) Aleksandr Krivtsovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

4. Jätta eelmises punktis välja mõistetud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja

vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Aleksandr Krivtsov on antud kohtu alla selles, et tema 05.04.2019 kella 21.30 paiku, viibides

Narva linnas aadressil XXX asuvas majas, olles alkoholijoobes, ühise alkoholitarvitamise

käigus tekkinud konflikti tõttu, lõi J.S. i vähemalt 11 korda noaga erinevatesse keha

piirkondadesse, sh näo, kaela, käe, kõhu, rindkere ja selja piirkonda. Oma tegevusega tekitas

A. Krivtsov kannatanule füüsilist valu ning lõikehaava vasaku põse piirkonda, torke-lõikehaava

vasakule ülakõhtu, torke-lõikehaava nimmepiirkonda, torke-lõikehaava kaela vasakule poole

külgpinnale, lõikehaava paremale labakäele, lõikehaava parema labakäe sõrmele, lõikehaava

paremale randmele, lõikehaava vasakule kõrvalestale, kaks torke-lõikehaava rindkerre ning

torke-lõikehaava vasakule poole roidekaare alla.

Ekspertiisi kohaselt ei olnud kannatanule tekitatud vigastused eluohtlikud, kuid arvestades A.

Krivtsovi valitud kuriteo toimepanemise vahendit, löökide arvu ja keha piirkondi, kuhu löögid

olid suunatud, siis pidi A. Krivtsov möönma J.S. ile eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist.

Sel moel pani A. Krivtsov tahtliku teoga toime eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise katse,

s.o KarS § 118 lg 1 p 1 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 4. veebruari 2020. a otsusega mõistati A. Krivtsov süüdistuses KarS § 118

lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi õigeks. Lahendati asitõenditega seotud küsimused ning jäeti

menetluskulud riigi kanda.

3. Maakohtu otsuse põhiseisukohad on järgmised.

3.1

Vaidlus puudub selles, et kannatanu J.S. ja süüdistatav A. Krivtsov jagasid ja jagavad

ühist elukohta aadressil XXX , Narva ja ka süüdistuses märgitud ajal ehk 05.04.2019 kella 21.31

ajal viibisid nad oma ühises elukohas. 05.04.2019 kella 21.29 ajal tehti telefoninumbrilt XXX

häirekeskusele kõne, milles paluti aadressile XXX , Narva kiirabi saatmist. Kõnest nähtuvalt

avaldas helistaja, et tema nägu (kõnes nimetatud lõust) on haavatud, tal on näos noahaav ja selle

haava tekitaja viibib sündmuskohal (vt 10.07.2019 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli,

tl 64).

3.2

Politseiametnik K.L. a ütluste kohaselt oli ta 05.04.2019 patrullekipaažis ja kella 21.31

paiku said nad väljakutse aadressile XXX , Narva. Väljakutse sisuks oli näonoahaav ja teate

kohaselt viibis lööja sündmuskohal. Sündmuskohale saabusid nad paari minutiga ja nendega

üheaegselt jõudsid sündmuskohale ka kiirreageerijad. Maja juurde jõudes, tuli neile värava

juurde vastu nähtava näonoahaavaga, üleni verine J.S. kes avaldas, et peale tema ja ründaja

majas teisi isikuid ei viibi ning ründaja viibib majas. Majja sisenedes leidsid nad elutoas

paiknenud voodist istumas A. Krivtsovi nimelise isiku, kes peeti kinni ja toimetati Narva

politseijaoskonda. Tunnistaja märkis ka, et sündmuskohal viibinud patrullpolitseinik J.S. leidis

elutoast, vasaku voodi alt, millel istus ründaja, helepunaseks värvunud veega ämbrist noa, mille

osas oli kahtlus, et tegemist võib olla rünnakuks kasutatud noaga. J.S. võttis kummikinnastes

kätega noa ämbrist välja, nuga pakendati ja markeeriti ning võeti sündmuskohalt kaasa. Samuti

fotografeeriti ja videosalvestati sündmuskoht (tl 1-15).

3.3

Politseiametnik K.L. aga ühetaolisi ütlusi andis ka J.S. . Kahtlustatava kinnipidamise ajal

viibis kannatanu J.S. koos K.L. a ja N.R. ga väljas. Kannatanul esines nähtav kehavigastus –

vasakul näopoolel paiknev noahaav. Kannatanule kutsuti kiirabi, kes talle esmaabi osutas ja ta

haiglasse toimetas. Kannatanu avaldas neile, et Aleksandr, kellega nad majas viibisid, oli teda

noaga näkku löönud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kannatanu nähtavas alkoholijoobes – tema

suust oli tunda alkoholilõhna ning tema reaktsioon ja kõneviis olid aeglased. Sisenedes XXX

majja, köitsid tema tähelepanu esiku ja köögi põrandal olnud verekahtlased määrdumised.

Määrdumised olid ka elutoas ja vooditel. Kahtlustatav Aleksandr paiknes nende sisenemise

hetkel elutoas. Temagi oli nähtavas joobes – tema kõnnak oli ebastabiiline ja isik oli verbaalselt

agressiivne. Kiirreageerijad pidasid Aleksandri kinni, toimetasid politseisõidukisse ja seejärel

politseijaoskonda. Majas puudus valgus, mistõttu tuli kasutada taskulampe. Tunnistaja avastas

voodi alt valget värvi ämbri heleroosa vedelikuga, milles oli lahtikäiv nuga. Noa käepide oli

helepruuni värvi ja nuga oli lahtises asendis. (tl 46-48).

3.4

Maakohus uuris veel ka politsei vormikaameraga salvestatut, mis on kantud 10.07.2019

asitõendi vaatlusprotokolli (tl 64-73).

3.5

Menetluse käigus kuulati nii kannatanu J.S. (tl 49-58) kui ka süüdistatav A. Krivtsov (tl

117-124) üle.

3.6

SA Narva Haigla edastatud dokumenditele vastavalt reageeris kiirabi 05.04.2019 kell

21.29 väljakutsele, mille kohaselt paluti kiirabi aadressile XXX , Narva noahaavadega isikule.

Patsiendiks osutus J.S. , kellel tuvastati mitut keha piirkonda haaravad lahtised haavad, sh

näohaavad, kõrva haav, kaela vasaku poole haav, rindkerehaavad, vasaku roidekaare haav,

parema nimmepiirkonna haav, parema labakäe haav, V. sõrme labakäe haav ja haav paremas

randmes. (tl 76-82)

Ekspertiisiga nr 19E-IDI0049 (tl 87-91) tuvastati J.S. il 15 cm pikkune lõikehaav vasaku põse

piirkonnas, ca 2 cm pikkune torke-lõikehaav vasakul ülakõhus, ca 2 cm pikkune torke-

lõikehaav nimmepiirkonnas, ca 3 cm pikkune torke-lõikehaav vasakul pool kaela külgpinnalt,

ca 7 cm pikkune lõikehaav paremal käelabal, ca 1,5 cm pikkune lõikehaav parema labakäe V.

sõrmel, ca 1,5 cm pikkune lõikehaav paremal randmel, ca 2 cm pikkune lõikhaav vasakus

kõrvalestas, ca kaks 2 cm pikkust torke-lõikehaava rindkerel ja ca 3,5 cm pikkune torke-

lõikehaav vasakul roidkaare all. Ekspertiisiakti kohaselt on vigastatud tekkinud terava vägivalla

toimel, löökidest teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga, näiteks noaga. Vigastused võivad

olla tekitatud määruses näidatud ajal ehk 05.04.2019 kella 21.30 paiku. Löögid on tekitatud

vähemalt 11. löögi tagajärjel. Ekspertiisiakti kohaselt pole tegemist eluohtlike vigastustega ja

need paranevad vähema kui 4 nädalaga.

3.7

Maakohus nentis, et puuduvad vasturääkivused selles, et 05.04.2019 viibisid A. Krivtsov

ja J.S. ühiselt aadressil XXX , Narva, nad tarvitasid alkoholi ning A. Krivtsov tekitas J.S. ile

süüdistuses nimetatud kehavigastused. Küll on kannatanu ja süüdistatava ütlused nende vahel

toimunud sündmuste kulgemise ja põhjuste osas sedavõrd erinevad, et kaasa tuua järelm, mille

kohaselt on ühe isiku versioon XXX , Narva aset leidnud sündmuste osas on ebausaldusväärne.

3.8

Maakohus asus seisukohale, et antud juhul pole võimalik kannatanu verisoonile tugineda,

sest kannatanu on selgitusi andes olnud ebajärjepidev, tema ütlused on ebaloogilised ja tema

kohtueelsel menetlusel antud ütlused muudest tõenditest olulistes detailides tuge ei leia.

3.8.1 Kannatanu eitas tema ja A. Krivtsovi vahelise konflikti olemasolu enne A. Krivtsovi

rünnet. A. Krivtsov andis aga ütlusi, et neil tekkis ühise alkoholi tarvitamise käigus sõnaline

konflikt, mille käigus kasutati teineteise aadressil inetuid ja ebatsensuurseid väljendeid.

Politseiametnike

vormikaamerate

salvestustistest,

nähtub,

kuidas

J.S.

vastab

politseiametnikule noaga löömise põhjuste kohta, et nad tülitsesid (kaamera salvestus tehtud

rinnakaameraga P19064). Seega on kannatanu algselt avaldanud tülitsemist, mida hilisemal

ülekuulamisel eitama asus.

3.8.2 Järgnevalt avaldas J.S. , et A. Krivtsov lõi teda noaga elutoa ja köögi vahelise ukse juures

ning pärast kahte kõhtu tehtud lööki kaotas ta teadvuse. Pärast teadvuse taastumist nägi ta, et

on üleni verine ja kutsus kiirabi.

Maakohus analüüsis häirekeskusele tehtud kõne salvestist, kus kõnes viidatakse üksnes näkku

tehtud veritsevale noahaavale. Maakohtu jaoks ei olnud mõistatavad J.S. i selgitused üksnes

näovigastuse olemasolu kohta. Samast tõendist tuleneb seegi, et ka politseiametnike saabudes

osutab kannatanu samuti üksnes oma näohaavale.

3.8.3 Kuna J.S. avaldas ülekuulamisel teadvusekadu, mis tekkis teise kõhupiirkonda saadud

löögi järgselt, siis on kiirabikaardile tehtud tema ütlustele tuginedes kanne, et teadvusekadu tal

esinenud pole (tl 82). Seega on J.S. i ütlused vastuolulised ka teadvusekao osas.

3.8.4 Maakohtu hinnangul on J.S. andnud vastuolulist informatsiooni ka noa osas.

Ülekuulamisel märkis ta, et nuga, mida A. Krivtsov tema suhtes kasutas, kuulus A. Krivtsovile.

Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (rinnakaamera P19064 salvestis) märkis J.S. hoopis seda,

et A. Krivtsovi käes oli hoopis temale kuuluv nuga.

3.8.5 Edasiselt osutas maakohus asjaolule, et J.S. i sõnade kohaselt lõi A. Krivtsov teda elutoa

ja köögi vahelise ukse juures. Kuna A. Krivtsovi sõnade kohaselt tekkis tal pärast kahte kõhtu

saadud noalööki teadvusekadu, siis tähendab see, et ta pidi kukkuma just antud kohta ja tema

kukkumispaigas pidi A. Krivtsov teda täiendavalt lööma veel 9. korral.

Uurides sündmuskoha vaatlusprotokolli ühes selle lisaks olevate fotodega (tl 16-29) ning K.L.

a ütluste lisaks olevaid fotosid (tl 1-15), nentis maakohus, et J.S. i kirjeldatud kohas puuduvad

veremäärdumised või muud viiteid, mis võimaldaks järeldust, et J.S. tema poolt kirjeldatud

paika kukkus ja selles kohas ka kehavigastused sai.

Siinkohal võttis maakohus arvesse, et J.S. i ütluste kohaselt pidi ta teadvusekao tõttu valdava

osa lööke saama teadvusetus olekus põrandal lebamise ajal. Köögi ja magamistoa ukseläve

juures on verekahtlane määrdumine veretilkade kujul; suurem veremäärdumine paikneb köögis

külmkapi juures. Samuti on suurem veremäärdumine täheldatav magamistuppa sisenedes

parempoolsel voodil ja teise (magamis)toa põrandal. Märgitust järeldub, et koht, kus J.S.

pidanuks löökide ajal lebama, suur hulka veremäärdumist edasi ei anna ja enamgi veel, kui J.S.

oli põrandal pikali, siis tähendab see, et veremäärdumine ei saanud jääda kõnealusesse paika

tilkadena. Pikali oleku korral pidanuks veri olema seal laialihõõrutud kujul. Kohus märkis ka,

et kahetsusväärselt ei ole menetluse käigus peetud vajalikuks uurida J.S. il seljas olnud rõivaid

– need võimaldanuks täiendavalt kontrollida tema esitatud versiooni paikapidavust või

ebakõlasid.

3.9

Maakohtu hinnangul pole kõrvale võimalik jätta ka A. Krivtsovi tervislikku seisundit.

Kahtlustatavana ülekuulamisel märkis A. Krivtsov, et ta on 100% töövõimekaotusega, sest

avarii järgselt on tema selgroolülid nihkunud, jalgadel ta liikuda ei saa ja liigub üksnes karkude

abil. Et A. Krivtsovi liikumine on äärmiselt vaevaline, sai maakohus vahetult tajuda

kohtuistungil. A. Krivtsov liikus abivahendite, s.o karkude toel ja tema teisel korrusele asuvasse

kohtusaali tulemine/jõudmine võttis J.S. i kaasabil tavatult pika aja. Ka tunnistaja J.S. kirjeldas

A. Krivtsovi liikumist/kõnnakut sündmuskohal ebastabiilsena.

3.10 Eelnevast kujunes järgnev pilt – olulise liikumispuudega A. Krivtsov liigub

abivahenditeta (neid üheski menetluses uuritud tõendis ei kirjeldata ega viidata) nuga käes toast

köögi suunas, satub ukse juures vastamisi endast füüsiliselt tugevama J.S. iga, keda esmalt

kahel korral noaga kõhtu lööb. Nende löökide järgselt kaotab J.S. teadvuse – mõistuspäraselt

kukub, ent A. Krivtsov jätkab teadvusetult lamava J.S. i noaga löömist erinevatesse

kehapiirkondadesse. Võttes arvesse haavade paiknemist erinevates kehapooltes ja

piirkondades, siis tähendab see, et liikumisraskustega A. Krivtsov pidi akontaktse J.S. i asendit

ka muutma. Arvestades juba kohtu poolt eelnevalt välja toodud J.S. i ütluste ebakõlasid, samuti

A. Krivtsovi tervislikust seisundist tulenevat, ei pea kohus eluliselt võimalikuks sündmuste

kulgemist J.S. i kirjeldatud viisil ja kohus jätab J.S. i ütlused XXX , Narva aset leidnud

sündmuste kirjelduse osas ebausaldusväärsuse argumendil kõrvale.

3.11 Kannatanu ütlusi ei toeta ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 30-44). Selle kohaselt vaadeldi

kahtlustatava jopet, millelt leiti verekahtlast määrdumist, kahtlustatava teksapükse, millelt leiti

veremäärdumist, kahtlustatava kampsunit, millelt leiti veremäärdumist, sündmuskohalt leitud

ja ära võetud lappi, millel oli verekahtlane määrdumine ja nuga, millelt võeti puute proovid.

Kõiki neid esemeid vaadeldi ja kirjeldati, ent neid ei ole võimalik siduda kannatanu versiooniga

juhtunu kohta. Selgust ja ka tuge kannatanu versioonile ei tule ka DNA-ekspertiisist (tl 98-108),

sest A. Krivtsovi kampsuni esiosalt ja teksapükste esiosalt, samuti küünte alt võetud proovidelt

saadi DNA täisprofiilid, mis on kokkulangev A. Krivtsovi DNA profiiliga, mitte aga J.S. i DNA

profiiliga; kahtlustatava jope vasakult varrukalt võetud proovilt, köögipõrandalt asunud

veremäärdumisest ja padja pinnalt asunud veremäärdumisest võetud proovidelt saadi DNA

analüüsil täisprofiilid, mis on kokku langevad J.S. i DNA profiiliga, kuid mitte A. Krivtsovi

DNA proviiliga.

Noa käepidemelt võetud kahelt proovilt saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam

kui kahelt isikult ja saadud tulemuste alusel ei saa välistada, selles A. Krivtsovilt ja J.S. ilt

pärineva bioloogilise materjali sisaldust selles. Mis puudutab täiendavalt A. Krivtsovilt võetud

küünealuseid proove, siis tulemiks olnud kokkulangevus kas A. Krivtsovi enda DNA profiiliga,

milles ei välistata J.S. ilt pärinevat bioloogilist materjali proovis, või pole J.S. i DNA profiil

selles üldse sedastatav. Seega kinnitavad kõnealused asjaolud juba asjaolusid, mille üle

põhimõttelist vaidlust pole, kuid ei aita kõrvalda kahtlusi, milles ebakõlad eksisteerivad.

3.12 Järgnevalt võttis maakohus seisukohta A. Krivtsovi ütluste osas. Maakohus märkis, et

A. Krivtsovi ütlustes esinevad mõningased ebakõlad, ent need ei too kaasa tema ütluste osalist

või täielikku ebausaldusväärseks lugemist ja sellega haakuvalt ka tema ütluste kõrvale jätmist.

A. Krivtsov, et neil tekkis J.S. iga sõnaline konflikt, mille käigus kasutati teineteise aadressil

inetuid, ebatsensuurseid väljendeid. See selgitus on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokollist

nähtuvaga (vt politsei ja kannatanu vaheline vestlus sündmuste põhjuste kohta). Mis puudutab

A. Krivtsovi ülejäänud ütlusi, s.h selgitusi miks ja kus ta J.S. i noaga lõi, siis nentis maakohus,

et ühtegi menetlusõiguslikult lubatavat tõendit, mis tema ütlused kahtluse alla seaks või

täielikult ümber lükkaks, pole. Tema ütlustest järeldub seegi, et kogu talle ette heidetav

sündmus leidis aset (elu)toas, voodis ja selle juures, kus ta istus. Ka politsei saabudes paiknes

A. Krivtsov just voodis, mille alt veega täidetud ämbrist leiti ja võeti ära kuriteo toimepanemise

vahendiks olnud nuga. Uurimise käigus pole kogutud ka tõendeid, mis viitaks võimalusele, et

kannatanu noaga löömine võinuks toimuda muus kohas kui seda on A. Krivtsovi nimetatu.

Kõrvutades A. Krivtsovi ütlusi, milles need kajastavad piirkondi, kuhu ta noalöögid tegi, J.S. il

tuvastatud vigastustega, siis nentis maakohus, et tema ütlused pole täiel määral kattuvad J.S. il

tuvastatud vigastustega. Kõnealust ebakõla ei pidanud maakohus aga oluliseks, kuna kõnealuste

ebakõlade tekkimiseks on sedastatavad objektiivsed asjaolud.

Tuvastatu kohaselt leidis J.S. i ja A. Krivtsovi vaheline sündmus aset 05.04.2019 kella 21.30

paiku. K.L. a ütluste lisaks olevate fotode, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevate

fotode, samuti nii J.S. ütluste kui ka asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt realiseerus J.S. i

kehaline väärkohtlemine pimedal ajal. Osutatud tõenditest on nähtav seegi, et eramus aadressil

XXX , Narva puudus elektrivalgustus ja ka väljakutsele reageerinud politseiametnikel tuli

sündmuskohal kasutada taskulampe.

Arvestades märgitut ja pidades silmas, et A. Krivtsov oli eelnevalt alkoholi tarvitanud ning J.S.

i rünnak oli A. Krivtsovile ootamatu, siis nentis kohus, et kõnealused asjaolud nende

koostoimes annavad aluse objektiivseks järelduseks, et A. Krivtsovil polnud võimalik täpselt

fikseerida kuhu piirkondadesse rüseluse käigus antavad löögid täpselt sattusid ning tema ütluste

ebausaldusväärseks lugemine argumendil, et tema ütlused pole kokku langevad J.S. il

tuvastatud vigastustega, on põhjendamatu. Maakohus tegi kokkuvõtvalt järelduse, et

A. Krivtsovi ütlused on tervikuna usaldusväärsed ja neile on võimalik tugineda.

3.13 A. Krivtsovi avaldatu kohaselt tekkis tal J.S. iga ühise alkoholi tarvitamise käigus

sõnaline konflikt. Alkoholi tarvitamise ajal istus ta magamistoa voodil, J.S. aga magamistoas

laua taga asetseval toolil (vt ka sündmuskoha vaatlusprotokolli). Pärast sõnalist konflikti tuli

J.S. tema juurde, haaras paremaga käega tema kõrist, surus jõuliselt tema kaelale ja pressis ta

seljaga vastu seina. Selle tegevuse tõttu kaasnenud valu ja hingamishäire ning vastupanu

ebaõnnestumise tõttu haaras ta enda kõrvalt voodilt kokkukäiva lahtises asendis olnud noa,

võttis selle paremasse kätte ja torkas sellega J.S. i parema käe õlga ja seejärel selga.

3.14 KarS § 28 lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult

eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja

õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ületab

isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega,

mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega

ilmselt liigset kahju tekitab.

3.15 Enne eelevas punktis nimetatud küsimuse juurde tulemist, analüüsis maakohus prokuröri

väidet A. Krivtsovi ütluste lugemisest ebausaldusväärseks, sest tema läbivaatusel mingeid

vigastusi või viiteid kaelapiirkonna mõjutamisele ei sedastatud.

Maakohus sedastas, et süüdistataval läbivaatuse käigus kaelavigastusi ei tuvastatud (tl 127-

143). Protokolli kohaselt sedastati tal parema kulmu kohal asetsev pruunika korbaga kaetud

kriimustus ja sama piirkonna turse; samuti tuvastati tema vasaku käe käeseljalt keskmise sõrme

küüneplaadi lähedalt 1 cm pikkune lõikehaav; vasaku käe nimeta sõrmel sõlmeotsa lähedal verd

immitsev lõikehaav pikkusega 1 cm ning vasaku käe peopealt plaaster, mis oli läbi imbunud

veresarnase vedelikuga.

A. Krivtsov kuulati kahtlustavana üle 06.04.2019 kella 11st kuni kella 12ni. Tema läbivaatust

teostati 06.02.2019 kella 2.20st kuni kella 03.00ni. Seega teostati A. Krivtsovi läbivaatust tema

ülekuulamisele eelnenud ajal. Kuigi uurimisasutus sai tema ütluste kaudu teadlikuks tema

väitest kaela mõjutamise kohta, siis ei nähtu, et uurimisasutus oleks kõnealust informatsiooni

kontrollinud. Kuna vastavat informatsiooni ei kontrollitud ja isiku läbivaatuse protokollis

puudub märge, et A. Krvitsovi kaela/kaelapiirkonda kontrolliti ja tal puudusid kaelavigastused,

siis on prokuröri väide kaelavigastuste puudumise/tuvastamatuse kohta õiguslikult irrelevantne.

3.16 Võttes aluseks A. Krivtsovi ütlused, jaotas maakohus J.S. i käitumise kolme ossa –

esimest käitumisaktide jada kirjeldas kohus juba eelnevalt – J.S. tuli voodil istunud

A. Krivtsovi juurde, kus haaras jõuliselt A. Krivtsovilt kaelast ja surus ta vastu seina; sellele

tegevusele reageeris A. Krivtsov kahe noalöögiga. Pärast teist noalööki vabastas J.S.

A. Krivtsovi kaela ja eemaldus A. Krivtsovist. Seejärel tõusis A. Krivtsovi voodist püsti, ent

taas tuli J.S. tema suunas. Kartes uut kehalist rünnakut, lõi ta uuesti J.S. i noaga selga. Seejärel

lükkas J.S. ta uuesti voodile, misjärel kasutas ta J.S. i suhtes täiendavalt nuga.

3.17 A. Krivtsovi ütlustele tuginedes luges maakohus tõendatuks, et esimesed kaks noalööki

tegi A. Krivtsov hetkel, mil J.S. tema kaelast jõuliselt haaras, kaela pigistas ja teda kaelast kinni

hoides vastu seina surus. Seega tõrjus A. Krivtsov vahetut rünnet ehk õiguslikult viibis A.

Krivtsov hädakaitseseisundis.

Võttes aluseks KarS § 28 lg-s 1 toodu koostoimes osutatud Riigikohtu suunistega, järeldub, et

A. Krivtsov oli õigustatud enda õigusvastast õigushüvede kahjustamist lõpetama J.S. i

õigushüvede kahjustamisega ehk teisisõnu – realiseerima kaitsetegevust. Tuvastatu kohaselt

kasutas A. Krivtsov kaitsetegevuseks nuga, täpsemalt kahte noahoopi. Kohus möönis, et

üldjuhul on noa kasutamine küsitav, sest selle kasutamine võib kaasa tuua kõige raskemaid

tagajärgi.

Hetkel, mil J.S. süüdistatavat kaelast kinni haaras, seda pigistas ja teda kaelast kinni hoides

vastu seina surus, istus A. Krivtsov voodil. A. Krivtsovi tervislikust seisundist tulenevalt

puudus tal võimalus ära jooksmiseks/põgenemiseks ja seejuures pole ümber lükatav ka tema

väide, et enne noa kasutamist üritas ta J.S. i haardest vabaneda, ent see ebaõnnestus. Seega tuleb

edasiselt analüüsida, millist tõhusat kaitsemeedet oli A. Krivtsovil tekkinud olukorras üldse

võimalik kasutada. Tekkinud olukorras puudus A. Krivtsovil ühegi teise, J.S. i õigushüvesid

vähem kahjustava kaitsevahendi kasutamise võimalus. Tal ei olnud füüsiliste jõudude

ebavõrdsuse ja terviseseisundist tuleneva liikumistakistuse tõttu võimalik osutada füüsilist

kehalist vastupanu, so nt J.S. i ära lükata, teda eemale tõugata või ise lahkuda/põgeneda. Samuti

ei ole sedastatav, et tal olnuks aega otsustada vahendi üle, mida ründe tõrjumiseks kasutada. A.

Krivtsovi ütlused võimaldavad järeldust, et J.S. i käitumine oli ootamatu. Siinkohal on ka

oluline, et A. Krivtsov ei võtnud nuga kusagilt eesmärgipäraselt, et J.S. ile kahju tekitada. Ta

andis ütlusi, mille kohaselt J.S. i tegevuse ajal (kaelast kinni haaramise, sellele jõu osutamise

ja kaelast kinni hoidest vastu seina surumise ajal) avastas ta enda kõrvalt voodist lahtikäiva noa.

A. Krivtsov tõrjus J.S. i õigusvastast rünnet esimese juhuslikult kätte sattunud esemega ja

tuvastatu kohaselt puudus tal objektiivselt valikuvõimalus otsustada mõne muu, õigushüvesid

vähem kahjustava vahendi kasutamiseks.

Noa juhusliku avastamise väites pole kohtul põhjust ka kahelda. A. Krivtsovi läbivaatuse

protokolli kohaselt tuvastati tema vasakult käelt mitmeid, n.ö värskeid ehk veritsevaid

lõikehaavu (tl 127-143). Kahetsusväärselt pole menetluse käigus peetud vajalikuks küsitleda

A. Krivtsovi kõnealuste lõikehaavad päritolu/tekkemehhanismi kohta või muul viil tuvastada

nende tekkepõhjusi. Eelnevale kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginedes ei saanud

maakohus välistada, et osundatud haavade tekkimine on seotud just suvalise noaterast

haaramisega.

Maakohtu hinnangul ei olnud A. Krivtsovil võimalik reageerida J.S. i õigusvastasele

käitumisele ühelgi muul viisil või vahendiga kui seda oli juhuslikult kätte sattunud nuga ning

sedastatav pole, et A. Krivtsov oleks kavatsetult või otsese tahtlusega teostanud hädakaitset

vahendiga, mis ei vastanud ründe ohtlikkusele, või ta tekitas J.S. ile kavatsetult või otsese

tahtluse ilmselt liigset kahju. Maakohus nentis, et A. Krivtsovi poolt kaitsetegevuseks valitud

vahend oli sobiv ründe lõpetamiseks, s.o ründe lõplikuks tõrjumiseks ja antud hetkel oli

tegemist ka säästvaima vahendiga taolise eesmärgi saavutamiseks.

A. Krivtsovi sõnade kohaselt kasutas ta J.S. i suhtes nuga kahel korral. Seega tõusetus küsimus,

kas J.S. i õigusvastase tegevuse peatamiseks piisanuks ühest noalöögist. Kohtu hinnangul tuleb

sellele vastata eitavalt. A. Krivtsov avaldas, et J.S. vabastas tema kaela käte haardest alles teise

noalöögi järgselt. Hädakaitseõiguse olemusest tulenevalt oli A. Krivtsovil õigus lõpetada

omapoolne kaitsetegevus pärast ründetegevuse täielikku lõppemist. Kuna ründetegevus lõppes

peale teist noahoopi, siis ei saa talle teise noahoobi tegemist ette heita.

3.18 A. Krivtsovi ütluste kohaselt, pärast kahe noahoopi konfliktsituatsioon lõplikku lahendust

ei leidnud ning mõne hetke pärast ehk ajal, mil A. Krivtsov oli voodist jõudnud püsti tõusta,

tuli J.S. uuesti tema suunas. Tundes taas hirmu kägistamise ees, lõi ta uuesti J.S. i noaga.

Seejärel lükkas J.S. ta voodisse, kus ta uuesti J.S. i suhtes nuga kasutas, sh vehkis ta noaga.

Kohus peab asjakohaseks välja tuua, et ekspertiisiakti kohaselt pidi A. Krivtsov J.S. i suhtes

nuga kasutama vähemalt 11. korral ja J.S. il tuvastatud haavadest on 5 haava näol tegemist

lõikehaavaga ja 6 haava näol on tegemist torke-lõikehaavaga.

Kuna esmase ründe tõrjumise ajal põhjustas A. Krivtsov J.S. ile kaks torkehaava, siis järeldas

maakohus, et ülejäänud vigastused, s.o 4 torke-lõikehaava ja 5 lõikehaava, tekkisid nö

jätkutegevuse käigus.

3.19 Maakohus nentis siingi A. Krivtsovi hädakaitseseisundis viibimist. Nii selgitas

A. Krivtsov, et J.S. hakkas pärast tema voodist püsti tõusmist uuesti tema suunas liikuma.

Kohtu hinnangul oli selleski olukorras ehk olukorras, kus J.S. polnud veel A. Krivtsovi suhtes

jõudnud õigusvastaselt käituda, õigus realiseerida kaitseõigust. Seda põhjusel, et KarS § 28 lg

1 kohaselt ei viibi isik hädakaitseseisundis mitte üksnes siis, kui ta tõrjub vahetut rünnet vaid

see laieneb ka olukordadele, kus isik tõrjub vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet.

3.20 Maakohus luges tuvastatuks, et juba varem ründas J.S. A. Krivtsovi, kui haaras viimasel

kinni kaelast, mõjutas seda tugevajõuliselt, takistas A. Krivtsovi hingamist ning lükkas viimase

kaelast kinni hoides vastu seina. Vaieldamatult on taoline tegevus valu ja elu lõppemise ees

hirmu põhjustav (seda märkis A. Krivtsov ka ütluses), ent arvestades ka füüsiliste jõudude

ebavõrdsust, nõustub kohus A. Krivtsovi väitega, et tekkinud olukorras, sh arvestades, et J.S. il

oli võimalus A. Krivtsovist eemale hoida, konflikti jätkamist vältida, ent ta lähenes uuesti A.

Krivtsovile, oli viimasel alust karta uut J.S. i-poolset rünnakut. Seega on objektiivselt sedastatav

A. Krivtsovi hädakaitseseisundis viibimine, mis andis talle õiguse kaitsetegevuse teostamiseks.

3.21 Kuigi maakohus jagas J.S. i ründetegevuse ja A. Krivtsovi kaitsetegevuse erinevatesse

osadesse, siis on õiguslikult tegemist ühe teoga, mis toimus A. Krivtsovi ütlustele tuginedes

lühikese aja jooksul. Märgitu tähendab, et olemuslikult asetses A. Krivtsov kaitsevahendi

valiku üle otsustamisel, valimisel ja kasutamisel samas olukorras, kus ta viibis nö esmase

kaitsetegevuse ajal. Seega kohaldub juba varem välja öeldu, mille kohaselt puudus

A. Krivtsovil tema füüsiliste eripärade tõttu võimalus sündmuskohalt lahkumiseks, füüsilise

jõuga J.S. ile vastupanu osutamiseks, võimalus abi kutsumiseks või sellise kaitsevahendi

valimiseks, millega J.S. i õigushüvesid vähemal määral kahjustada.

Siinkohal ei evi kaalu, et kaitsetegevuse käigus põhjustas A. Krivtsov J.S. ile täiendavalt 4

torke-lõikehaava ja 5 lõikehaava. A. Krivtsov tekitas valdava osa torke-lõikehaavu ja

lõikehaavad vahetu rüseluse käigus, menetluse käigus kogutud tõendid ei võimalda järeldust,

et noalöökide eesmärgiks oli kaitsetegevusest väljuv ja kavatsetuse või otsese tahtluse vormis

J.S. ile liigse kahju põhjustamine ja nagu öeldud, loetakse kaitsevahend sobilikuks, kui see

tõrjub ründe lõplikult, lõpetab selle täielikult ja otsekohe, ilma et kaitsja õigushüved ohtu

jääksid või satuksid edaspidi ohtu ründesituatsiooni kui tervikut silmas pidades (vt ka RKKKo

nr 3-1-1-17-04 p 11). Kuna juba algselt põhjustas J.S. kätega kaelast haaramise, jõulise kaelale

surumise ja kaelast haarates vastu seina surumise ning hingamistakistuse tekitamisega vähemalt

ohu A. Krivtsovi elule ja tervisele, siis oli A. Krivtsov õigustatud kasutama oma kaitsetegevuses

J.S. i suhtes ka nuga ning seda hetkeni, mil J.S. ist lähtunud oht on täielikult, otsekohe ja

lõplikult kõrvaldatud. Kuna J.S. i ründtegevus lõppes alles teistkordse A. Krivtsovi voodisse

lükkamise ajal, siis oli kõnealuse momendini õigustatud A. Krivtsovi kaitsetegevuse

teostamine.

Kuna A. Krivtsov tegutses J.S. i suhtes objektiivsest küljest hädakaitseseisundis ja tema

kaitsetegevus ei väljunud hädakaitse piiridest, sest ta kaitses ennast õigusvastase ründe eest,

kasutas selleks kohaseid vahendeid ja ei põhjustanud ründajale ilmselt liigset kahju, siis tuleb

A. Krivtsov süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi õigeks mõista.

Apellatsioon

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokuratuur. Selles palutakse maakohtu

otsus tühistada, A. Krivtsov tunnistada süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistada

teda 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, mõistes

kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5.-7. aprillini 209, s.o 3 päeva, lugedes kanda

jäävaks karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

4.1

Prokurör nõustub, et kannatanu selgitused vahetult pärast sündmust (häirekeskuse kõnes

ning rinnakaamera salvestisel) on mõnevõrra erinevad tema hiljem antud ütlustest, kuid kohus

on jätnud arvestamata, et algsete selgituste andmise ajal oli kannatanu alkoholijoobes ja just

saanud kehavigastusi. Sellises olukorras on täiesti mõistetav teatud segaduse tunne ning

šokiseisund ning ei saa oodata, et isik suudab täiesti adekvaatselt vahetult pärast tema suhtes

toimunud rünnakut rääkida kõikidest detailidest. Kohus aga sellega arvestanud ei ole.

4.2

Kannatanu on oma ütlustes väljatoonud, et mäletab ainult kahte lööki noaga, pärast seda

kaotas teadvuse ja kui toibus, kutsus kiirabi. Kannatanu pole andnud ütlusi kui kaua teadvuse

kaotus kestis või, et ta oleks selle tagajärjel kukkunud. Kohus on asunud eeldama, et teadvuse

kaotus pidi ilmtingimata päädima kukkumise ning põrandal lamamisega. Eelkõige pole

kannatanu kõiki asjaolusid mäletanud, mis on seletatav nii tema alkoholijoobe kui ka saadud

vigastustega, mis ei ole aga põhjuseks, miks eelistada süüdistatava ütluseid kannatanu ütlustele.

4.3

Prokurör leiab, et kohus on kergekäeliselt hinnanud ebausaldusväärseteks kannatanu

ütlused, samal ajal kui vastuolude esinemist süüdistatava ütluste ning kannatanu vigastuste

vahel, on kohus pidanud ebaoluliseks.

4.4

Kohus on jätnud tähelepanuta, et ka süüdistatava ütlused on ebaloogilised. Osas, et kui

kannatanu J.S. haaras paremaga käega tema kõrist, surus jõuliselt tema kaelale ja pressis ta

seljaga vastu seina, siis A. Krivtsov võttis noa paremasse kätte ja torkas sellega J.S. i parema

käe õlga ja seejärel selga. Sellisel viisil kannatanu paremasse õlga löömine pidi olema oluliselt

raskendatud. Kannatanu löömine selga, on samuti ebaloogiline, sest ründe tõrjumisel satuvad

löögid tavapäraselt ründaja keha eespiirkonda. Selga löömise osas on lisaks A. Krivtsov andnud

ütlusi, et kannatanu hakkas uuesti tema poole tulema ja ta lõi kannatanut taas noaga selga. On

arusaamatu, kuidas oli võimalik lähenevat kannatanut selga lüüa. Süüdistatava versioonis on ka

täiesti ebaloogiline ja eluliselt mitte usutav asjaolu, et kannatanu, kes oli juba süüdistatava

ütluste kohaselt ühe rünnaku tulemusena saanud kaks noalööki ja kes seetõttu pidi ka aru saama,

et A. Krivtsov saab end noaga kaitsta, asub veel kord teda ründama.

4.5

Prokurör ei nõustu kohtu seisukohaga, et A. Krivtsovil polnud võimalik täpselt fikseerida,

kuhu piirkondadesse rüseluse käigus antavad löögid täpselt sattusid ja seetõttu pole vastuolu

A. Krivtsovi ütluste ja J.S. il tuvastatud vigastuste vahel oluline.

Prokuröri hinnangul pidi A. Krivtsov olenemata alkoholijoobest aru saama, kuhu piirkonda ta

lõi. Kui valgustus oli piisav selleks, et süüdistatav suutis voodist leida noa, siis oli valgustus

piisav ka selleks, et eristada kannatanu õla piirkonda ja selja piirkonda. Seetõttu leiab prokurör,

et A. Krivtsovi ütlused ei ole usaldusväärsed osas, mis puudutavad kannatanule tekitatud

kehavigastuste asjaolusid, sh seda, et kannatanu ründas A. Krivtsovi ja viimane teostas

hädakaitset ning need ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta.

4.6

Süüdistatava eelnimetatud ütluste kõrvale jätmisel muutub ainetuks ka versioon, et

A. Krivtsov viibis hädakaitseseisundis. Ekspertiisiaktiga tuvastati kannatanul vigastused

erinevates kehapiirkondades, mis oli tekitatud vähemalt 11 löögi tagajärjel. Kannatanul

tuvastati muuhulgas üks torkehaav seljal, mis osundab asjaolule, et kannatanu oli süüdistatava

suhtes selle noalöögi saamisel seljaga. See omakorda tähendab, et selle löögi tegemise ajal ei

saanud toimuda kannatanu poolset rünnakut. Arvestades löökide rohkust ning nende tagajärjel

tekitatud vigastuste paiknemist erinevates kehapiirkondades (nägu, kael, käsi, kõht, rindkere ja

selg) saab prokuröri hinnangul rääkida tahtlikust tegevusest, mis oli suunatud eluohtliku

tervisekahjustuse tekitamisele.

4.7

Kohus on ebaõigesti süüdistatava ütlusi arvestades asunud seisukohale, et A. Krivtsov

tegutses J.S. i suhtes objektiivsest küljest hädakaitseseisundis ja tema kaitsetegevus ei väljunud

hädakaitse piiridest, sest ta kaitses ennast õigusvastase ründe eest, kasutas selleks kohaseid

vahendeid ja ei põhjustanud ründajale ilmselt liigset kahju. Seejuures on kohus nimetatud

järeldusele jõudmisel korduvalt viidanud A. Krivtsovi tervislikule seisundile, mille tõttu ei

olnud võimalik Krivtsovil osutada füüsilist kehalist vastupanu, s.o nt J.S. i ära lükata, teda

eemale tõugata või ise lahkuda/põgeneda.

4.8

Prokurör leiab, et isegi kui lähtuda süüdistatava versioonist, et kannatanu teda ründas, siis

on kohus ekslikult jõudnud järeldusele, et A. Krivtsov ei ületanud hädakaitse piire. Prokuröri

hinnangul on kohus liigselt keskendunud A. Krivtsovi jalgade liikumispuudele ning

põhjendamatult laiendanud selle A. Krivtsovi üldisele liigutamisvõimele. A. Krivtsov on

andnud küll ütlusi, et ta üritas vabaneda, kuid pole täpsustanud, et oleks püüdnud kannatanut

eemale tõugata või käte/rusikatega lüüa. Käte/rusika löökide puudumist kinnitab ka asjaolu, et

kannatanult tuvastati torke-lõikehaavad ja lõikehaavad, kuid mitte hematoome. Prokurör

järeldab, et A. Krivtsov ei püüdnudki end kätega kaitsta, vaid valis tahtlikult ohtlikuma ning

ründele mittevastava vahendi (nuga). Siinkohal ei saa ka nõustuda sellega, et A. Krivtsovil ei

olnud aega vahendi valimiseks, sest tal oli aega noa leidmiseks.

4.9

Vaidlust ei ole ka selles, et A. Krivtsov tegi kannatanu suhtes noaga vähemalt 11 lööki.

Kohus on pidanud teostatud lööke kaitsetegevuses õigustatuks, leides, et A. Krivtsov tekitas

valdava osa torke-lõikehaavu ja lõikehaavad vahetu rüseluse käigus. Prokurör kohtu

seisukohaga ei nõustu ning leiab, et justnimelt sooritatud löökide rohkus tõendab, et A. Krivtsov

mitte ainult ei valinud ründe tõrjumiseks ebasobivat vahendit, vaid ka tahtlikult tekitas

kannatanule liigset kahju.

4.10 Eeltoodust lähtuvalt taotleb prokurör A. Krivtsovi süüdi mõista süüdistuses KarS § 118

lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi. Karistuse mõistmisel palub prokurör arvestada prokuröri poolt esimese

astme kohtus toodud põhjendusi.

Kaitsja kirjaliku seisukoht

5. A. Krivtsovi kaitsja palub jätta prokuröri apellatsiooni rahuldamata ja Viru Maakohtu otsuse

muutmata. Jätta menetluskulud jätta riigi kanda.

5.1

Apellatsioonis nõustus prokurör sellega, et kannatanu selgitused, mis olid antud vahetult

pärast sündmust (kõnedes häirekeskusele ja rinnakaamera salvestisel) on mõnevõrra erinevad

tema hiljem antud ütlustest. Apellant tuli järeldusele, et täiesti mõistetav on teatud segaduse

tunne ja šoki seisund ning ei saa oodata, et isik suudab täiesti adekvaatselt rääkida kõikidest

detailidest vahetult pärast tema suhtes toimunud rünnakut, kohus aga sellega ei arvestanud.

Kaitsja arvamuse kohaselt, tuvastamaks kas kannatanul oli segaduse tunne ja šokiseisund,

tulnuks läbi viia vastav ekspertiis. Seda aga ei taotletud.

Kaitsja nõustub maakohtuga, et kannatanu J.S. i ütlused on ebausaldusväärsed. KrMS § 7 lg 2

kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus

süüdistatava kasuks.

5.2

Apellatsiooni kohaselt „Kannatanu on oma ütlustes välja toonud, et mäletab ainult kahte

lööki noaga, pärast seda kaotas ta teadvuse ja kui toibus, kutsus kiirabi. Kannatanu pole andnud

ütlusi kui kaua teadvuse kaotus kestis või, et ta oleks selle tagajärjel kukkunud. Kohus on

asunud eeldama, et teadvuse kaotus pidi ilmtingimata päädima kukkumise ning põrandal

lamamisega. Eelkõige ei mäletanud kannatanu kõiki asjaolusid, mis on seletatav nii tema

alkoholijoobe kui ka saadud vigastustega, mis ei ole aga põhjuseks, miks eelistada süüdistatava

ütluseid kannatanu ütlustele.“

Kaitsja arvates olukorras, kus mingi oluline asjaolu jäi kohtueelses menetluses tuvastamata, ei

saa isikut süüdi mõista. Nimelt jäi kohtueelses menetluses tuvastamata, kas kannatanu

tõepoolest kaotas sündmuskohal teadvuse. Kui see nii oli, siis millised asjaolud selle

põhjustasid.

Kaitsja arvates ei ole usaldusväärne kannatanu seletus, et ta mäletab ainult kahte lööki noaga

ning pärast seda kaotas teadvuse. Kriminaalasjas tuvastati, et noalöögid ei olnud eluohtlikud

ning ei vigastanud tähtsaid organeid.

5.3

Kaitsja arvates püüab apellant ümber lükata kohtuotsuse järeldusi, pakkudes kogutud

tõenditele omapoolseid tõlgendusi.

Kaitsja leiab, et tuvastatud 11 vigastust oli nõrkade löökide tagajärg, sest kannatanu ei saanud

kohe aru, et süüdistatav teda noaga torkas. Süüdistatav selgitas, et kannatanu surus teda vastu

seina. Kaitsja leiab, et sellises olukorras saigi süüdistatav lüüa kannatanut selga ja näkku.

Süüdistatav võttis noa, kuna see oli ainsana ta käeulatuses. Kui peale esimesi lööke selga ja

näkku eemaldus kannatanu kehaga süüdistatavast, jätkates samas süüdistatava kõrist hoidmist.

Kannatanu lasi süüdistatava täielikult vabaks ja eemaldus temast ohutusse kaugusesse alles siis,

kui sai aru, et jookseb verd.

Kohus tuvastas õigesti, et süüdistatav tegutses ainsal võimalikul viisil, ei ületanud hädakaitse

piiri ja ei tekitanud kannatanule liigset kahju. Kaitsja arvamusel võimaldavad asjas tuvastatud

asjaolud ainult õigeksmõistvat kohtuotsust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium,

tutvunud

kriminaalasjaga,

maakohtu

seisukohtadega ning prokuratuuri apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus jääb muutmata,

prokuratuuri apellatsiooni seega edu ei saada.

7. Kohtukolleegiumil ei ole põhjust teha maakohtule etteheiteid kriminaalmenetlusseaduse

normide väära kohaldamise kohta, sest neid kohtukolleegium ei tuvastanud. Kogutud tõenditele

antud hinnang kogumis on põhjendatud. Ka kohtukolleegium on veendunud, et maakohtus

uuritud tõendikogumile antav hinnang ei võimalda lugeda A. Krivtsovi süü talle esitatud

süüdistuses tõendatuks. Kuna apellatsioonikohus hindab maakohtu otsuse seaduslikuks ja

põhjendatuks ning nõustub otsuses esitatud põhjendustega A. Krivtsovi õigeksmõistmisel, siis

neid siinkohal üle ei korda. Alljärgnevalt vastab kohtukolleegium prokuratuuri apellatsiooni

põhiväidetele.

8. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistuses märgitud ajal elasid kannatanu J.S. ja

süüdistatav A. Krivtsov Narvas, XXX A. Krivtsovile kuuluvas elukohas. Vaidlust pole selleski,

et 05.04.2019 kella 21.19 ajal helistas kannatanu J.S. häirekeskusesse, kus palus saata

aadressile XXX kiirabi. Kannatanu selgitas, et tema näos on noahaav ning vigastuse tekitaja

viibib majas, s.o sündmuskohal.

9. Vaidluse all ei ole ka asjaolud, mis said teatavaks kohaletulnud politseitöötajate K.L. a ja

J.S. vahendusel, samuti politsei rinnakaamera salvestiselt nähtuv (vt eelviidatud tunnistajate

ütlused, 1 kd, lk 1-15, 46-48, asitõendi vaatlusprotokoll, 1 kd, lk 64-73). Samuti ei ole

prokuratuur vaidlustanud kannatanul tuvastatud vigastuste arvu, asukohta, raskust, liiki,

tekitamise viisi.

10. Apellatsiooni keskse argumendi kohaselt ei ole maakohus õigesti hinnanud asjaosaliste,

s.t kannatanu J.S. i ja süüdistatava A. Krivtsovi ütlusi. Ringkonnakohtul tuleks anda nimetatud

tõenditele maakohtust erinev hinnang - lugeda usaldusväärseteks kannatanu J.S. i ütlused

sündmuse toimumise kohta, hinnata ebausaldusväärseteks süüdistatava ütlused ning selle

tulemusena mõista A. Krivtsov süüdistuses KarS 118 lg 1 p 1-§ 25 lg 2 järgi süüdi.

11. Nagu kohtukolleegium sissejuhatavalt märkis, ei saa maakohtule teha etteheiteid

kriminaalmenetlusõiguse normide väära kohaldamise osas. Teatavasti on nimetatud

rikkumisega tegemist siis, kui kohus hindab tõendeid ebaõigesti.

12. Tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel hindas maakohus kannatanu J.S. i ja

süüdistatava A. Krivtsovi ütlusi ning leidis, et kannatanu S. Serovi ütlusi sündmuse toimumise

kohta ei ole võimalik aluseks võtta. Seejuures tõi maakohus üksiksasjalikult välja asjaolud, mis

välistasid kannatanu ütluste usaldusväärsuse.

13. Prokuratuur möönab, et kannatanu selgitused vahetult peale sündmust on tõepoolest

mõnevõrra erinevad hiljem antud ütlustest. Maakohus jättis aga siinkohal arvestamata, et

esmaste selgituste andmisel oli kannatanu alkoholijoobes ja äsja saanud kehavigastusi. Seega

on kaebaja hinnangul igati mõistetav teatav segaduse tunne ja šokiseisund, mistõttu ei saagi

isikult oodata täiesti adekvaatset rääkimist.

14. Kohtukolleegiumi hinnangul ei lükka kaebeargumendid maakohtu seisukohti kannatanu

J.S. i ütluste hindamisel ümber. Lühidalt kokku võttes lähtus maakohus järgmistest asjaoludest

– 1) politseile esmaste selgituste andmisel rääkis J.S. tülitsemisest A. Krivtsoviga, hiljem

sellest ei rääkinud; 2) J.S. avaldas, et A. Krivtsov lõi teda noaga elutoa ja köögi vahelise ukse

juures ning pärast kahte lööki kõhtu kaotas ta teadvuse. Kõnes häirekeskusele ja algselt

politseile rääkis kannatanu ühest noahaavast näkku; kiirabikaardil on märgitud kannatanu

sõnade järgi, et tal teadvusekadu ei olnud; 3) kannatanu rääkis erinevalt noa kuuluvusest 4)

kannatanu versioon teadvusekaotusest väidetavas ründekohas, ei ole sündmuskoha

vaatlusprotokollist nähtuvaga kooskõlas (vt ka maakohtu otsuse p 9 lk 6).

15. Kohtukolleegiumi hinnangul tuginevad maakohtu seisukohad kannatanu J.S. i ütluste

ebausaldusväärseks hindamisel nende üksikasjalikul analüüsil, samas kui kaebaja argumendid

J.S. i ütluste usaldusväärsuse toetuseks põhinevad vaid subjektiivsel hinnangul - kannatanul

võis esineda segaduse tunne ja šokiseisund.

16. Prokuratuur leiab, et maakohus on kannatanu ütlused lugenud ebausaldusväärseks

kergekäeliselt. Selline etteheide on kohtukolleegiumi hinnangul alusetu ning ei tulene ka

maakohtu otsusest.

17. Prokuratuur leiab, et ka kannatanu ütluste hindamisel pidanuks maakohus lähtuma

samadest asjaoludest nagu süüdistatava ütluste hindamisel- ka kannatanu tegevust ja

sündmusest arusaamist mõjutas valguse puudumine ja alkoholijoove.

18. Eeltoodud kaebeargumenti (valguse puudumine ja alkoholijoove) apellant täpsemalt ei

selgita. Seega jääb kohtukolleegiumile selgusetuks, millised asjaolud jäid kaebaja arvates

kannatanul elektrivalguse puudumise tõttu eramus segaseks. Kannatanu J.S. selgitas, et

A. Krivtsov seisis uksel nuga käes, ütles, et „mind nii lihtsalt ei võta“ ning lõi talle kahel korral

noaga kõhtu, misjärel kaotas J.S. teadvuse. Valgustuse puudumisest ei ole siinkohal vähimatki

juttu. Asjaolu, et kannatanu ja süüdistatav olid mõlemad alkoholijoobes, ei ole vaidluse all.

Maakohtu analüüs süüdistatava A. Krivtsovi ütluste osas on detailne ning kohtule siinkohal

midagi ette heita ei ole (vt maakohtu otsuse p 12).

19. Apellandi arvates jättis maakohus tähelepanuta, et süüdistatava ütlused on ebaloogilised.

Seejuures toob kaebaja ebaloogilisuse näitena välja süüdistatava ütluste osa, kus räägitakse

kannatanu löömisest selga. Apellant leiab, et selga löömine ei ole eest ründe puhul loogiline.

20. Kõrvutades A. Krivtsovi ütlusi selle kohta, kuhu ta noalöögid tegi, J.S. il tuvastatud

vigastustega, nentis maakohus, et tema ütlused ei ole täiel määral kattuvad J.S. i vigastustega.

Nimetatud ebakõla hindas maakohus aga ebaoluliseks, sest need on seletatavad objektiivsete

asjaoludega (pime aeg, valgustuse puudumine, J.S. i ründe ootamatus). Seetõttu järeldas

maakohus, et A. Krivtsovil polnud võimalik täpselt fikseerida, millistesse piirkondadesse

rüseluse käigus tehtud löögid sattusid.

21. Prokuratuuri arvates pidi A. Krivtsov alkoholijoobest olenemata aru saama, kuhu

piirkonda ta kannatanut lõi. Kui valgustus oli piisav, et leida üles nuga, siis oli see piisav ka

mõistmaks, millistesse kehapiirkondadesse A. Krivtsov kannatanut lõi.

22. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu järeldused A. Krivtsovi poolt sooritatud

löökidest õiged, põhjendatud ja loogilised ning neile midagi täiendavalt lisada ei olegi (vt

maakohtu otsuse p 10). Mis puutub apellandi arvamusse, et kui A. Krivtsov nägi kus asus nuga,

pidi ta ka nägema, kuhu ta kannatanut lõi, siis on see apellandi oletus, millel puudub tõenduslik

tugi. A. Krivtsov rääkis sellest, et nuga asus tema kõrval voodil, sest sellega lõikas ta enne

sõnalise tüli ja J.S. i rünnet suupisteid ja pani noa voodile. Seega ei pidanud süüdistatav valguse

toel nuga sihipäraselt otsima. A. Krivtsov kirjeldas, kuhu ja millisel viisil ta kannatanut noaga

lõi, misjärel vehkis ta noaga kannatanu suunas. Mäletab sedagi, et sähvas kannatanut noaga

näkku. Noalöökide arvu ei osanud ta aga öelda. A. Krivtsovil puudus võimalus muul viisil

käituda, kuna ta on 100% töövõimetu, liigub vaid karkude abil. Kohtukolleegium leiab, et A.

Krivtsovi kirjeldus toimunust annab põhjendatud aluse järeldada, et tema löögid olid mitte

sihipärased vaid juhuslikud, s.t tegemist oli tõepoolest noaga vehkimisega.

23. Apellant leiab, et maakohus leidis ebaõigesti, et A. Krivtsov tegutses hädakaitseseisundis

ja tema teguviis ei väljunud hädakaitsepiiridest, sest ta kaitses end õigusvastase ründe vastu,

kasutades kohaseid vahendeid ja ei põhjustanud seejuures ründajale liigset kahju. Isegi kui

lähtuda süüdistatava versioonist, eksis kohus järelduses, et ta ei ületanud hädakaitse piire.

Samuti on kohus liigselt keskendunud A. Krivtsovi liikumispuudele ning põhjendamatult

laiendanud selle tema üldisele liikumisvõimele. Prokuratuur juhib tähelepanu asjaolule, et

süüdistatav ei püüdnud end kaitsta kätega, vaid valis ohtlikuma ning ründele mittevastava

vahendi. Löökide rohkus näitab, et A. Krivtsov mitte ainult ei valinud ebasobiva vahendi, vaid

tahtlikult tekitas kannatanule liigset kahju.

24. KarS § 28 lg 1 kohaselt tuleb esmalt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult

eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Kohus luges tõendatuks,

et esimesed kaks noalööki tegi A. Krivtsov hetkel, mil J.S. teda kaelast haaras ja pigistas,

surudes seejuures A. Krivtsovi vastu seina. Kohus järeldas, et noaga kannatanut lüües tõrjus

A. Krivtsov vahetut rünnet, s.t et ta viibis hädakaitseseisundis. Kohtukolleegium nõustub

maakohtu seisukohaga ning teistsugusele seisukohale asuda ei ole ka võimalik.

25. Edasi kontrollis maakohus kaitsetegevuse vastavust KarS § 28 nõuetele, samuti

võimalikku hädakaitsepiiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses. Maakohus tuvastas

põhjendatult, et A. Krivtsov pidi vältimatult enda kaitsmise eesmärgil tegutsema, mille käigus

kasutas ta nuga. Kohtukolleegiumi hinnangul on alusetu kaebaja poolt ette heita maakohtule

seda, et põhjendades süüdistatava kaitsetegevuse ja kaitsevahendi asjakohasust J.S. i ründe

vastu, osundas maakohus A. Krivtsovi füüsilisele puudele - liikumisvõime puudulikkusele.

Maakohus märkis, et A. Krivtsovi liikumine oli vaevaline (maakohus veendus A. Krivtsovi

raskendatud liikumisvõimes ka kohtuistungil), mis jääb oluliselt alla terve inimese

liikumis/liigutamisvõimele. Sellest järeldas maakohus igati loogiliselt, et süüdistataval puudus

võimalus muul viisil reageerida J.S. i ründetegevusele (nt põgeneda). Seejuures märkis kohus

asjakohaselt, et A. Krivtsovi väide, mille kohaselt püüdis ta teda rünnanud J.S. i haardest

vabaneda, kuid see ei õnnestunud, ei ole ümber lükatud.

26. Prokuratuur leiab, et A. Krivtsov kasutas ründe tõrjumiseks ebasobivat kaitsevahendit.

Maakohus on sellelegi väitele asjakohase vastuse andnud ning sellega nõustub ka

kohtukolleegium. Kriminaalasjas on tuvastatud, et muid asjakohaseid kaitsevahendeid

A. Krivtsovil kasutada ei olnud võimalik. J.S. i rünne oli ootamatu ning A. Krivtsovil polnud

aega muude tõhusate kaitsevahendite leidmiseks, sest enda füüsilisest võimekusest jäi selgelt

väheseks ning nuga asuski käeulatuses - voodil.

27. Maakohus tõi välja, et A. Krivtsov kasutas J.S. i suhtes nuga vähemalt 11 korral.

Kannatanul tuvastati 5 lõikehaava, 6 torke-lõikehaava. Sellest järeldub, et süüdistataval

õnnestus J.S. i õigusvastane rünne lõplikult tõrjuda alles aktiivse noaga vehkimise tulemusel

(n.ö esmase ründe tõrjumiseks oli vaja kahte noalööki, millele järgnesid ülejäänud). Nimelt, A.

Krivtsovi ütluste kohaselt, pärast esmast ründe tõrjumist ning tema (A. Krivtsovi) voodist

ülestõusmise järel hakkas A. Serov uuesti tema suunas liikuma. Maakohus tegi nimetatud

asjaolust põhjendatud järelduse - A. Krivtsovil oli jätkuvalt õigus realiseerida oma kaitseõigust

(isik viibib hädakaitseseisundis ka siis, kui ta tõrjub vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet),

mille käigus põhjustas A. Krivtsov J.S. ile täiendavalt 4 torke-lõike ja 5 lõikehaava. Tõenditega

kooskõlas on seegi maakohtu järeldus, süüdistatav tekitas kannatanule eelnimetatud haavad

rüseluse käigus, mitte sooviga tahtlikult tekitada kannatanule liigset kahju. Siinkohal tuleb

tähele panna, et võttes arvesse kannatanul tuvastatud vigastuste raskust (ei olnud eluohtlikud)

ja paiknemist (vt patsiendikaart, 1 kd, lk 77, ekspertiisiakt nr 19E-IDI0049, 1 kd, lk 87-91,

kannatanu J.S. i läbivaatus, 1 kd, lk 57-58), saab järeldada, et tegemist oli valimatute löökidega

tõrjumaks kannatanu õigusvastast rünnet (vt ka maakohtu otsuse p-d 15-24).

28. Eeltoodut kokku võttes ning juhindudes KarS § 337 lg 1-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus

Viru Maakohtu 4. veebruari 2020 kohtuotsuse muutmata ning prokuratuuri apellatsiooni

rahuldamata.

29. Kaitsja esitas taotluse tasu määramiseks A. Krivtsovile apellatsioonimenetluses osutatud

riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse ja prokuratuuri

apellatsiooniga tutvumiseks, seisukoha koostamiseks ning esitamiseks 120 minutit. Kokku

taotleb kaitsja tasu 120,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi

õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7, leiab et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi ja apellandiks oli

prokuratuur, tuleb mentluskulu jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)