2-18-14264/87 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

31.03.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-14264

Tsiviilasi

BioBag International AS hagi LEIF ANDERSSON

OÜ vastu 276 340,74 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

298 450,30 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja

BioBag

International

AS

(registrikood

966534281

(Norra),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Martin Kirsipuu

Kostja

LEIF

ANDERSSON

OÜ

(registrikood

10669744), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Triinu Hiob ja advokaat Siiri Vello

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 23.01.2020, edasi poolte nõusolekul

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Leif Andersson OÜ-lt BioBag International AS kasuks tekitatud

kahju 111 022 eurot.

3. Välja mõista Leif Andersson OÜ-lt BioBag International AS kasuks viivis

väljamõistetud kahjusummalt 111 022 eurot alates 24.09.2018 võlaõigusseaduses

(VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud määras kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta hagiavaldus rahuldamata tekitatud kahju või alternatiivselt hinna

alandamise 165 319,74 euro nõudes.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta kõik käesoleva tsiviilasja poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(11)

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BioBag International AS (hageja) ja Leif Andersson OÜ

(kostja) 28.09.2015 Aktsiaselts Xxx (Xxx) 100% aktsiate müügilepingu. Hageja väitel

rikkus müüja müügilepingut, sest lepingus antud kinnitused ei vasta tegelikkusele. Hageja

palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 276 341,74 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt

276 341,74 eurot hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS §113 lõikes 1 ettenähtud

määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagejale sai teatavaks, et 1) Xxx poolt opereeritud tehasel puudus kasutusluba ning

ehitisele ei saagi kasutusluba taotleda ilma eelnevalt ehitise dokumentatsiooni seadustamata

ning puuduseid ümber projekteerimata ja hoonet ümber ehitamata; 2) kostja oli hagejale enne

tehingu sõlmimist avaldanud andmeid Xxx veetarbimise kohta enam kui 20 korda

madalamatena tegelikest kuludest; 3) müüja oli andnud ostjale kinnituse mahakandmisele

kuuluvate nõuete puudumisest, olgugi, et tegelikkuses oli Xxx sunnitud kandma maha suures

ulatuses nõudeid; 4) Xxx laovarudena presenteeritud kauba näol oli märkimisväärses

ulatuses tegemist mahakandmisele kuuluva ning müügikõlbmatu kaubaga.

3. Hageja hinnangul on kostja poolt hageja eest varjatud negatiivsete asjaolude mõju toonud

hagejale kaasa vajaduse finantseerida täiendavalt tema ainuomanduses olevat Xxxi 276

342,87 euro võrra. Kokku on hageja kahjuks kasutusloa puudumise tõttu 111 022 eurot (so

tuleohutusauditi tellimine 1 200 eurot; ümberehitusprojekti tellimine 1 640 eurot;

tuleohutussüsteemi

nõuetele

vastavaks

ehitamiseks

tellitud

projekt

eurot;

elektrisüsteemi nõuetele vastavaks ehitamiseks tellitud projekt 350 eurot; ehituslike

ümberehitustööde maksumus 72 963 eurot ning tuleohutussüsteemi rajamistööde maksumus

34 099 eurot). Pärast aktsiate omandi üleminekut sai ostjale teatavaks, et tehase

jahutussüsteem ei töötanud (ning ei teinud seda 16 kuu jooksul) ning 2014. aasta jooksul oli

Xxx esitanud vee-ettevõtjale ebaõigeid veenäitusid. Tegelik Xxxi vee- ja kanalisatsiooni

kulu 16-kuulise perioodi vältel, mil jahutussüsteem ei olnud töökorras) oli 70 216,20 eurot.

Lähtudes kostja poolt hagejale antud kinnitustest oleks nimetatud kulu pidanud olema 4 254

eurot. Vahe avaldatud ja kostja poolt eeldatud vee- ja kanalisatsioonikulu ning tegeliku kulu

vahel oli 65 962,20 eurot. Sellest on kostja hüvitanud hagejale 14 374 eurot, mistõttu on

nõude jäägiks 51 588,20 eurot, millele lisandub jahutussüsteemi parandamise kulu 8 760

eurot, kokku 60 348,20 eurot. Läbirääkimiste käigus avaldas kostja hagejale, et Xxxil on

väga vähe mahakandmisele kuuluvaid nõudeid, kuid tegelikkuses oli Xxx sunnitud kandma

maha 29 813 euro eest nõudeid. Mahakandmisele kuuluvad laovarud olid 42 270,54 eurot

(siinkohal on võetud arvesse jääkmaterjali müügist laekunud 15 273,67 eurot). Samuti

kuulusid mahakandmisele kasutamistähtaja ületanud ning keskkonnaohtu kujutanud värvid

30 372 eurot ning mille utiliseerimine läks täiendavalt maksma 2 517 eurot. Hageja oli

sunnitud tegema varude mahaarvamisi kokku summas 42 270,54 eurot + 32 888 eurot =

75 158,54 eurot. Juhul, kui müügihinda oleks mahakandmisele kuuluvate nõuete võrra

alandatud, siis oleks vastav säte ja kokkulepe sisaldunud ka müügilepingu tingimustes.

Selline hagejale (kui ostjale) tekkinud ettenägematu lisakulu on käsitletav hageja kahjuna.

Hagi aluseks olevate negatiivsete (ja hageja eest varjatud) asjaolude mitteesinemisel ei oleks

hagejal selliseid täiendavaid kulutusi Xxx finantseerimiseks olnud vajalik teha. Hageja oli

teadlik, et peab teatud ulatuses ühingusse tegema investeeringuid pärast aktsiate

omandamist.

4. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hagejal puudub kas tervikuna või osaliselt kostja

vastu kahju hüvitamise nõue hagiavalduses toodud ulatuses, käsitleda hagiavaldust kostjale

esitatud hinna alandamise avaldusena ulatuses, milles kahju summas 276 342,87 eurot ei saa

kuuluda hagejale hüvitamisele kahju hüvitamise sätete alusel. Hageja leiab, et puudused olid

olemas müügitehingu sõlmimisel, puudus ei tulenenud hagejast, hageja ei teadnud

puudustest enne tehingu sõlmimist, pooled ei leppinud kokku vastutust piiravas klauslis,

3(11)

hageja

on

teavitanud

kostjat

puudustest

ning

pooled

on

isegi

pidanud

kompromissläbirääkimisi. Müügilepingu p 2.2 kohaselt oli müügihind 1 100 400 eurot ning

hageja hinnangul oli mittekohase täitmise väärtus ja alandatud hind 276 340,74 eurot ning

müügihind koos puudustega oleks 824 059,30 eurot (1 100 400 – 276 340,70 eurot).

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et kahju hüvitamise

ja hinna alandamise eeldused on täitmata. Kostja lepingut rikkunud ei ole ning kostja andis

hagejale kohast informatsiooni ettevõtte seisust. Hageja oli teadlik, et Xxxi hooned vajavad

täiendavaid töid ja need pole lõplikult valminud, kuna hageja esindajad käisid korduvalt

Eestis ning nägid ka tootmishooneid. Lisaks tellis hageja XXX-lt auditi. Hoone kasutusloa

olemasolu või puudumine on avalik info, mis on kättesaadav ehitisregistri kaudu ning

ehitisregistrist nähtub üheselt, et Xxx 5 tööstushoonele ei ole väljastatud kasutusluba. Hageja

ei ole aga kuidagi selgitanud ega tõendanud, et ostu hetkel oli hoone sellises seisus, mis oleks

tinginud kasutusloa vajaduse. Kuna hageja soovis hoonesse tuua oma masinad, ei saanud

hoonet ka enne nende saabumist ja paika panemist täiesti valmis ehitada, sest erinevad

tuleohutusega ja üldise ohutusega seotud elemendid olid seotud sellega, kui palju hooneid

masinas on ning kuidas need asetsevad. Hageja ei ole tõendanud, et kasutusloa puudumine

toob aktsionäridele kaasa hageja viidatud kahju. Kostja hinnangul on kasutusloa hankimise

kulu ka oluliselt väiksem.

6. Hageja väide, justkui olnuks jahutussüsteem riisiko ülemineku aja seisuga katki, on

tõendamata. Kostjale teadaolevalt oli jahutussüsteem töökorras, kostja kasutas seda ja tõrkeid

ei esinenud. Hageja pole esitanud ühtki tõendit, et jahutussüsteem ei vastanud keskmiselt

oodatavale kvaliteedile ega tõendanud seonduva kulu suurust. Kostja ei vastuta asjaolude

muutumise eest, kui hageja on otsustanud seadmeid (hageja tõi oma seadmeid Xxxi ning

kasutas muud jahutussüsteemi) ja seoses sellega ka tööprotsesse ning tellitavaid ja tarbitavaid

teenuseid muuta. Xxx oli suuteline oma tegevust jätkama viisil, nagu see oli varasemalt

toiminud, mistõttu kostja ei ole lepingut rikkunud. Kostja leiab, et tõendamata on ka

nõudesumma. Samuti jääb hageja esitatud arvetelt arusaamatuks, millist vett hageja kasutab.

Isegi kui kostja peaks kohtu arvates vastutama valede näitude esitamise eest, on nimetatud

kahju kaetud hageja poolt välja toodud summaga 14 372 eurot. Hageja arvestuste puhul peab

arvestama, et hageja muutis jahutusüsteemi, tõi juurde masinaid ning võimalik, et tasub valet

tüüpi vee eest ehk hageja ise on tinginud suuremad veearved.

7. Hageja pole selgelt välja toonud maha kantavate arvetega seotud asjaolusid ega

kirjeldanud täitmiseks kasutusele võetud õiguskaitsevahendeid. Võimalike maha kantavate

nõuete risk tingis ka müügihinna alandamise 100 000 euro. Isegi, kui pidada C B esitatud

arveid maha kantavateks, on hageja selle eest juba tegelikult hüvitise saanud ning isegi

suuremas ulatuses kui hageja poolt hagis on nõutud. Hageja ei ole kuidagi põhjendanud ega

tõendanud, millist mõju omab nõuete mahakandmine hagejale kui aktsionärile.

8. Hageja ei ole välja toonud, milliseid asjaolusid analüüsides jõudis ta tulemusele, et mingid

laovarud tuleb maha kanda. Kostjal ei ole olnud võimalik muuta ega mõjutada, millised

laovarud ja millistel alustel otsustab hageja maha kanda. Hageja ei ole toodete osas esitanud

mingeid tõendeid ning on piirdunud vaid oma koostatud tabeliga. Selline dokument ei

tõenda, et toodete osas esineb põhjuseid, mis tingiks nende mahakandmise. Isegi, kui hageja

on mingeid tooteid maha kandnud põhjendatult, puuduvad tõendid, et toodete mahakandmise

vajadus esines 28.09.2015 (so lepingu sõlmimise) seisuga. Lepingu sõlmimise seisuga

vastasid tooted nõuetele milleks need olid mõeldud. Pelk asjaolu, et hageja ei suutnud tooteid

müüa, ei muuda tooteid maha kandmisele kuuluvateks. Värvide näol ei ole tegu Xxxi

toodetega. Isegi kui värvid oli tootmishoones lepingu sõlmimise hetkel, siis kasutatavate

4(11)

materjalide kasutusea möödumine ei kujuta endast lepingurikkumist, vaid on loomulik

äririsk.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada tekitatud kahju 111 022 euro nõudes.

Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata tekitatud kahju või alternatiivselt hinnaalandamise

165 319,74 euro nõudes. Esmalt analüüsib kohus tekitatud kahju nõuet (I) ja seejärel võtab

seisukoha alternatiivnõude, so hinna alandamise nõude osas (II).

(I)

10. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada.

11. Hageja esitas kostja vastu 276 341,74 euro ja viivise saamisele suunatud nõude. Hageja

tugines nõuet esitades asjaolule, et kostja on rikkunud poolte vahel 28.09.2015 sõlmitud

Aktsiaselts Xxx 100% aktsiate müügilepingut. Hageja hinnangul puudus Xxxi poolt

opereeritud tehasel kasutusluba; kostja avaldas enne tehingu sõlmimist andmeid Xxxi

veetarbimise kohta enam kui 20 korda madalamatena tegelikest kuludest; müüja oli andnud

ostjale kinnituse mahakandmisele kuuluvate nõuete puudumisest ning Xxx laovarudena

presenteeritud kauba näol oli märkimisväärses ulatuses tegemist mahakandmisele kuuluva

ning müügikõlbmatu kaubaga. Nendel asjaoludel võib hagi rahuldamisele kuuluda

võlaõigusseaduse VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. Seega on VÕS § 115 lg 1 kohaldamise esmane eeldus kohustuse rikkumine

kostja poolt. Sellest tulenevalt tuleb hinnata kas kostja rikkus lepingut ning kas esinevad

muud kahju hüvitamise eeldused. Sealhulgas tuleb hinnata kahju hüvitatavust VÕS § 127 lg

2 ja 3 järgi. Riigikohus on selgitanud, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128

alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt

RKTKo 3-2-1-173-12, p 15):

•

kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

•

kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS §

103 lg 1 järgi vabandatav;

•

hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

•

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg

2);

•

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

•

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

12. Hageja nõuab kostjalt otsese varalise kahju hüvitamist (VÕS § 128 lg 3). Sellise kahju

hüvitamise nõude peamiseks eesmärgiks on hüvitada ostjale puudusteta asja väärtuse ja

lepingutingimustele mittevastavusest tingitud puudustega asja väärtuse vahe. Arvestades

5(11)

ülalmärgitut, saab ostja (antud juhul hageja) esitada müüja vastu kahju hüvitamise nõude,

kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele.

13. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 28.09.2015 Aktsiaselts Xxx 100% aktsiate

müügilepingu hinnaga 1 100 400 eurot (leping koos selle tõlkega I kd, tl 8-13 pöördel ja 47-

52 pöördel). Lepingu p 6.2.3 lg 2 kohaselt kinnitas kostja, et iga raamatupidamise

aastaaruande kuupäeva seisuga koostatakse raamatupidamise aastaaruandes asjakohased

sätted või vajaduse korral avalikustatakse või märgitakse järgmist: (i) kõik kohustused, mis

on tegelikud, tingimuslikud või vaidlustatud; (ii) kõik tagatised ja (iii) kõik halvad ja

küsitavad võlad. Lepingu p-is 6.2.9 kinnitas kostja, et Xxx omab kõiki varasid, mida ta

väidab end omava ning varde seisund on piisav selleks, et äriühing saaks jätkata oma

igapäevast majandustegevust viisil nagu seda on tehtud 12-kuulise perioodi vältel enne

lepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et Xxxil on olemas kõik load, mis on

vajalikud äritegevuse läbiviimiseks ning kõik load on kehtivad (lepingu p 6.2.15).

Lepingueelsetel läbirääkimistel toimus due diligence protsess, koostati nn hoolsuskohustuse

audit ning kostja esitas hagejale due diligence protsessi käigus tutvumiseks 2014. aasta

kvartaliraporti. Kostja on andnud hagejale üle müügilepingus märgitud 1200 aktsiat, mis

moodustavad 100% äriühingu aktsiatest. Samuti on kostja hagejale üle andnud sellega

kaaseva tööstushoone (tehase) valduse asukohaga xxx. Xxxi tegevuskohaks oleval

tööstushoonel, asukohaga xxx, puudus ostu-müügilepingu sõlmimise ajal kasutusluba (I kd,

tl 83 -83 pöördel). Hageja teatas kostjale puudustest 30.06.2016 e-kirjaga (II kd tl 69 ja 69

pöördel) ning 06.09.2018 kirjaga (II kd tl 92 ja 94). Kostja tasus hagejale suurenenud

veetarbimise ja kanalisatsioonikulude katteks 14 374 eurot.

14. Poolte vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes ning poolte vahel on kehtiv

lepinguline võlasuhe. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistava või müüja poolt tulevikus omandatava asja või tegema

võimalikuks omandi ülemiku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas

ja võtma asja vastu. Vaidlus puudub, et kostja on andnud hagejale üle Xxxi 1200 aktsiat, mis

moodustavad 100% äriühingu aktsiatest. Samuti on üle antud Xxxi tööstushoone. Käesolevas

asjas oli müügilepingu esemeks äriühingu osa. Asja müügi kohta sätestatut kohaldatakse

VÕS § 208 lg 3 järgi mh ka õiguse ja muu eseme müügile, kui seadusest ei tulene teisiti ja

see pole vastuolus eseme olemusega. TsÜS § 48 kohaselt on esemeks ka õigused. Õiguste

hulka kuulub ka õigus osale. Osa lepingutingimustele vastavust hinnates tuleb hinnata, kas

müüdud osa vastab lepingutingimustele, ning üldjuhul ei saa lähtuda osaühingu ega selle

kaudu tegutseva ettevõtte omadustest. Riigikohus on äriühingu enamusosaluse müümise osas

seisukohal, et juhul kui osalust võõrandades võõrandatakse ka äriühingu ettevõtet kui

majandusüksust, mille kaudu äriühing tegutseb, saab ettevõtte omadused lugeda müüdava

osaluse omadusteks ja hinnata neid osa lepingutingimustele mittevastavuse hindamisel

(vt RKTKo nr 3-2-1-17-12, p 14).

15. Kohus analüüsib, kas kostja on rikkunud lepingut. Hageja hinnangul on kostja rikkunud

lepingu punkte 6.2.15, 6.2.3, 6.2.9, 6.2.17. Vastavalt VÕS § 217 lg-le 1 peab ostjale üleantav

asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

Riigikohtu seisukoha kohaselt, kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub alles pärast

lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks

on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu

sõlmimist (vt RKTKo nr 3-2-1-111-07, p 14). VÕS § 14 loob läbirääkimisi pidavate isikute

vahel seadusest tuleneva võlasuhte, millest tulenevate kohustuste rikkumise eest vastutab

kohustust rikkunud isik VÕS § 115 alusel. VÕS § 14 lg 1 järgi peavad lepingueelseid

läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult

arvestama üksteise huvide ja õigustega ning kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise

ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. VÕS § 14 lg 2 kohustab

6(11)

lepingueelseid läbirääkimisi pidavat või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistavat isikut

teatama teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki

arvestades äratuntav oluline huvi (vt RKTKo nr 3-2-1-62-13, p 15). TsÜS § 95 järgi tuleb

lepingu sõlmimisel teavitamiskohustuse juures eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele

poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud

võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete

saamiseks tehtavad vajalikud kulutused.

15.1 Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et Xxxil on olemas kõik load, mis on vajalikud

äritegevuse läbiviimiseks ning kõik load on kehtivad (lepingu p 6.2.15). Kohus märgib, et

ostjal on endal samuti kohustus teavet hankida ja mh teavet küsida ning samuti ei ole vaidlust

sellest, et enne lepingu sõlmimist viidi läbi due diligence. Kohus ei nõustu aga kostja

seisukohaga, et kuna hageja oli teadlik, et Xxxi tööstushoone vajab täiendavaid töid ja ei ole

lõplikult valmis, siis ei saanud hoonel olla kasutusluba. Hageja seaduslik esindaja andis

23.01.2020 toimunud kohtuistungil vande all ütlusi selle kohta, et due diligence saab teha

kahe külje pealt, finantsiline pool nagu ka tehti ja siis mõned ringkäigud kohapeal L A.

Midagi sellist, et puudub ehitusluba, ei osatud isegi kahtlustada (vt kohtuistungi protokoll,

III kd tl 8). Vaidlus puudub selles, et Xxxi tootmishoone oli kasutuses u 4 aastat. Kostja

seaduslik esindaja L A vande all antud ütlustest nähtub, et uus osa on tegelikult juurdeehitus

vanale hoonele aga uus osa on nii suur, et seda võib tajuda omaette ehitisena (vt 23.01.2020

toimunud kohtuistungi protokoll, tl 7). Seega ei olnud tegemist täiesti uue ettevõttega ega

tööstushoonega. Asjaolu, et lepingu punktis 1.5 tunnistasid pooled, et äriühing vajab

täiendavaid olulisi finantseeringuid, et suurendada äriühingu likviidsust ning ostja on

kohustatud kohe pärast selle ostu-müügitehingu lõppemist andma äriühingule lisaraha, ei

tähenda seda, et kostja ei vastuta lubade puudumise eest. Kohus nõustub hageja seisukohaga,

et hoone vaatlusel ei pidanud hageja seaduslik esindaja aru saama, kas hoone vastab

tuleohutuse nõuetele ja on ehitatud vastavalt projektile. Kostjal oli kohustus teavitada hagejat

kõikidest asjaoludest, mille vastu hagejal on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline

huvi. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hagejal oli õigustatud huvi teada saada, kas

hoone vastab kõikidele ehitus- ja tuleohutusnõuetele ning kas hoonel on kasutusluba.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja on rikkunud lepingu p 6.2.15, kuna hoone ei olnud

ehitatud vastavalt ehitusloa aluseks olevale projektile ning ehitis ei vastanud nõuetele, mis

võimaldaks ehitisele kasutusloa väljastada. Seega on täidetud kasutusloa puudumise osas

kahju hüvitamise nõude rahuldamise esmane eeldus, so lepingu rikkumine.

15.2 Kohus analüüsib kas kostja on rikkunud lepingu p-te 6.23 ja 6.2.9 veetarbimise ja

kanalisatsioonikulude avaldamise osas. Lepingu punkt 6.2.3 lg 2 kohaselt kostja kinnitas, et

iga raamatupidamise aastaaruande kuupäeva seisuga koostatakse raamatupidamise

aastaaruandes asjakohased sätted või vajaduse korral avalikustatakse või märgitakse: (i) kõik

kohustused, mis on tegelikud, tingimuslikud või vaidlustatud; (ii) kõik tagatised ja (iii) kõik

halvad ja küsitavad võlad. Müügiläbirääkimistel toimunud due diligence protsessi käigus

esitas hageja kostjale tutvumiseks 2014. aasta kvartaliraportid. Nimetatud raportitest

nähtuvalt moodustasid 2014. aasta I poolaasta kulu veele ja kanalisatsioonile 511,43 eurot ja

2014. aasta II poolaasta kulu veele ja kanalisatsioonile oli 2176,79 eurot, so keskmiselt

362,80 eurot kuus (I kd, tl 61 ja 63). Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejale

avaldanud, et iga kuu vee- ja kanalisatsioonikulu oli 266 eurot. Hageja poolt hagi lisana nr

12 esitatud enda poolt koostatud tabel ei tõenda nimetatud kulude suurust 266 eurot kuus (I

kd, tl 69). Kohus leiab, et kostja ei ole rikkunud lepingu p-te 6.2.3 lg 2. Kostja esitas küll

vee-ettevõtjale väiksemaid veenäite ning seetõttu ei olnud andmed õiged ka raamatupidamise

aastaaruandes aga nimetatud kulud ei olnud aastaaruandes 266 eurot kuus nagu väidab

hageja. Kostja tasus tarbitud vee ja kanalisatsiooni eest vastavalt talle esitatud arvetele.

Kohtule esitatud xxx koontabeliga hageja veetarbimise kohta on tõendanud, et varasemad

kulud olid valesti kajastatud ja ei vastanud Xxxile teenusepakkujate poolt esitatud arvetele

7(11)

(II kd, tl 31). Seega vastutab kostja valede näitude esitamise eest, kuid nimetatud kahju on

kaetud kostja poolt hagejale tasutud summaga 14 374 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole

tõendanud, et kasutas tootmisel samu tootmisprotsesse kui kostja. Vaidlus puudub, et hageja

tõi tööstushoonesse oma masinad. 23.01.2020 toimunud kohtuistungil andis tunnistaja I A

ütlusi selle kohta, et tootmisprotsess mõjutas seda, kui palju oli jahutust vaja. Tehing ise ei

suurendanud jahutusvajadust, vaid uute masinate toomine suurendas veetarbimist. Veekulu

oli otseselt seotud jahutusvajadusega juhul, kui seda vett kasutati jahutamiseks (vt

23.01.2020 toimunud kohtuistungi protokoll, III kd tl 9). Kohus nõustub kostja seisukohaga,

et kostja ei ole andnud mingeid kinnitusi ega vastuta selle eest, milline on hageja valitud viis

seadmetega töötamisel ja oma tootmisprotsesse kasutades tehase veetarve ning isegi, kui

veetarve oli pärast müügitehingut suurem, ei kujuta see endast lepingu punkti 6.2.3 lg 2

rikkumist, kuivõrd see oli tingitud hagejast. Ligikaudu neljakordne erinevus vee ja

kanalisatsiooni kulu osas näitab, et vee ja kanalisatsiooni tarbimine sõltub oluliselt

erinevatest asjaoludest, sh toimuvast tööstusest ja selle mahust. Samuti ka sellest millist vett

hageja kasutas. Tunnistaja I A andis 23.01.2020 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et

enne müügitehingut kasutati jahutamiseks tuletõrjevett, mis oli odavama tariifiga kui

joogivesi (vt kohtuistungi protokoll, III kd tl 8 pöördel). Samuti ei vastuta kostja vee

hinnatõusu eest. Hageja esitatud vee arvetelt nähtub, et alates 01.12.2015 tõusis vee hind.

Varasemalt oli vee hind 1,210 eur/m3, pärast muutust 1,430 eur/m3. Hinnatõusu eest ei

vastuta kostja. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostja ei ole lepingus ega selle

sõlmimise eelselt andnud kinnitusi ega lubadusi, milline oleks vee ja kanalisatsiooni kulu

teise jahutussüsteemi, vee liigi, masinate ja tööstusprotsesside kasutamisel. Kostja ei vastuta

suurenenud kulude eest olukorras, kus hageja on jahutussüsteemi muutnud või kasutanud

joogivett. Hageja ei saanud kuidagi eeldada, et vee ja kanalisatsioonikulud on täpselt samas

suurusjärgus, kui kostja omanikuks olemise ajal.

Hageja ei ole tõendanud, et jahutussüsteem oli lepingu sõlmimise aja seisuga katki.

Tunnistaja I A andis 23.01.2020 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et jahutid olid pidevalt katki

ning ta ei mäleta, kas lepingu sõlmimise ajal jahutid töötasid (vt 23.01.2020 toimunud

kohtuistungi protokoll, I kd tl 9). Hageja esitatud 10.04.2017 jahutussüsteemi remondiarve

ei tõenda seda, et jahutussüsteem oli lepingu sõlmimise ajal katki (II kd tl 32 ja 32 pöördel ).

Kohtu arvates ei ole ka eluliselt usutav, et kui jahutussüsteem oli juba lepingu sõlmimisel

katki, siis parandati see ära alles poolteist aastat hiljem pärast lepingu sõlmimist. Isegi kui

jahutussüsteem läks varem katki, siis ei vastuta kostja selle eest, et hageja ei korraldanud

jahutussüsteemi parandamist varem ning leppis suurenenud vee ja kanalisatsioonikuluga.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja rikkunud lepingu punkti 6.2.9. Eeltoodust tulenevalt ei ole

tõendamist leidnud, et Xxxi varad olid jahutussüteemi tõttu äritegevuse jätkamiseks

ebapiisavad või ei olnud töökorras. Seega ei analüüsi kohus antud nõude puhul edasi kahju

hüvitamise teisi eeldusi.

15.3 Järgmisena võtab kohus seisukoha nõuete mahakandmisega seonduva osas.

Lepingueelsete läbirääkimiste käigus kinnitas kostja hagejale 11.08.2015 e-kirjas, et Xxxil

on väga vähe mahakandmisele kuuluvaid nõudeid (I kd tl 64). Hageja ei ole tõendanud, et

kostja on lepingut rikkunud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud

millisel alusel otsustati nõude mahakandmisele kuulumine. Hageja on esitanud tõendina

31.08.2017 raamatupidamise õiendi nr 7, mille kohaselt otsustati seoses kliendi C B AS

maksejõuetusega kanda ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulusse arvete nr 9008261, 9008337

ja 900 8750 alusel kokku 16 443,38 eurot. Nimetatud kirjast nähtuvalt on kliendiga võetud

korduvalt ühendust e-posti kui telefoni teel (I kd tl 65). Kliendi kirjadele ja telefonile

mittevastamine ei tõenda maksejõuetust. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta tegi kõik endast

oleneva nõude sissenõudmiseks. Samuti ei ole ka tõendamist leidnud kostja väide, et

võimalike maha kantavate nõuete risk tingis müügihinna alandamise 100 000 euro võrra.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et juhul kui müügihinda oleks alandatud

8(11)

mahakandmisele kuuluvate nõuete 100 000 euro võrra, siis oleks see kirja pandud ka

lepingusse. Samuti on nimetatu vastuolus ka eelpool viidatud kostja 11.08.2015 e-kirjaga.

Seega ei ole kostja rikkunud müügilepingu punkti 6.2.3 lg 2 ning ei ole vaja edasi analüüsida

kahju hüvitamise teisi eeldusi.

15.4 Viimasena analüüsib kohus, kas Aktsiaselts Xxx laovarudena presenteeritud kauba näol

(tooted ja värvid) oli märkimisväärses ulatuses tegemist mahakandmisele kuuluva ning

müügikõlbmatu kaubaga. Lepingu p 6.2.17 kohaselt kinnitas kostja, et Xxxi poolt toodetud

ja müüdud tooted vastavad sellistele nõuetele, milleks need on mõeldud. Hageja selgitas

vande all kohtuistungil, et laovarude mahakandmine oli tingitud teistsugustest

raamatupidamise põhimõtetest, mida hageja pärast Xxxi ostu Xxxis rakendama hakkas (vt

23.01.2020 kohtuistungi protokoll, III kd tl 13 pöördel). Kohus nõustub kostja seisukohaga,

et laovarude mahakandmine raamatupidamise põhimõtete muutumise tõttu ei tingi kostja

poolt lepingu rikkumist ja kostja vastutust. Toodete ülejäämise puhul on tegemist tavapärase

äririskiga. Tunnistaja A O andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 2015 aastal laos olevad

tooted olid kõik kasutuskõlbulikud (vt 23.01.2020 kohtuistungi protokoll, III kd tl 11).

Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et ka praegu juhtub, et midagi jääb üle (vt

23.01.2020 kohtuistungi protokoll, III kd tl 12 pöördel). Samuti on tunnistaja A O ütlustega

tõendatud, et artikkel „xxx“ näol oli tegu tavaliste ja ilma logodeta poekottidega (vt

23.01.2020 kohtuistungi protokoll, III kd tl 12). Kohtu hinnangul on tööstuses teatav

laovarude olemasolu tavapärane. Seega on tõendamist leidnud, et lepingu sõlmimise seisuga

toodetud tooted olid kasutuskõlbulikud, sobilikud nende otstarbepäraselt kasutamiseks ning

neil ei esinenud puuduseid. Hageja ei ole tõendanud, et lepingu sõlmimisel esines toodetel

selliseid puudusi, mis tingisid nende mahakandmise. Hageja kohtuistungil antud seletuste

kohaselt on biolagunevate kilekottide kasutusaeg 9 kuud kuni 1,5 aastat ja tavalisel

plastikaatkotil aastakümneid. Hageja raamatupidamispõhimõtted on, et iga aasta lõpus

kantakse ületoodang maha (vt 23.01.2020 kohtuistungi protokoll, III kd tl 13 pöördel). Kohus

jätab tõendina arvestamata hageja 07.06.2019 menetlusdokumendi lisana nr 19 esitatud

tõendi, kuna nimetatud dokument on hageja enda poolt koostatud (II kd tl 49-50). Hageja

poolt koostatud tabel ei tõenda millised konkreetsed tooted, millises mahus ja millisel

põhjusel tuli maha kanda. VÕS § 219 lg 1 järgi kui ostja on müügilepingu sõlminud oma

majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata

laskma. Majandustegevuses müügilepingu sõlmimisel kehtivad ostja suhtes kõrgendatud

nõuded teabe hankimise osas. Seega ei ole tõendamist leidnud, et lepingu sõlmimise hetke

seisuga oli laos kasutuskõlbmatuid tooteid ning toodete osas lepingurikkumist ei esine.

Vananenud värvide osas tugines hageja samuti lepingu punkti 6.2.17 rikkumisele. Värvide

olemasolu ja seisund ei saa rikkuda lepingu punktis 6.2.17 antud kinnitust, et Xxxi poolt

toodetud ja müüdud tooted vastavad sellistele nõuetele, milleks need on mõeldud. Vaidlus

puudub, et värvide näol ei ole tegu Xxxi enda toodetega. Sellest tulenevalt on põhjendamatu

ka värvide utiliseerimise kulu hüvitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja rikkunud

lepingu p-i 6.2.17 ning kohus ei analüüsi edasi kahju tekkimise eeldusi.

16. Kohus leiab, et kostja on vastutav lepingu 6.2.15 rikkumise eest kasutusloa osas ning

rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab

kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et

kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on

vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et

rikkumine on vabandatav. Vaidlusalune on, kas hagejale kui aktsionärile on tekkinud või

tekib kahju, mis kuulub hüvitamisele. Kuna asjas müüdi aktsiaseltsi 100%-line osalus, saab

osa lepingutingimustele vastavust hinnates arvestada ka äriühingu omadusi, sh äriühingu

kohustusi. Kui äriühingu 100%-lise osa müüja kinnitab müügilepingus, et kõik load on

olemas, kuid hiljem selgub, et kasutusluba ei olegi võimalik taotleda, kuna ostjat olulistest

9(11)

asjaoludest müügilepingut sõlmides ei teavitatud, on müüja andnud ostjale üle

lepingutingimustele mittevastava asja ning on sellega põhjustanud ostjale kahju VÕS § 225

mõttes. Sellisel juhul võib kahju suuruseks olla ettenägematu lisakulu, kui kohustuse täitis

või peab täitma 100% osaluse ostja. Kohus on seisukohal, et hagejale kui aktsionärile tekib

ettenägematute lisakulude näol kahju. Hageja poolt kostjalt saadud vara väärtus ei olnud

selline nagu hageja lootis aktsiate müügilepinguga saada. Hageja sooviks oli omandada

toimiv äriühing, sh kõigi lubadega äritegevuse läbiviimiseks olev tootmisettevõte. Kuna

kohus tuvastas lepingu rikkumise, siis on tekkinud hagejale kasutusloa saamiseks vajalike

toimingute tegemise näol lisakuluna kahju. Seega on tegemist aktsionäri kahjuga.

17. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele

kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Hageja on kohtule esitanud tulenevalt

lepingu rikkumisest varalise kahjunõude. Kokku on hageja hinnanud enda kahjuks kasutusloa

puudumise

tõttu

111 022

eurot

(so

tuleohutusauditi

tellimine

1 200

eurot;

ümberehitusprojekti tellimine 1 640 eurot; tuleohutussüsteemi nõuetele vastavaks

ehitamiseks tellitud projekt 770 eurot; elektrisüsteemi nõuetele vastavaks ehitamiseks

tellitud projekt 350 eurot; ehituslike ümberehitustööde maksumus 72 963 eurot ning

tuleohutussüsteemi rajamistööde maksumus 34 099 eurot). Nimetatu on tõendatud kohtule

esitatud tõenditega (I kd tl 23-28). Hageja on tõendanud, et hagiavalduse lisa nr 8

hinnapakkumises märgitud Xxx 74 on eksitus ning hinnapakkumine on tehtud

tootmishoonele Xxx 5 (I kd tl 95-116). Kohtule esitatud xxx OÜ projekti p 1.3.1 kohaselt

projekt lähtub Arhitektuuribüroo xxx OÜ projektist nr 18-18. xxx OÜ projektist nähtuvalt on

projekt tehtud hoonele Xxx 5 (I kd tl 108-112) Kohus leiab, et hageja on tõendanud kahju

tekkimise summas 111 022 eurot. Kostja ei ole kahju suurust ümber lükanud ega tõendanud,

et kasutusloa hankimise kulu on väiksem.

18. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine

ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise

kohustus tekkis. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool

peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette

nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu. Kooskõlas VÕS § 127 lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

19. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostja poolt tekitatud kahju on hõlmatud rikutud

lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kohus leiab, et kostja pidi lepingu sõlmimise ajal

lubade puudumise tõttu ette nägema kahju tekkimise. Kohtu hinnangul ei tekitanud kostja

hagejale kahju tahtlikult, vaid raske hooletuse tõttu, kuna jättis olulistest asjaoludest hagejat

teavitamata. Käesoleval juhul on põhjuslik seos kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel.

Eeltoodust kuulub hageja kahju nõue kostja vastu rahuldamisele summas 111 022 eurot.

20. Hageja esitas kostja vastu ka viivise nõude mille kohaselt palub välja mõista alates hagi

esitamisest viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue välja

mõista kostjalt viivis väljamõistetud kahjusummalt 111 022 eurot alates hagi esitamisest, so

alates 24.09.2018 kuni põhinõude täitmiseni.

10(11)

21. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja on rikkunud lepingu p-i 6.2.15 ning sellest tulenevalt

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju 111 022 eurot. Samuti tuleb välja

mõista kostjalt hageja kasuks viivis väljamõistetud kahjusummalt 111 022 eurot alates hagi

esitamisest, so alates 24.09.2018 VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud määras kuni põhinõude

täitmiseni.

22. Kostja lepingu punkte 6.2.3, 6.2.9, 6.2.17 rikkunud ei ole ja hagi tuleb jätta rahuldamata

tekitatud kahju 165 319,74 euro nõudes.

(II)

23. Kohus võtab seisukoha alternatiivnõude osas 1) veetarbimise ja kanalisatsioonikulude

avaldamise; 2) nõuete mahakandmisega seonduva ja 3) laovarudena presenteeritud kauba

näol (tooted ja värvid) osas hinna alandamise 165 319,74 euro nõudes.

24. Hageja on esitanud kostja vastu müügilepingu rikkumisest tuleneva hinna alandamise

nõude. Hageja nõue on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 112 lg 1 alusel, mille

kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema

poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse

suhtele kohase täitmise väärtusesse. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, hinna alandamiseks

õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna

alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189

lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule.

25. Riigikohus on märkinud (vt RKTKO nr 3-2-1-156-11, p 18-19), et müügilepingu järgi

võib ostja VÕS § 112 lg 1 esimese lause alusel alandada ostuhinda, kui on täidetud järgmised

põhilised materiaalsed eeldused:

 müügileping on kehtiv;

 müüja

on

täitnud

oma

kohustuse

mittekohaselt,

eelkõige

andnud

üle

lepingutingimustele mittevastava (s.o puudustega) asja (vt ka VÕS §-d 77 ja 217);

 müüja vastutab asja puuduse eest;

 müüja ei ole puudust kõrvaldanud või on ostja sellest õigustatult keeldunud

(VÕS § 112 lg 5, § 224 p-d 1 ja 2).

Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised

tingimused:

 puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);

 puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);

 ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218

lg 4) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele

tugineda (VÕS § 221 lg 2);

 ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta

puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult

vabandatav (VÕS § 220 lg 3),

 puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui

müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221

lg 1 p 2).

26. Käesoleval juhul kehtib poolte vahel 28.09.2015 sõlmitud aktsiate müügileping. Kohus

tuvastas eelnevalt, et kostja ei rikkunud lepingu punkte 6.2.3, 6.2.9, 6.2.17. Seega puudusi 1)

veetarbimise ja kanalisatsioonikulude avaldamise; 2) nõuete mahakandmisega seonduva ja

3) laovarudena presenteeritud kauba näol (tooted ja värvid) osas ei esinenud riisiko

11(11)

ülemineku ajal ostjale ning täitmata on hinna alandamise esmane eeldus. Seetõttu ei analüüsi

kohus edasi, kas on täidetud teised hinna alandamise nõude rahuldamise eeldused.

Eeltoodust tulenevalt alternatiivnõue hinna alandamise 165 319,74 euro osas rahuldamisele

ei kuulu.

MENETLUSKULUD

27. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud täies ulatuses poolte endi kanda. Sellest

tulenevalt ei määra kohus kindlaks menetluskulude suurust.

28. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Lahendi põhjendusi muudetud TRK lahendiga.