2-18-8087/39 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Helen Siren

Määruse tegemise aeg ja koht

31.03.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-8087

Tsiviilasi

Peat Mill OÜ hagi Seesam Insurance AS-i vastu

kindlustushüvitise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

304 197,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Peat Mill OÜ (registrikood 14054175),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Urm

Kostja: Seesam Insurance AS (registrikood 10055752),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Viimane kohtuistung toimus 22.10.2019

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Peat Mill OÜ (registrikood 14054175) ja Seesam Insurance AS

(registrikood 10055752) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale täiendavalt lisaks eelnevalt

makstule kindlustushüvitise summas 80 000 eurot. Täiendav kindlustushüvitis

makstakse hageja kontole xxxx viie päeva jooksul alates kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumisest, sest (a) poliisi nr xxxx järgse soodustatud isiku ja

hüpoteegipidaja L AS ﴾registrikood xxxx﴿ esindajana on I M 27.03.2020

esitanud kinnituse, et K AS-ile on üle läinud Seesam kindlustuspoliisist nr xxxx

tulenevad võimalikud hüpoteegipidaja ja soodustatud isiku õigused ja nõuded

ning (b) K AS esitas 27.03.2020 Seesam Insurance AS-ile kirjaliku nõusoleku

täiendava kindlustushüvitise 80 000 euro tasumiseks Peat Mill OÜ-le koos

kinnitusega, et K AS-il ei ole täiendava kindlustushüvitise 80 000 euro Peat Mill

OÜ-le tasumise korral poliisist nr xxxx ja 27.09.2017 sündmustest tulenevalt

mingeid nõudeid Seesam Insurance AS-i vastu.

1.2. Pooled on kokku leppinud, et käesoleva alusel tasumisele kuuluva hüvitise

maksmisega viivitamisel peab kostja maksma viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

1.3. Pooled loobuvad käesolevaga tingimusteta ja tagasivõtmatult kõikidest

2-18-8087

2 (4)

lepingulistest nõuetest teineteise vastu, mis tulenevad kindlustuslepingust poliis

nr xxxx hagejale kuuluva katlamaja-tootmishoone kindlustamiseks, mis asub

xxxx. Hageja kinnitab, et ta ei ole enne käesoleva lepingu sõlmimist loovutanud

enda eelviidatud lepingust tulenevaid nõudeid.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Tagastada hagejale pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 1350 eurot Peat Mill

OÜ arveldusarvele nr xxxx.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppel võib määrusele esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 25.05.2018 hagi kostja vastu, paludes kohtul mõista kostjalt hageja kasuks

välja kindlustushüvitis 270 942,13 eurot ja viivis alates 10.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

 Poolte vahel on sõlmitud kindlustusleping (poliis nr xxxx) hagejale kuuluva katlamaja-

tootmishoone kindlustamiseks.

 Poliis kehtis perioodil 16.02.2017 - 15.02.2018. Kindlustatud on mh seadmed,

tulekindlustus kindlustussummaga 4 235 425 eurot.

 27.09.2017. a hommikul avastas tehase operaator K K, kuivati torudel hõõguvat

turvast ja kuivati filtri temperatuur on liiga kõrge, mis viitas sellele, et filtris võis olla

põleng. Sellel hetkel ei olnud seadet veel käivitatud. See seisis ja sellest oli turvas

välja lastud. Kui hõõgumine ja filtri kõrge temperatuur avastati, hakkasid hageja

töötajad T L ja K K hõõguvaid kohti kustutama ja helistasid Päästeametisse.

 Päästjad xxxx komandost jõudsid kohale kl 09.30, uurisid olukorda, avastasid põlengu

filtris ja hakkasid luukide vahelt turba liikumiskanalitesse ja ventilatsioonitorudesse

(kuivati trumlisse) vett laskma. Päästetööde juht xxxx komandost juhtis tegevusi.

Päästjate tegevuse aktiivsem faas lõppes ca kl 13.00, seejärel peeti lõunat. Pärast

lõunat mõõtsid päästjad temperatuuri trumlis, et veenduda, et trumlis ei ole tulekollet.

Ettevaatusabinõuna, tagamaks, et ka trumlis ei ole tulekollet, tegi päästetööde juht

otsuse, et kuna ka kuivati trumlisse on juba tundide kaupa vett sisse lastud, tuleks

kogu trumlis oleva materjali märjakskastmiseks see käivitada (panna pöörlema), et

vesi jõuaks igale poole trumlis. Inimesed viidi ruumist ära, sest kardeti elektrilööki.

Tuletõrje oli ruumis ohtralt vett kasutanud, kõik oli märg. Operaator ega keegi teine

kuivatiruumis ega territooriumil ei suitsetanud. Lülitati sisse elekter ja käivitati turba

2-18-8087

3 (4)

väljalaske mehhanismi ja siis kuivati trummel. See jõudis natuke pöörelda (veerand

kuni pool pööret) ja toimus tugev plahvatuste jada. Plahvatus toimus kell 14.34.

 Plahvatuse löök lõi seadmest ja ventilatsioonitorudest ja etteandemehhanismist turvast

välja. Turba etteandemehhanismide luugid ja suitsuluugid, mis maja katusel, lendasid

minema, hoone kahe külje sändvitšpaneelidest seinad (kümnete ruutmeetrite suurused

paneelid)ja aknad lendasid minema. Kuivati trumli läänepoolses otsas olnud hoone osa

kõik seinad lendasid ära. Inimesed viga ei saanud. Ekspert on kindlaks teinud, et

plahvatuse põhjuseks oli tulekahju (säde), mida ei õnnestunud päästetööde käigus

kõrvaldada. Kui säde oleks olnud trumli põhjas, oleks kustutusvesi selle tõenäoliselt

kustutanud. Kuna säde (hõõguv turvas) oli tõenäoliselt trumli seina küljes, siis ei

kustutanud kustutusvesi hõõguvat kohta ja trumli käivitamisel see plahvatas. Kuna

ruumis oli märg, siis ei ole välistatud ka, et sädelus oli mingis elektriseadmes.

Plahvatuse täpset põhjust ei ole võimalik tuvastada, sest kogu ruum ja trummel

detoneerisid.

 Hageja on kahju ulatuse kohta tellinud asjatundja arvamuse kahjustuse ulatuse

kindlakstegemiseks. See tõendab, mis on vajalik töömaht plahvatusest tekkinud

kahjustuste kõrvaldamiseks. Hageja on küsinud vajalike lammutustööde teostamiseks

hinnapakkumise OÜ-lt M ja vajalikud lammutustööd on teostatud. Lammutamise

kulud summas 20 440 eurot on kostja hagejale kindlustuslepingu alusel juba hüvitanud.

Hageja on küsinud vajalike taastamistööde teostamiseks hinnapakkumise K AS-ilt.

Vajalike ehitustööde hind õnnetuse eelse olukorra taastamiseks on 253 946,60 eurot,

millele lisandub käibemaks. Hageja on võtnud plahvatanud seadme ülevaatuseks

hinnapakkumise seadmetootjalt H A/S. Seadme ülevaatuseks vajalikud kulud on 16

995,53 eurot (arvel 126 598 Taani krooni).Tasumata on seega kindlustushüvitis

summas 270 942,13 eurot. Hageja ei ole veel kulusid kandnud. Hagejal ei ole

vahendeid, et taastamistöid teha enne kindlustushüvitise saamist.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

3. Pooled esitasid 27.03.2020 kohtule kompromissilepingu. Pooled paluvad kohtul

kompromissi kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled kinnitasid arusaamist

kompromissi tagajärgedest ja leppisid kokku kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale

kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 päevale.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt

TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole

alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud

teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest

poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei

ole vajadust selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

2-18-8087

4 (4)

5. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS

§ 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad

kompromissi. Hageja on kompromisslepingus taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu

tagastamist. Hageja on menetluses tasutud riigilõivu kokku 2700 eurot. Kohus määrab sellest

poole (1350 eurot) tagastamise hagejale.

6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi

kanda.

7. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt TsMS § 661 lg le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on

kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaja kolme päevani.

Kohus märgib lühendatud kaebetähtaja määruses.

Maarja-Liis Lall

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)