2-17-7681/39 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-17-7681

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30.märts 2020

Tsiviilasi

XX hagi CC’i vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XXX, e-post

xxx), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur

Krinal (e-post vahur@ryytlilaw.ee)

Kostja: CC (isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xx xx xxxx

Xxxxxxxxxxs; e-post: xxx; elukoht xxx, võimalik aadress:

xxx)

Kohtuistung

24.09.2019, osalesid XX, adv Krinal

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX hagi CC’i vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada XX (X, isikukood xxxxxxxxxxx) ja CC’i (isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xx

xx xxxx xxx) abielu, mis sõlmiti xx xx xxxx aastal xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx.

3. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Jätta menetluskulud suurus kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

esitatakse

Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

17.05.2017 XX esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse CC’i vastu abielulahutamiseks. Asjas on

menetlus kestnud ligi kolm aastat kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise raskuste tõttu.

Kohus 31.07.2017 saatis kostjale dokumendid tähitud postiga hagiavalduses näidatud aadressil

xxx. 04.09.2017 tagastati kiri kohtule märkusega „Adressaat tundmatu“. 04.09.2017 kohus edastas

dokumendid (hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse tõlked) hageja poolt kohtule teatatud

kostja e-posti aadressile xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Seejärel kohus

31.10.2017 saatis rahvusvahelise õigusabi taotluse Justiitsministeeriumi kaudu xxxxxxxxxx

kompetentsele kohtule, et kostjale toimetataks isiklikult kätte abielulahutuse avaldus lisadega,

menetlusse võtmise määrus ning kostja kuulataks isiklikult ära. Rohkem kui aasta jooksul ei ole

dokumentide kättetoimetamine õnnestunud ka Xxxxxxxxxx pädevatel kohtutel, dokumente on

tagajärjetult edasi saadetud Xxxxxxxxxx erinevatesse piirkondadesse. Hagejal on tulnud korduvalt

tasuda dokumentide kättetoimetamise kulusid, kuigi kättetoimetamine ei ole õnnestunud.

Kohus määras menetluse jätkamise otstarbekuse otsustamiseks asjas kohtuistungi 24.09.2019.

Kohtuistungil hageja teatas kohtule, et on 2019.a juulis ja augustis saanud kostjaga kontakti

Facebook Messenger’i kaudu. Hageja teada elab kostja taas xxx. Hageja sõnul kostja on lahutusest

teadlik, kostjal sündis xxxx.a juulis uuest kooselust laps ning kostja nii juulis kui augustis lubas

lahutuse asjaga tegelda. Samuti on hageja olnud kontaktis kostja emaga, kelle sõnul olevat

vähetõenäoline, et kostja tegelikult asju ajaks.

29.09.2019 hageja saatis kostja e-posti aadressile xxx uuesti inglise keelse hagiavalduse ning

30.06.2017 menetlusse võtmise määruse palvega, et kostja saadaks kohtu e-posti aadressile

pmkparnu.menetlus@kohus.ee vastused määruses esitatud küsimustele abielu lõppemise ja abielu

taastamise võimalikkuse kohta.

Sellele e-kirjale saabus 29.09.2019 e-posti aadressilt xxx vastus, milles kaks sõna: „Yes, Yes“,

saatja ei ole e-kirjale alla kirjutanud.

01.10.2019 tuli samalt e-posti aadressilt täiendav vastus, milles saatja avaldab nõusolekut

lahutamiseks Eesti õiguse järgi. Taas ei ole e-kirjas saatja nime.

Samale e-posti aadressile saadetud 12.12.2019 kohtu nõudele saata viivitamata kohtule koopia

enda fotoga isikudokumendist kostja ei ole vastanud.

Kuigi saatja ei ole saatnud kohtule enda isiku identifitseerimist võimaldavaid andmeid ega ole ka

e-kirjades kinnitanud, et on CC, ei ole kohtul alust kahelda, et vastus on tulnud kostjalt. E-kirja

Interneti päises olevatest andmetest on näha, et e-kiri on Justiitsministeeriumi serverisse saabunud

e-posti aadressilt „CC < xxx >“, vastusaadressiks (return path) on sama e-posti aadress. Samuti

nähtub e-kirja Interneti päisest, et xxx aadressile on eelnevalt e-kiri saabunud xxx aadressilt.

Kohtul ei ole alust kahtlustada, et XX võiks olla CC e-posti aadressiga e-kirjad fabritseerinud,

oleks korraldanud kostja nimega Google’i konto loomise ja sellelt kohtule kirjade saatmise. Kohtu

hinnangul saab mõistlikult eeldada, et kostja vastuse fabritseerimise või kostja nimel varikonto

loomise korral ei oleks hageja esimese e-kirja vastuseks saatnud kahesõnalist vastust, vaid oleks

esimesel korral vormistanud kostja vastuse selliselt, mis võimaldaks hagejal võimalikult kiiresti

saavutada oma eesmärki – abielu lahutada. Eeltoodu alusel kohus käsitleb e-kirju kostja CC’i

vastusena hagile.

Hageja 24.09.2019 istungil kinnitas, et on teadlik, et kostja osalemiseta tehtud kohtuotsus abielu

lahutamise kohta ei pruugi Xxxxxxxxxxx kehtida, ta soovib sellele vaatamata abielu

olemasolevate asjaolude alusel lahutada.

26.11.2019 Xxxxxxxxxx kompetentse kohtu teate kohaselt on kostjale adresseeritud dokumente

püütud kätte toimetada aadressil xxx, kuid ilmnes, et ta seal ei ela; uutel andmetel oli kostja

aadressiks xxx ning dokumendid saadeti xxx. 11.07.20219 on ka xxx-st dokumendid Xxxxxxxxxx

kompetentsele asutusele tagastatud, sest 2019.a juulis kostja ema andmetel on kostja aadress xxx.

Xxxxxxxxxx ametivõimudel ei ole õnnestunud kostja asukohta kindlaks teha, mistõttu

Xxxxxxxxxx kompetentne kohus palus dokumentide kättetoimetamise ja tõendite kogumise

taotluse täitmise jätkamiseks Pärnu Maakohtult täiendavad andmed kostja võimaliku asukoha

kohta või seisukohta taotlusest loobumiseks, edasised katsed kostjale dokumente kätte toimetada

toovad kaasa täiendavad kulusid. Kuna selleks ajaks oli kostja saatnud kohtule e-kirja teel oma

seisukoha, ei pidanud Pärnu Maakohus vajalikuks Xxxxxxxxxx kompetentse asutuse kaudu

dokumentide kättetoimetamist jätkata.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja ja kostja abielu registreeriti xx xx xxxx. aastal Xxxxxxxxxxs.

Koos elati enne abielu xxx ja xxx.

Pärast abiellumist tekkisid tülid ja lahkhelid. 2013.a. oktoobris tekkisid C-l alkoholiprobleemid.

Kuna omavahelist läbisaamist enam ei olnud ja hagejal puudus Xxxxxxxxxxs tugivõrgustik ja

perekond-lähedased, koliski hageja 2014.a märtsis tagasi Eestisse. Sama aasta xx xx sündis tütar

DD..

Seega faktiline abielu ja kooselu lõppeski juba 2014.a. märtsis, mil hageja kolis elama Eestisse.

Pärast seda on hageja ja kostja omavahel vaid põgusalt telefoni teel suhelnud. Kostja Eestis

viibinud ei ole. Pooled elavad juba kolm aastat eraldi riikides, abielu on faktiliselt lõppenud ja

selle taastamine ei ole võimalik, ei ole mõtet abielluvaid formaalselt jätkata. Hageja palub abielu

lahutada.

KOSTJA VASTUS

01.10.2019 kohtule e-posti aadressilt xxx saabunud e-kirjas kostja märgib, et aktsepteerib lahutust

Eesti õiguse järgi ja tal ei ole nõudeid C vastu. Nende abielu lõppes 2014.a märtsis ja kostja ei

soovi abielu enam taastada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud hageja isiklikult ära ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete

tõenditega ja kostja kirjaliku vastusega, leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

2. Hagiavalduse ja sellele lisatud abielutunnistuse kohaselt poolte abielu registreeriti xx xx xxxx

xxx-s, Xxxxxxxxxx Põhja Territooriumil. Pärast abielu registreerimist kolisid pooled elama

Xxxxxxxxxx lõunaosasse, xxx-sse.

Asjas ei ole vaidlust, et XX ja CC’i abielulised suhted lõppesid 2014.aasta kevadest, mil hageja

kolis tagasi Eestisse. Kostja on sündinud Xxxxxxxxxxs ja elab jätkuvalt Xxxxxxxxxxs. Hageja on

Eesti Vabariigi kodanik, ta on elanud siin pidevalt rohkem kui aasta enne abielulahutuse avalduse

kohtule esitamist ning Eestis on ka poolte ühise alaealise lapse elukoht. Seega on Eesti Vabariigi

kohus pädev abielu lahutama.

3. Õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega, mistõttu tuleb abielu lahutamisele

kohalduv õigus kindlaks määrata, lähtudes Rahvusvahelise eraõiguse seaduses (REÕS) sätestatust.

REÕS § 1 lg 2 näeb ette, et käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei

ole

sätestatud

teisiti

välislepingus

või

järgmistes

Euroopa

Liidu

määrustes:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes

kohaldatava

õiguse

kohta

(„Rooma II”)

(ELT

L 199,

31.07.2007,

lk 40–49);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes

kohaldatava

õiguse

kohta

(„Rooma I”)

(ELT

L 177,

04.07.2008,

lk 6–16);

3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise

ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–

79);

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust,

kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja

täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–

134);

5) nõukogu määrus (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja

lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (ELT L 343, 29.12.2010, lk 10–16).

4. REÕS § 2 lg 1 sätestab, et kui seaduse, välislepingu, käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud

Euroopa Liidu määruse või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab

kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. REÕS § 4 lg 1 kohaselt

teeb asja menetlev kohus kindlaks kohaldatava välisriigi õiguse.

REÕS § 60 lg-te 1 ja 2 järgi kohaldatakse abielu lahutamisele käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud

õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. Kui abielu lahutamine ei ole käesoleva seaduse §-s 57

nimetatud õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle

asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus või kui tal oli

abielu sõlmimise ajal elukoht Eestis või Eesti kodakondsus.

Viidatud REÕS § 57 lg 3 sätestab, et kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev

kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli

nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis.

5. Selles tsiviilasjas on hageja XX ja kostja CC-l erinev kodakondsus ning nad elavad erinevates

riikides. Seega abielu lahutamisele kohaldub abikaasade viimase ühise elukoha riigi –

Xxxxxxxxxx – õigus.

Xxxxxxxxxx lahutusõiguse sisu on avalikult kättesaadav Internetis

(http://www.austlii.edu.au/au/nt/;

http://ntlawhandbook.org/foswiki/NTLawHbk/CouplesWhoAreMarried#Separation_period).

Selle järgi xxxxxxxxxxx saab lahutusavalduse esitada pärast seda, kui abikaasad on vähemalt 12

kuud lahus elanud (separation). 12-kuuline lahuselu periood algab päeval, mil üks või mõlemad

abikaasad lahkuvad abielust, s.t lõpetavad abielusuhte ja ei arvesta enam teineteisega kui

abikaasadega. Abielusuhete lõpetamine ei eelda füüsiliselt ühisest kodust lahkumist, kuid abikaasa

peab vähemalt oma käitumisega teisele abikaasale näitama, et abielu on purunenud. Abikaasa

soovi abielu lõpetada saab järeldada konkreetsetest asjaoludest (näiteks kui üks abikaasa on

alustanud uut suhet), isegi kui abikaasad ei ole omavahel lahuselust rääkinud. Kohus võib eeldada

lahuselu algust, kui üks abikaasadest on alustanud kooselu kellegi teisega või kui lahku kolimise

järel ei ole hoidnud abikaasaga regulaarset kontakti.

Õiguslikult lõpetab abielu lahuselu perioodile järgnev lahutus. Kohtule abielu lahutamiseks

avalduse esitamise õigus tekib üksnes pärast 12-kuulise lahuselu möödumist. Xxxxxxxxxx kohtus

on lahutus kaheastmeline: kohtuistungi päeval kohus teeb esmase otsuse abielu lahutamise kohta,

nn decree nisi. Selle järel on ühekuuline nn rahunemise periood, mille jooksul abikaasad võivad

leppida ja abielu lahutamisest loobuda. Kui abikaasad ei ole ühe kuu jooksul kohtule esitanud

avaldust decree nisi tühistamiseks, teeb kohus esmase lahutusotsuse tegemisest ühe kuu ja ühe

päeva möödumisel lõpliku lahutusotsuse (decree absolute), millega lahutus lõplikult jõustub ja

mis ametlikult lõpetab abielu.

Abielu lahutamise ainsaks aluseks Xxxxxxxxxx õiguse järgi on abielu pöördumatu lõppemine.

Abielu pöördumatut lõppemist eeldatakse, kui abikaasade lahuselu kestnud vähemalt 12 kuud ning

puudun mõistlik tõenäosus, et nad kooselu taastavad. Kohtus lahutamisel ei oma tähtsust, kes on

abielu purunemises süüdi ning abielurikkumise, vägivalla või hooletusse jätmise süüdistusi kohus

abielu lahutamisel arvesse ei võta.

6. Abielu lahutamine Xxxxxxxxxx õiguse järgi on nii menetluse kui sisu poolest võrreldav

lahutamisega Eesti õiguse järgi. Ka Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt

kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on

lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu

ei taasta. Sarnaselt Xxxxxxxxxx õigusega ei ole Eestis abielu lahutamiseks oluline, kumma

abikaasa süül abielu purunes.

Kuigi eelnev lahus elamine ei ole Eestis lahutusavalduse esitamiseks kohustuslik tingimus, on

lahuselu ka Eestis abielu lõppemise tunnus. Nimelt PKS § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist

eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Sarnane on ka lahutuse jõustumine. PKS § 66 p 2 sätestab, et kohtus abielu lahutamise korral lõpeb

abielu päeval, millal kohtuotsus jõustub. Abielu lahutamise kohtuotsuse peale on pooltel õigus 30

päeva jooksul esitada kõrgema astme kohtule apellatsioonkaebus. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 456 lg 1 kohaselt kohtuotsuse jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul

viisil kui teistmismenetluses. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui: 1) apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud;2) ringkonnakohus ei võta

apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ning

ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei

esitata; 3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtu menetlusse võtmata, läbi vaatamata või

rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu lahendi peale esitatud

kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või lõpetatakse pärast

edasikaebamise tähtaja möödumist.

Sarnaselt Xxxxxxxxxx õigusega sätestab TsMS § 430 lg 1 pooltele võimaluse kuni kohtuotsuse

jõustumiseni kokkuleppel abielu lahutamisest loobuda.

7. Ka kostja ise kinnitab abieluliste suhete lõppemist 2014.a märtsis. Kohtu ette toodud asjaolude

kohaselt ei ole kostja kunagi Eestis käinud. Seega ei ole asjas vaidlust, et abielulahutuse hagi

17.05.2017 esitamise ajaks olid pooled lahus elanud rohkem kui kolm aastat. Sellega on täidetud

Xxxxxxxxxx õiguses ettenähtud 12-kuuline lahuselu periood. Pikk lahuselu lubab järeldada, et

poolte abielu on lõppenud pöördumatult. Hageja sõnul kostjal uuest kooselust sündinud

xxxx.aastal laps. Hageja hagiavalduses ja suuliselt kohtuistungil ning kostja oma e-kirjas kohtule

on kinnitanud, et ei pea abielu taastamist võimalikuks ega soovi seda.

Eeltoodu alusel kohus on veendunud, et XX ja CC’i abielu on pöördumatult lõppenud, abielu

taastamine ei ole võimalik ning nende Xxxxxxxxxxs Põhja Territooriumil xxx-s xx xx xxxx

registreeritud abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool

oma menetluskulud ise. Seetõttu kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu ei ole vajadust kindlaks määrata menetluskulude

suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik