2-14-51499/74 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-51499

Tsiviilasi

X Xa kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik: X X (isikukood xxx elukoht xxx, e-

post xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Lõpetada X Xa kohustustest vabastamise menetlus ja jätta X X pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

2. Vabastada X X usaldusisiku kohustustest.

3. Avaldada teade X Xa kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses oli X Xa pankrotimenetlus. 10.10.2014 kohtumäärusega lõpetati X

Xa pankrotimenetlus, algatati tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati

võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

10.02.2020 esitas võlgnik kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja

täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Viimase usaldusisiku aruande esitas võlgnik

10.02.2020. Aruande kohaselt on võlgnik töötu ning alates 2019. aasta augustikuust arvel

Töötukassas. Võlgnik märgib, et alates 01.04.2020 on võimalik saada alltöövõtu korras tööle X

OÜ-sse. Võlgnik elatub töötukassa toetusest, elab vanemate elamispinnal.

07.01.2020 teatas võlausaldaja Swedbank AS, et kogu nõue on tasutud. Võla alusel oleva lepingu

teisele laenusaajale kuulunud tagatisvara müügist saadud tulem võimaldas nõude täielikult

rahuldada, mistõttu võlausaldajal puuduvad võlgniku vastu nõuded.

13.02.2020 esitas võlausaldaja Bondora AS seisukoha, milles märgib, et võlausaldaja ei ole nõus

võlgniku taotlusega kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ja pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja nõue pankrotimenetluses on 10 753,48

eurot ning seisuga 13.02.2020 on nõude katteks laekunud 14,75 eurot. Võlausaldaja on

seisukohal, et võlgniku põhjendus tööle asumise takistamise osas ei ole vabandatav. Kohtule ei

ole esitatud võlgniku poolt ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik oli teinud kõik võimaliku, et

tööle naasta (tööle kandideerimised, negatiivsed vastused tööle võtmise kohta, töötukassa

aruanded jne). Sellest järeldab võlausaldaja, et võlgnik ei ole absoluutselt huvitatud võlgnevuste

likvideerimisest, mis tähendab, et ta pole oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud,

lootes ja oodates 5 aasta möödumist, et taotleda menetluse lõpetamist. Ei ole põhimõtteliselt õige

premeerida võlgnikku kohustustest vabastamisega selle eest, et ta on endale vastutustundetult

palju kohustusi võtnud ning väldib enda kohustuste täitmist.

13.02.2020 esitas seisukoha võlausaldaja Placet Group OÜ, milles märgib, et võlgnik ei ole

väheselgi määral näidanud üles kohusetunnet ega soovi võlausaldajate ees oma kohustusi täita,

vaid üksnes vabaneda võlgadest, mistõttu palub võlausaldaja kohtul lõpetada kohustustest

vabastamise menetlus ning keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Võlausaldaja toob

esile, et nõue pankrotimenetluses moodustas 1073,79 eurot, mille katteks ei ole tehtud ühtegi

makset. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnikul oli võimalik 5 aasta jooksul parima tahtmise

juures tagastada kasvõi osaliselt oma võlga, kuid nähtuvalt kohtu poolt esitatud võlgniku

kirjavahetusest teiste võlausaldajatega, ei tunnista võlgnik oma võlgnevust Placet Group OÜ ees.

Kohustustest vabastamise menetlus ei tähenda üksnes lihtsustatud võimalust võlgadest

vabanemiseks, vaid kohustuste täitmist võlausaldajate ees.

13.02.2020 esitas seisukoha võlausaldaja AS SEB Pank. Võlausaldaja märgib, et tema nõue

võlgniku vastu oli 29 254,54 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgnik

tasunud enamuse nõudest ning 13.02.2020 seisuga moodustab võlausaldaja nõue 6 000 eurot.

Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ning

vabastada ta täitmata jäänud kohustustest.

27.02.2020 esitas seisukoha võlausaldaja Luminor Bank AS (endise ärinimega AS DNB Pank).

Võlausaldaja palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja toob esile, et

võlgniku poolt kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt ei ole võlgnik kogu viieaastase menetluse

vältel töötanud ühelgi töökohal. Esitatu kohaselt on võlgnik elanud ema juures ning ema

toetusest. Võlgnik on aruannetes läbivalt märkinud, et töö leidmist on takistanud pankrotis olek.

Võlgniku põhjendused on paljasõnalised ning tuleb jätta arvestamata. Võlausaldaja hinnangul

nähtub võlgniku esitatust üheselt, et võlgnik pole vaevunud tööd otsima ning on oodanud

menetluse lõppu veendumuses, et võlgadest vabastamine menetluse lõpus on talle garanteeritud.

Võlausaldaja hinnangul on võlgnik esitanud kohtule valeandmeid oma tegevuse ja sissetulekute

kohta. Seda kinnitavad nii võlgniku esitatud aruanded kui ka erinevate võlausaldajate poolt

esitatud andmed neile võlgnetavate summade tasumise kohta. Näiteks on võlgnik 28.03.2018

seisuga esitatud aruandes märkinud, et on võlausaldajale Swedbank AS perioodil 01.10.2014 –

28.02.2018 tasunud 9 553,00 eurot, Rahandusministeeriumile 16.01.2017 900,00 eurot, riigile

ettevõtte pankrotistumise tõttu tehtud kompromissi alusel 23.06.2017 2 000,00 eurot ning x

pankrotipessa kahjude katteks 23.01.2017 summa 1 043,54 eurot. Täiendavalt nähtub AS SEB

Pank 13.02.2020 seisukohast, et nimetatud võlausaldajale on võlgnik viie aasta jooksul tasunud

23 254,54 eurot. Seega on võlgnik teinud erinevatele võlausaldajatele väljamakseid vähemalt

summas 36 751,08 eurot. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt võlgnikul sellise summa

tasumiseks sissetulekuid ei olnud. Tulenevalt eeltoodust on võlausaldaja veendunud, et võlgnikul

on tegelikkuses olnud sissetulekud, mida võlgnik on varjanud. Lisaks eeltoodule on võlgnik

rikkunud kohtule teabe andmise kohustust. Kohus on menetluse jooksul korduvalt nõudnud

tõendite esitamist selle kohta, mida võlgnik on teinud tulutoova tegevuse või töö leidmiseks,

kohustanud võlgnikku esitamata arvelduskonto väljavõtteid, tõendeid töötuna arvele võtmise

kohta jms. Võlgnik ei ole nõutud tõendeid esitanud ega põhjendanud nende esitamata jätmist.

Võlausaldaja märgib, et võlgnik on käesolevas menetluses eelistanud osasid võlausaldajaid

teistele ning kahjustanud sellega teiste võlausaldajate huve. Näiteks AS SEB Pank saanud

võlgnikult menetluse jooksul väljamakseid summas 23 254,54 eurot ehk AS SEB Pank nõudest

on võlgnik rahuldanud tervelt 79,5 %. Samal ajal on menetluses võlausaldajaid, kelle nõuet ei ole

võlgnik üldse rahuldanud. Võlausaldaja Luminor Bank AS pankrotimenetluses tunnustatud ja

rahuldamata nõude 8 911,59 euro katteks ei ole võlgnik makseid teinud. Võlausaldaja Placet

Group OÜ 13.02.2020 seisukohast nähtuvalt ei ole võlgnik ka selle võlausaldaja nõude (summas

1 073,79 eurot) katteks ühtegi makset teinud. Võlausaldaja Bondora AS 13.02.2020 seisukohast

nähtuvalt on võlgnik nimetatud võlausaldaja 10 753,48 euro suuruse nõude katteks teinud

väljamakse üksnes summas 14,75 eurot. Ühe võlausaldaja eelistamine teiste ees tähendab

reaalseid rahalisi nõudeid omavatele võlausaldajatele kahju tagasi saamata rahaliste vahendite

näol.

Kohus andis 24.03.2020 e-kirjaga võlgnikule võimaluse esitada oma seisukoht võlausaldajate

seisukohtadele. Ühtlasi kohustas kohus võlgnikku selgitama, milliste vahendite arvelt rahuldas

võlgnik võlausaldaja AS SEB Pank nõude 23 254,54 euro ulatuses, kui võlgnik ei ole

kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul töötasu saanud ega muid sissetulekuid

omanud.

Võlgnik esitas 27.03.2020 omapoolse seisukoha võlausaldajate seisukohtadele. Võlgnik selgitas,

et AS-i SEB Pank võlgnevus on tasutud kaastaotleja ning Kredexi poolt. Võlgnevuse jääk on

6000 eurot. Võlgnik leiab, et ei ole kedagi võlausaldajatest eelistanud. Võlgnik pole saanud

alustada ka ettevõtlusega seoses maksehäiretega, samuti ei olnud võimalik sõlmida ka lihtsat

sideteenuse lepingut. Võlgnik ei näe väiksemate võlausaldajate protsessimisel põhjust, kuna 5

aastaga on võlgniku elu niigi halvaks läinud.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist

võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamisest

võlgniku

taotlusel

tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Käesolevaks ajaks on võlgniku X Xa kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus võlgniku X Xa pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab

vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja

jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast (PankrS § 175 lg 4).

Seisukoha esitanud võlausaldajad Bondora AS, Placet Group OÜ ja Luminor Bank AS soovivad

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ning ei pea põhjendatuks võlgniku

vabastamist kohustustest, sest võlgnik on oma kohustusi rikkudes jätnud põhjendamatult oma

kohustused täitmata, mille kaudu on kahjustatud võlausaldajate huve. Kohustustest

vabastamisega nõustus ainult AS SEB Pank. Võlausaldaja Swedbank AS teatas varasemalt

nõude rahuldamisest.

Kohus leiab, et on täitnud PankrS § 175 lg-st 3 tuleneva nõude, kui andis võlgnikule, usaldusisikule

ja võlausaldajatele võimaluse kirjaliku seisukoha esitamiseks (vt Riigikohtu 20.06.2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16).

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et

võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole,

siis seda otsima.

Kohus märgib, et 5-aastase menetluse perioodi kestel on rahuldatud võlausaldaja Swedbank AS-i

nõue summas 25632,56 eurot ja võlausaldaja AS-i SEB Pank nõue summas 23 254,54 eurot.

Swedbank AS-i teate kohaselt müüdi võlgnevuse aluseks oleva lepingu teisele laenusaajale

kuuluv tagatisvara ning saadud tulem võimaldas nõude täielikult rahuldada. Võlgniku seisukoha

kohaselt AS-i SEB Pank võlgnevus on tasutud kaastaotleja ning Kredexi poolt. Seega ei ole

võlgnik iseseisvalt asunud võlausaldajate nõudeid rahuldama. Kohus on seisukohal, et selliselt ei

ole võlgnik üles näidanud reaalset tahet teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Kohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raskest hooletusest rikkunud PankrS § 173 lg-s 1

sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud

mõistlikult tulutoova tegevusega ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka, et ta oleks sellist

tegevust aktiivselt otsinud. Võlgnik on kohtule esitatud usaldusisiku aruannetes märkinud, et ta

ei ole saanud tööle asuda, kuna tööandjad on tema tausta kontrollides avastanud, et tema suhtes

on käimas pankrotimenetlus. Kohus toob esile, et võlgnik on viie aasta kestel ignoreerinud kohtu

täpsustavaid päringuid (nt 28.03.2018 ja 11.02.2019 kohtunõuded) mõistlikult tulutoova

tegevuse otsimise ja töötuna arvele võtmise kohta. Võlgniku poolt saadetud paljasõnaline väide

pankrotis olemise tõttu töö mitteleidmise kohta ei ole kohtu hinnangul piisav argument. Eeltoodu

ei tõenda, et võlgnik oleks reaalselt püüdnud leida tulutoovat tegevust. Seadus ei keela pankrotis

isiku töötamist. Samuti ei sea pankrotiseisund tööandjale mingeid täiendavaid kohustusi.

Sissetuleku ja töö puudumine väljendab kohtu hinnangul võlgniku vähemalt rasket hooletust

VÕS § 104 lg 4 mõttes oma kohustuste täitmisel. Kohus leiab, et võlgnik on järjekindlalt viie

aasta kestel vähemalt raskest hooletusest rikkunud kohustust leida tulutoov tegevus. Lisaks

eeltoodule on võlgnik rikkunud vähemalt raskest hooletusest oma kohustust esitada kohtule

teavet oma tegevuse või selle otsimise kohta. Kohus rõhutab, et võlgnik on 26.04.2014 avalduses

kinnitanud kohustust täita PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Samuti on kohus 10.10.2014

määruses selgitanud võlgniku kohustuste sisu ja tähendust. Seega on võlgnik olnud oma

kohustusest teavitatud ja teadlik.

Kohus märgib, et olukorras, kus kahe võlausaldaja nõuded on rahuldatud laenu kaastaotlejate

poolt, ei ole õige võlgnikul eeldada, et kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei pea

võlgnik tegelema tulutoova tegevusega ega seda ka otsima ning teiste võlausaldajate nõudeid

rahuldama.

Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama

initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud

automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11

alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab,

kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate

nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse

teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (3-2-1-19-16, p 12).

Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske,

võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii

lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks.

Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise

menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4)

sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine

välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15).

Kokkuvõttes on kohtu hinnangul võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud

kohustusi, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise

menetluse võimaluse minetanud. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma

seadusest tulenevaid kohustusi täitnud – ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega

seda ka aktiivselt otsinud. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus füüsilisest isikust võlgniku X Xa

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ning keeldub võlgnikku

vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamisel usaldusisiku.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik